Kiiremini kui brauser!
123 suhted: A-vitamiin, Abort, Ajuripats, Akne, Aktiivsünnitus, Aune Rehema, Autoantikehad, Autoimmuunhaigus, Avitaminoos, Beebiraamat, Blastomeer, Blastotsüst, C-vitamiin, Diploidsus, Ektoderm, Ello-Rahel Karelson, Emakakael, Emakas, Endoderm, Ensüüm, Eostus, Epiteelkude, Erütrotsüüt, Erituselundkond, Füsioloogia, Gameet, Gastrulatsioon, Hambad, Haploidsus, Hüpervitaminoos, Hüpotensioon, Hüpovitaminoos, Homöostaas, Hormoonid, Imetajad, Implanteerumine, Isotretinoiin, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Karin Otter, Karvad, Küüs, Keel (anatoomia), Kersti Oselin, Kersti Zilmer, Kopsud, Korduv raseduse katkemine, Kromosoom, Kude, Kusepõis, ..., Lümfoidkude, Lümfotsüüt, Lesbi, Lihaskude, Limaskest, Loode, Loote vereringe, Looteleht, Luukude, Mürkmadu, Medicina, Meioos, Menstruatsioon, Mihkel Zilmer, Mitoos, Moorula, Munajuha, Munandid, Munarakk, Munasari, Nabaväät, Nahk, Naine, Näärmed, Närvisüsteem, Nina, Nurisünnitus, Oksütotsiin, Onkoteraapia, Organism, Ovulatsioon, Pärak, Põrn, Platsenta, Pooldumine, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Rasestumisvastased vahendid, Ravim, Reumatoidartriit, Sarvkest, Süda, Sügoot, Sünnitus, Seedekulgla, Sidekude, Silm, Sisekõrv, Skelett, Sperm, Sperma, Suguühe, Suguelundid, Suhkrud, Suu, Tetratsükliinid, Tiina Ristimäe, Tiinus, Tiiu Vihalemm, Toitained, Totipotentsus, Valgud, Väliskõrv, Veresoon, Veri, Vibur, Viljastamine katseklaasis, Viljastumine, Viljatus, Vitamiinid, 2010, 2012. Laienda indeks (73 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Rasedus ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Abort
Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.
Uus!!: Rasedus ja Abort · Näe rohkem »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Rasedus ja Ajuripats · Näe rohkem »
Akne
Akne Akne (ladina keeles acne vulgaris) ehk vinnpõletik ehk vinnlööve ehk vinnid ehk vistrikud on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik.
Uus!!: Rasedus ja Akne · Näe rohkem »
Aktiivsünnitus
Aktiivsünnitus on loomuliku sünnituse (vastandina meditsiinilisele sünnitusele) erisuund, mille puhul naine on sünnituseks valmistunud vastavalt kolmele põhialusele.
Uus!!: Rasedus ja Aktiivsünnitus · Näe rohkem »
Aune Rehema
Aune Rehema (sündinud 25. jaanuaril 1970 Tartus) on eesti arstiteadlane, biokeemik ja perearst.
Uus!!: Rasedus ja Aune Rehema · Näe rohkem »
Autoantikehad
Autoantikehad on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi liigitatavad immuunglobuliinid, mille immuuntolerantsus ja sensibiliseerimine on väljunud füsioloogilistest piiridest.
Uus!!: Rasedus ja Autoantikehad · Näe rohkem »
Autoimmuunhaigus
Autoimmuunhaigus (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.
Uus!!: Rasedus ja Autoimmuunhaigus · Näe rohkem »
Avitaminoos
Avitaminoos ka toitumisvaegus ka täielik vitamiinipuudus on haiguslike seisundite rühm, mis on põhjustatud kroonilise vitamiinivaeguse (hüpovitaminoos) või täieliku vitamiinipuuduse tõttu.
Uus!!: Rasedus ja Avitaminoos · Näe rohkem »
Beebiraamat
Beebiraamat on raamat, kuhu lapsevanem teeb sissekirjutusi lapse arengu kohta.
Uus!!: Rasedus ja Beebiraamat · Näe rohkem »
Blastomeer
Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.
Uus!!: Rasedus ja Blastomeer · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Rasedus ja Blastotsüst · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Rasedus ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Rasedus ja Diploidsus · Näe rohkem »
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Uus!!: Rasedus ja Ektoderm · Näe rohkem »
Ello-Rahel Karelson
Ello-Rahel Karelson (sündinud 6. augustil 1946) on eesti biokeemik, Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia emeriitdotsent.
Uus!!: Rasedus ja Ello-Rahel Karelson · Näe rohkem »
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Uus!!: Rasedus ja Emakakael · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Rasedus ja Emakas · Näe rohkem »
Endoderm
Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.
Uus!!: Rasedus ja Endoderm · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Rasedus ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eostus
Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus.
Uus!!: Rasedus ja Eostus · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Rasedus ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Rasedus ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Uus!!: Rasedus ja Erituselundkond · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Rasedus ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Rasedus ja Gameet · Näe rohkem »
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Uus!!: Rasedus ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Rasedus ja Hambad · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Rasedus ja Haploidsus · Näe rohkem »
Hüpervitaminoos
Hüpervitaminoos ehk vitamiinimürgistus ehk vitamiiniliigsus võib eeldatavasti tekkida organismides, kellele manustatakse ja kes tarbivad liigselt nii rasv- kui vesilahustuvaid vitamiinipreparaate.
Uus!!: Rasedus ja Hüpervitaminoos · Näe rohkem »
Hüpotensioon
Hüpotensioon ehk hüpotoonia on madal vererõhk.
Uus!!: Rasedus ja Hüpotensioon · Näe rohkem »
Hüpovitaminoos
Hüpovitaminoos ehk vitamiinipuudus, ka osaline vitamiinivaegus võib organismis tekkida vitamiini puudujäägi korral.
Uus!!: Rasedus ja Hüpovitaminoos · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Rasedus ja Homöostaas · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Rasedus ja Hormoonid · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Rasedus ja Imetajad · Näe rohkem »
Implanteerumine
Implanteerumine ehk pesastumine ehk implantatsioon ehk nidatsioon on protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub emaka limaskestale – toimub 5–6 päeva pärast viljastumist.
Uus!!: Rasedus ja Implanteerumine · Näe rohkem »
Isotretinoiin
Isotretinoiin on retinoidide rühma kuuluv A-vitamiiniga sarnane ravim (toimeaine) ja tretinoiini (all-trans-retiinhape) stereoisomeer.
Uus!!: Rasedus ja Isotretinoiin · Näe rohkem »
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Rasedus ja Kapillaar · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Rasedus ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Karin Otter
Karin Otter (sündinud 5. novembril 1970 Tallinnas) on eesti arstiteadlane ja farmakoloog.
Uus!!: Rasedus ja Karin Otter · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Rasedus ja Karvad · Näe rohkem »
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Uus!!: Rasedus ja Küüs · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: Rasedus ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Kersti Oselin
Kersti Oselin (sündinud 26. juulil 1973 Tartus) on eesti arstiteadlane, farmakoloog.
Uus!!: Rasedus ja Kersti Oselin · Näe rohkem »
Kersti Zilmer
Kersti Zilmer (neiupõlvenimega Riiv; 5. juuni 1948, Kursi – 28. oktoober 2023) oli eesti biokeemik.
Uus!!: Rasedus ja Kersti Zilmer · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Rasedus ja Kopsud · Näe rohkem »
Korduv raseduse katkemine
6-nädalane loode pärast iseeneslikku raseduse katkemist Korduvaks raseduse katkemiseks (KRK) loetakse kolme või enamat järjestikust nurisünnitust ehk raseduse iseeneslikku katkemist enne 22.
Uus!!: Rasedus ja Korduv raseduse katkemine · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Rasedus ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Rasedus ja Kude · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Rasedus ja Kusepõis · Näe rohkem »
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Uus!!: Rasedus ja Lümfoidkude · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Rasedus ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Lesbi
Islandi peaminister Jóhanna Sigurðardóttir on maailma esimene riigijuht, kes on avalikult lesbi.https://www.telegraph.co.uk/women/womens-politics/10756847/Icelands-Jonina-Leosdottir-I-was-the-worlds-first-lesbian-First-Lady.html Lesbi on naissoost homoseksuaalne inimene: naine, kes kogeb romantilist armastust või seksuaalset külgetõmmet teiste naiste vastu.
Uus!!: Rasedus ja Lesbi · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Rasedus ja Lihaskude · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Rasedus ja Limaskest · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Rasedus ja Loode · Näe rohkem »
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Uus!!: Rasedus ja Loote vereringe · Näe rohkem »
Looteleht
Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.
Uus!!: Rasedus ja Looteleht · Näe rohkem »
Luukude
Luukude (lad. k. textus osseus) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.
Uus!!: Rasedus ja Luukude · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Rasedus ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Rasedus ja Medicina · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Rasedus ja Meioos · Näe rohkem »
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Uus!!: Rasedus ja Menstruatsioon · Näe rohkem »
Mihkel Zilmer
Mihkel Zilmer (sündinud 15. detsembril 1948) on meditsiinibiokeemik, arstiteadlane ja teaduse populariseerija.
Uus!!: Rasedus ja Mihkel Zilmer · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Rasedus ja Mitoos · Näe rohkem »
Moorula
Lõigustumise etapid: a. kaherakuline, b. neljarakuline, c. kaheksarakuline, d. ja e. '''moorula''' Moorula ehk kobarloode on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkiv rakukobarake.
Uus!!: Rasedus ja Moorula · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Rasedus ja Munajuha · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Rasedus ja Munandid · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Rasedus ja Munarakk · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Rasedus ja Munasari · Näe rohkem »
Nabaväät
Nabaväät on joonisel kujutatud värvilisena Nabaväät ehk nabanöör (ladina keeles funiculus umbilicalis) on nöörjas koeväät, mis koosneb suurte veresoonte kogumist (nabaarterid ja nabaveen) ja ühendab loodet ja platsentat ehk emakooki vereringe kaudu.
Uus!!: Rasedus ja Nabaväät · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Rasedus ja Nahk · Näe rohkem »
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Uus!!: Rasedus ja Naine · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Rasedus ja Näärmed · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Rasedus ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Rasedus ja Nina · Näe rohkem »
Nurisünnitus
Nurisünnitus ehk iseeneslik abort ehk spontaanne abort on surnud embrüo või loote iseeneslik väljumine emakast.
Uus!!: Rasedus ja Nurisünnitus · Näe rohkem »
Oksütotsiin
pisi pisi Oksütotsiin (ladina keeles oxytocinum) on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, ka neuropeptiid.
Uus!!: Rasedus ja Oksütotsiin · Näe rohkem »
Onkoteraapia
Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga ning selle valdkonna teadusuuringute ja koolituse korraldamisega.
Uus!!: Rasedus ja Onkoteraapia · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Rasedus ja Organism · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Rasedus ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Uus!!: Rasedus ja Pärak · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Rasedus ja Põrn · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Rasedus ja Platsenta · Näe rohkem »
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Uus!!: Rasedus ja Pooldumine · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Rasedus ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Rasedus ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Rasedus ja Rakutuum · Näe rohkem »
Rasestumisvastased vahendid
Rasestumisvastased vahendid ehk kontratseptiivid (ka eostumisvastased vahendid) on rasestumist ärahoidvad vahendid seksuaalvahekorra puhul.
Uus!!: Rasedus ja Rasestumisvastased vahendid · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Rasedus ja Ravim · Näe rohkem »
Reumatoidartriit
Reumatoidartriit (ladina keeles arthritis rheumatoides, (poly)arthritis rheumatica; lühend RA) on inimestel ja osadel loomadel seni veel ebaselge etioloogiaga krooniliselt kulgev hulgiliigesepõletik, mida iseloomustavad sümmeetriline erosiivne sünoviit ja veresoonte põletik ning millega võivad kaasneda ka liigeselähedaste kudede nagu limapaunade, kõõlustuppede, lihaste ning harvemini ka erinevate siseelundite kahjustused.
Uus!!: Rasedus ja Reumatoidartriit · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Rasedus ja Sarvkest · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Rasedus ja Süda · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Rasedus ja Sügoot · Näe rohkem »
Sünnitus
Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Uus!!: Rasedus ja Sünnitus · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Rasedus ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Rasedus ja Sidekude · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Rasedus ja Silm · Näe rohkem »
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Uus!!: Rasedus ja Sisekõrv · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Rasedus ja Skelett · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Rasedus ja Sperm · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Rasedus ja Sperma · Näe rohkem »
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Uus!!: Rasedus ja Suguühe · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Rasedus ja Suguelundid · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Rasedus ja Suhkrud · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Rasedus ja Suu · Näe rohkem »
Tetratsükliinid
Tetratsükliinid ehk tetratsükliinirühm ehk tetratsükliinide grupp on bakteriostaatiliste laiatoimeliste antibiootikumide rühm.
Uus!!: Rasedus ja Tetratsükliinid · Näe rohkem »
Tiina Ristimäe
Tiina Ristimäe (aastani 1987 Tiina Teesalu, sündinud 19. mail 1965 Kuressaares) on eesti arstiteadlane ja kardioloog.
Uus!!: Rasedus ja Tiina Ristimäe · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Rasedus ja Tiinus · Näe rohkem »
Tiiu Vihalemm
Tiiu Vihalemm (sündinud 13. aprillil 1940) on eesti biokeemik ja toitumisteadlane.
Uus!!: Rasedus ja Tiiu Vihalemm · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Rasedus ja Toitained · Näe rohkem »
Totipotentsus
Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.
Uus!!: Rasedus ja Totipotentsus · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Rasedus ja Valgud · Näe rohkem »
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Uus!!: Rasedus ja Väliskõrv · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Rasedus ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Rasedus ja Veri · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Rasedus ja Vibur · Näe rohkem »
Viljastamine katseklaasis
Viljastamine katseklaasis (inglise keeles in vitro fertilisation, lühend IVF) ehk munaraku kehaväline viljastamine on protsess, mille käigus viiakse munarakk ja seemnevedelik kokku katseklaasis ning emakasse siiratakse embrüo.
Uus!!: Rasedus ja Viljastamine katseklaasis · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Rasedus ja Viljastumine · Näe rohkem »
Viljatus
Viljatus on inimese, looma või taime võimetus paljuneda looduslikul teel.
Uus!!: Rasedus ja Viljatus · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Rasedus ja Vitamiinid · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Rasedus ja 2010 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Rasedus ja 2012 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rase.
