Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Rasedus

Index Rasedus

Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.

121 suhted: A-vitamiin, Abort, Ajuripats, Akne, Aktiivsünnitus, Aune Rehema, Autoantikehad, Autoimmuunhaigus, Avitaminoos, Beebiraamat, Blastomeer, Blastotsüst, C-vitamiin, Diploidsus, Ektoderm, Ello-Rahel Karelson, Emakakael, Emakas, Endoderm, Ensüüm, Eostus, Epiteelkude, Erütrotsüüt, Erituselundkond, Füsioloogia, Gameet, Gastrulatsioon, Hambad, Haploidsus, Hüpervitaminoos, Hüpovitaminoos, Homöostaas, Hormoonid, Imetajad, Implanteerumine, Isotretinoiin, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Karin Otter, Karvad, Küüs, Keel (anatoomia), Kersti Oselin, Kopsud, Korduv raseduse katkemine, Kromosoom, Kude, Kusepõis, Lümfoidkude, Lümfotsüüt, ..., Lesbi, Lihaskude, Limaskest, Loode, Loote vereringe, Looteleht, Luukude, Mürkmadu, Medicina, Meioos, Menstruatsioon, Mihkel Zilmer, Mitoos, Munajuha, Munandid, Munarakk, Munasari, Nabaväät, Nahk, Naine, Näärmed, Närvisüsteem, Nina, Nurisünnitus, Oksütotsiin, Onkoteraapia, Organism, Ovulatsioon, Pärak, Põrn, Platsenta, Polüskleroos, Pooldumine, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Rasestumisvastased vahendid, Ravim, Reumatoidartriit, Sarvkest, Süda, Sügoot, Sünnitus, Seedekulgla, Sidekude, Silm, Sisekõrv, Skelett, Sperm, Sperma, Suguühe, Suguelundid, Suhkrud, Suu, Tetratsükliinid, Tiina Ristimäe, Tiinus, Tiiu Vihalemm, Toitained, Totipotentsus, Valgud, Väliskõrv, Veresoon, Veri, Vibur, Viljastamine katseklaasis, Viljastumine, Viljatus, Vitamiinid, 2010, 2012. Laienda indeks (71 rohkem) »

A-vitamiin

A-vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.

Uus!!: Rasedus ja A-vitamiin · Näe rohkem »

Abort

Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.

Uus!!: Rasedus ja Abort · Näe rohkem »

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Uus!!: Rasedus ja Ajuripats · Näe rohkem »

Akne

Akne Akne (ladina keeles acne vulgaris) ehk vinnpõletik ehk vinnlööve ehk vinnid ehk vistrikud on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik.

Uus!!: Rasedus ja Akne · Näe rohkem »

Aktiivsünnitus

Aktiivsünnitus on loomuliku sünnituse (vastandina meditsiinilisele sünnitusele) erisuund, mille puhul naine on sünnituseks valmistunud vastavalt kolmele põhialusele.

Uus!!: Rasedus ja Aktiivsünnitus · Näe rohkem »

Aune Rehema

Aune Rehema (sündinud 25. jaanuaril 1970 Tartus) on Eesti arstiteadlane, biokeemik ja perearst.

Uus!!: Rasedus ja Aune Rehema · Näe rohkem »

Autoantikehad

Autoantikehad on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi liigitatavad immuunglobuliinid, mille immuuntolerantsus ja sensibiliseerimine on väljunud füsioloogilistest piiridest.

Uus!!: Rasedus ja Autoantikehad · Näe rohkem »

Autoimmuunhaigus

Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.

Uus!!: Rasedus ja Autoimmuunhaigus · Näe rohkem »

Avitaminoos

Avitaminoos ka toitumisvaegus ka täielik vitamiinipuudus on haiguslike seisundite rühm, mis on põhjustatud kroonilise vitamiinivaeguse (hüpovitaminoos) või täieliku vitamiinipuuduse tõttu.

Uus!!: Rasedus ja Avitaminoos · Näe rohkem »

Beebiraamat

Beebiraamat on raamat, kuhu lapsevanem teeb sissekirjutusi lapse arengu kohta.

Uus!!: Rasedus ja Beebiraamat · Näe rohkem »

Blastomeer

Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.

Uus!!: Rasedus ja Blastomeer · Näe rohkem »

Blastotsüst

implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (ladina blastocystis (vanakreeka sõnadest βλάστη blástē või blastos 'idu, võrse, pung' ja κύστις kýstis 'põis') on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.

Uus!!: Rasedus ja Blastotsüst · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Rasedus ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Rasedus ja Diploidsus · Näe rohkem »

Ektoderm

Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.

Uus!!: Rasedus ja Ektoderm · Näe rohkem »

Ello-Rahel Karelson

Ello-Rahel Karelson (sündinud 6. augustil 1946) on Eesti biokeemik, Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia emeriitdotsent.

Uus!!: Rasedus ja Ello-Rahel Karelson · Näe rohkem »

Emakakael

Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.

Uus!!: Rasedus ja Emakakael · Näe rohkem »

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Uus!!: Rasedus ja Emakas · Näe rohkem »

Endoderm

Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.

Uus!!: Rasedus ja Endoderm · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Rasedus ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eostus

Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus.

Uus!!: Rasedus ja Eostus · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Rasedus ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Rasedus ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Erituselundkond

Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.

Uus!!: Rasedus ja Erituselundkond · Näe rohkem »

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.

Uus!!: Rasedus ja Füsioloogia · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Rasedus ja Gameet · Näe rohkem »

Gastrulatsioon

Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.

Uus!!: Rasedus ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Uus!!: Rasedus ja Hambad · Näe rohkem »

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Uus!!: Rasedus ja Haploidsus · Näe rohkem »

Hüpervitaminoos

Hüpervitaminoos ehk vitamiinimürgistus ehk vitamiiniliigsus võib eeldatavasti tekkida organismides, kellele manustatakse ja kes tarbivad liigselt nii rasv- kui vesilahustuvaid vitamiinipreparaate.

Uus!!: Rasedus ja Hüpervitaminoos · Näe rohkem »

Hüpovitaminoos

Hüpovitaminoos ehk vitamiinipuudus, ka osaline vitamiinivaegus võib inimeste (aga ka kodu- ja farmiloomade) organismides tekkida kõikide tuntud vitamiinide ajutise puudujäägi (defitsiidi) korral.

Uus!!: Rasedus ja Hüpovitaminoos · Näe rohkem »

Homöostaas

Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.

Uus!!: Rasedus ja Homöostaas · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Uus!!: Rasedus ja Hormoonid · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Rasedus ja Imetajad · Näe rohkem »

Implanteerumine

Implanteerumine ehk pesastumine ehk implantatsioon ehk nidatsioon on protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub emaka limaskestale – toimub 5–6 päeva pärast viljastumist.

Uus!!: Rasedus ja Implanteerumine · Näe rohkem »

Isotretinoiin

Isotretinoiin on retinoidide rühma kuuluv A-vitamiiniga sarnane ravim (toimeaine) ja tretinoiini (all-trans-retiinhape) stereoisomeer.

Uus!!: Rasedus ja Isotretinoiin · Näe rohkem »

Kapillaar

Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.

Uus!!: Rasedus ja Kapillaar · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Uus!!: Rasedus ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Karin Otter

Karin Otter (sündinud 5. novembril 1970 Tallinnas) on eesti arstiteadlane ja farmakoloog.

Uus!!: Rasedus ja Karin Otter · Näe rohkem »

Karvad

Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.

Uus!!: Rasedus ja Karvad · Näe rohkem »

Küüs

Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.

Uus!!: Rasedus ja Küüs · Näe rohkem »

Keel (anatoomia)

Inimese keel Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.

Uus!!: Rasedus ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »

Kersti Oselin

Kersti Oselin (sündinud 26. juulil 1973 Tartus) on eesti arstiteadlane, farmakoloog.

Uus!!: Rasedus ja Kersti Oselin · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Rasedus ja Kopsud · Näe rohkem »

Korduv raseduse katkemine

6-nädalane loode pärast iseeneslikku raseduse katkemist Korduvaks raseduse katkemiseks (KRK) loetakse kolme või enamat järjestikust nurisünnitust ehk raseduse iseeneslikku katkemist enne 22.

Uus!!: Rasedus ja Korduv raseduse katkemine · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Rasedus ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Rasedus ja Kude · Näe rohkem »

Kusepõis

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.

Uus!!: Rasedus ja Kusepõis · Näe rohkem »

Lümfoidkude

Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.

Uus!!: Rasedus ja Lümfoidkude · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Rasedus ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Lesbi

Islandi peaminister Jóhanna Sigurðardóttir on maailma esimene riigijuht, kes on avalikult lesbi.https://www.telegraph.co.uk/women/womens-politics/10756847/Icelands-Jonina-Leosdottir-I-was-the-worlds-first-lesbian-First-Lady.html Lesbi on naissoost homoseksuaalne inimene: naine, kes kogeb romantilist armastust või seksuaalset külgetõmmet teiste naiste vastu.

Uus!!: Rasedus ja Lesbi · Näe rohkem »

Lihaskude

Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.

Uus!!: Rasedus ja Lihaskude · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Rasedus ja Limaskest · Näe rohkem »

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.

Uus!!: Rasedus ja Loode · Näe rohkem »

Loote vereringe

Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.

Uus!!: Rasedus ja Loote vereringe · Näe rohkem »

Looteleht

Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.

Uus!!: Rasedus ja Looteleht · Näe rohkem »

Luukude

Luukude (lad. k. textus osseum) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.

Uus!!: Rasedus ja Luukude · Näe rohkem »

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Uus!!: Rasedus ja Mürkmadu · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka: Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) on Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Rasedus ja Medicina · Näe rohkem »

Meioos

Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Uus!!: Rasedus ja Meioos · Näe rohkem »

Menstruatsioon

Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Uus!!: Rasedus ja Menstruatsioon · Näe rohkem »

Mihkel Zilmer

Mihkel Zilmer (sündinud 15. detsembril 1948) on meditsiinibiokeemik, arstiteadlane, teaduse populariseerija.

Uus!!: Rasedus ja Mihkel Zilmer · Näe rohkem »

Mitoos

Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Uus!!: Rasedus ja Mitoos · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Rasedus ja Munajuha · Näe rohkem »

Munandid

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Uus!!: Rasedus ja Munandid · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Rasedus ja Munarakk · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Uus!!: Rasedus ja Munasari · Näe rohkem »

Nabaväät

Nabaväät on joonisel kujutatud värvilisena Nabaväät ehk nabanöör (ladina keeles funiculus umbilicalis) on nöörjas koeväät, mis koosneb suurte veresoonte kogumist (nabaarterid ja nabaveen) ja ühendab loodet ja platsentat ehk emakooki vereringe kaudu.

Uus!!: Rasedus ja Nabaväät · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Rasedus ja Nahk · Näe rohkem »

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Uus!!: Rasedus ja Naine · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Rasedus ja Näärmed · Näe rohkem »

Närvisüsteem

Närvisüsteem (ladina k. systema nervosum) on elundkond, mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat.

Uus!!: Rasedus ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Nina

Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.

Uus!!: Rasedus ja Nina · Näe rohkem »

Nurisünnitus

Nurisünnitus ehk iseeneslik abort ehk spontaanne abort on surnud embrüo või loote iseeneslik väljumine emakast.

Uus!!: Rasedus ja Nurisünnitus · Näe rohkem »

Oksütotsiin

pisi pisi Oksütotsiin (ladina keeles oxytocinum) on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, ka neuropeptiid.

Uus!!: Rasedus ja Oksütotsiin · Näe rohkem »

Onkoteraapia

Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ja taastus- ning toetusraviga.

Uus!!: Rasedus ja Onkoteraapia · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Rasedus ja Organism · Näe rohkem »

Ovulatsioon

Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja folliikulivedeliku valla pääsemine.

Uus!!: Rasedus ja Ovulatsioon · Näe rohkem »

Pärak

naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.

Uus!!: Rasedus ja Pärak · Näe rohkem »

Põrn

Põrn (ladina splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Uus!!: Rasedus ja Põrn · Näe rohkem »

Platsenta

Platsenta ("Meditsiinisõnastik", 589:2004. Teatud mitmikraseduste korral võib igal lootel olla oma emakook. Raseduse lõpul on platsenta mõned morfoloogilised näitajad järgmised.

Uus!!: Rasedus ja Platsenta · Näe rohkem »

Polüskleroos

Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.

Uus!!: Rasedus ja Polüskleroos · Näe rohkem »

Pooldumine

Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.

Uus!!: Rasedus ja Pooldumine · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Rasedus ja Rakk · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Rasedus ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Rasedus ja Rakutuum · Näe rohkem »

Rasestumisvastased vahendid

Rasestumisvastased vahendid ehk kontratseptiivid (ka eostumisvastased vahendid) on rasestumist ärahoidvad vahendid seksuaalvahekorra puhul.

Uus!!: Rasedus ja Rasestumisvastased vahendid · Näe rohkem »

Ravim

pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Rasedus ja Ravim · Näe rohkem »

Reumatoidartriit

Reumatoidartriit (ladina keeles arthritis rheumatoides, (poly)arthritis rheumatica; lühend RA) on inimestel ja osadel loomadel seni veel ebaselge etioloogiaga krooniliselt kulgev hulgiliigesepõletik, mida iseloomustavad sümmeetriline erosiivne sünoviit ja veresoonte põletik ning millega võivad kaasneda ka liigeselähedaste kudede nagu limapaunade, kõõlustuppede, lihaste ning harvemini ka erinevate siseelundite kahjustused.

Uus!!: Rasedus ja Reumatoidartriit · Näe rohkem »

Sarvkest

Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.

Uus!!: Rasedus ja Sarvkest · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina keeles cor; vanakreeka keeles καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Rasedus ja Süda · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Rasedus ja Sügoot · Näe rohkem »

Sünnitus

Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.

Uus!!: Rasedus ja Sünnitus · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Uus!!: Rasedus ja Seedekulgla · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Rasedus ja Sidekude · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Rasedus ja Silm · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Rasedus ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Rasedus ja Skelett · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Rasedus ja Sperm · Näe rohkem »

Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.

Uus!!: Rasedus ja Sperma · Näe rohkem »

Suguühe

Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.

Uus!!: Rasedus ja Suguühe · Näe rohkem »

Suguelundid

Mehe ja naise välissuguelundid Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.

Uus!!: Rasedus ja Suguelundid · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Rasedus ja Suhkrud · Näe rohkem »

Suu

Inimlapse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.

Uus!!: Rasedus ja Suu · Näe rohkem »

Tetratsükliinid

Tetratsükliinid ehk tetratsükliinirühm ehk tetratsükliinide grupp on bakteriostaatiliste laiatoimeliste antibiootikumide rühm.

Uus!!: Rasedus ja Tetratsükliinid · Näe rohkem »

Tiina Ristimäe

Tiina Ristimäe (aastani 1987 Tiina Teesalu, sündinud 19. mail 1965 Kuressaares) on Eesti arstiteadlane ja kardioloog.

Uus!!: Rasedus ja Tiina Ristimäe · Näe rohkem »

Tiinus

Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.

Uus!!: Rasedus ja Tiinus · Näe rohkem »

Tiiu Vihalemm

Tiiu Vihalemm (sündinud 13. aprillil 1940) on eesti biokeemik ja toitumisteadlane.

Uus!!: Rasedus ja Tiiu Vihalemm · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.

Uus!!: Rasedus ja Toitained · Näe rohkem »

Totipotentsus

Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.

Uus!!: Rasedus ja Totipotentsus · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Rasedus ja Valgud · Näe rohkem »

Väliskõrv

Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.

Uus!!: Rasedus ja Väliskõrv · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Rasedus ja Veresoon · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Rasedus ja Veri · Näe rohkem »

Vibur

Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.

Uus!!: Rasedus ja Vibur · Näe rohkem »

Viljastamine katseklaasis

Viljastamine katseklaasis (inglise keeles in vitro fertilisation, lühend IVF) ehk munaraku kehaväline viljastamine on protsess, mille käigus viiakse munarakk ja seemnevedelik kokku katseklaasis ning emakasse siiratakse embrüo.

Uus!!: Rasedus ja Viljastamine katseklaasis · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Rasedus ja Viljastumine · Näe rohkem »

Viljatus

Viljatus on inimese, looma või taime võimetus paljuneda looduslikul teel.

Uus!!: Rasedus ja Viljatus · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Rasedus ja Vitamiinid · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Rasedus ja 2010 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Rasedus ja 2012 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Rase.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »