Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Reaalsus

Index Reaalsus

Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

31 suhted: Abstraheerimine, Abstraktsioon, Aju, Aristoteles, Bertrand Russell, Elu, Ettekujutus, Fakt, Gottlob Frege, Illusioon, Liitreaalsus, Ludwig Wittgenstein, Luul, Mäng, Mõiste, Olemine, Põhjuslikkus, Platon, Realism, Sõna, Taju, Tõde, Tegelikkus, Teostatavus, Unenägu, Uurimus, Vaim (mens), Väär, Väljamõeldis, Virtuaalreaalsus, Voorus.

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Uus!!: Reaalsus ja Abstraheerimine · Näe rohkem »

Abstraktsioon

Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.

Uus!!: Reaalsus ja Abstraktsioon · Näe rohkem »

Aju

Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.

Uus!!: Reaalsus ja Aju · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Reaalsus ja Aristoteles · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija.

Uus!!: Reaalsus ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Reaalsus ja Elu · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (saksa keeles Vorstellung, inglise keeles representation) on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Reaalsus ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum 'tehtud') ehk tõsiasi ehk tõik on tõese väite (või uskumuse) objektiivne vaste.

Uus!!: Reaalsus ja Fakt · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Uus!!: Reaalsus ja Gottlob Frege · Näe rohkem »

Illusioon

Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.

Uus!!: Reaalsus ja Illusioon · Näe rohkem »

Liitreaalsus

Liitreaalsus (ka rikastatud reaalsus; inglise keeles augmented reality, lühend AR) on reaalse keskkonna ja virtuaalse keskkonna kombineerimine.

Uus!!: Reaalsus ja Liitreaalsus · Näe rohkem »

Ludwig Wittgenstein

Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.

Uus!!: Reaalsus ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »

Luul

Luul on haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire.

Uus!!: Reaalsus ja Luul · Näe rohkem »

Mäng

Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.

Uus!!: Reaalsus ja Mäng · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Reaalsus ja Mõiste · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Reaalsus ja Olemine · Näe rohkem »

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.

Uus!!: Reaalsus ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »

Platon

''Platonit kujutav herm (Berliin, Altes Museum)'' Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Reaalsus ja Platon · Näe rohkem »

Realism

Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.

Uus!!: Reaalsus ja Realism · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Reaalsus ja Sõna · Näe rohkem »

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Uus!!: Reaalsus ja Taju · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Reaalsus ja Tõde · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Reaalsus ja Tegelikkus · Näe rohkem »

Teostatavus

Teostatavus ehk tehtavus ehk realiseeritavus ehk reaalsus on plaani, ülesande või eesmärgi omadus, mis seisneb selles, et tema teokstegemine ehk realiseerimine on praktiliselt võimalik.

Uus!!: Reaalsus ja Teostatavus · Näe rohkem »

Unenägu

Unenäod on une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.

Uus!!: Reaalsus ja Unenägu · Näe rohkem »

Uurimus

Uurimus on teemaga määratud uurimistöö dokumenteeritud tulemus.

Uus!!: Reaalsus ja Uurimus · Näe rohkem »

Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.

Uus!!: Reaalsus ja Vaim (mens) · Näe rohkem »

Väär

Väär on üks tõeväärtustest.

Uus!!: Reaalsus ja Väär · Näe rohkem »

Väljamõeldis

Väljamõeldis ehk fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus.

Uus!!: Reaalsus ja Väljamõeldis · Näe rohkem »

Virtuaalreaalsus

Virtuaalreaalsus (inglise keeles Virtual Reality, lühend VR), tuntud ka kui virtuaalne reaalsus, virtuaalne tegelikkus, libategelikkus, tehistegelikkus, tehistõelisus, on simuleeritud keskkond, mis on loodud riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades.

Uus!!: Reaalsus ja Virtuaalreaalsus · Näe rohkem »

Voorus

Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Uus!!: Reaalsus ja Voorus · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tõelisus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »