Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Antirealism, Arengupsühholoogia, Üldkeel, Filosoofia, Fotorealism, Hüperrealism, Idealism, Jean Piaget, Kirjandus, Kriitiline realism, Kujutav kunst, Kunstiliik, Maagiline realism, Naturalism (filosoofia), Olemine, Politoloogia, Pragmatism, Propositsioon, Reaalsus, Realism (filosoofia), Realism (kirjandus), Realism (kunst), Realism (rahvusvahelised suhted), Realism (teadus), Sürrealism, Semantika, Skolastika, Sotsialistlik realism, Tõesus, Tõeväärtus, Teadusfilosoofia, Tegelikkus, Teooria, Universaalid, Väärus.
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Realism ja Antirealism · Näe rohkem »
Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga.
Uus!!: Realism ja Arengupsühholoogia · Näe rohkem »
Üldkeel
Üldkeel on mingi kirjakeele see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust.
Uus!!: Realism ja Üldkeel · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Realism ja Filosoofia · Näe rohkem »
Fotorealism
Fotorealism on kujutava kunsti suund, mis tekkis 1960.
Uus!!: Realism ja Fotorealism · Näe rohkem »
Hüperrealism
Mauro David, "Kristallnõu melonitega" (''Fruttiera di cristallo con meloni''), õlimaal puitpaneelil, 1999 Hüperrealism on kõrgresolutsiooniga fotot meenutav maalikunsti ja skulptuuri žanr, mida peetakse fotorealismi edasiarenduseks.
Uus!!: Realism ja Hüperrealism · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: Realism ja Idealism · Näe rohkem »
Jean Piaget
Piaget Michigani Ülikoolis (u 1968) Jean William Fritz Piaget (9. august 1896 Neuchâtel, Šveits – 16. september 1980 Genf, Šveits) oli šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja.
Uus!!: Realism ja Jean Piaget · Näe rohkem »
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Uus!!: Realism ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kriitiline realism
Kriitiline realism on kirjandus- ja kunstivool, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist.
Uus!!: Realism ja Kriitiline realism · Näe rohkem »
Kujutav kunst
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, esemeid, keskkonda) kujutav kunst.
Uus!!: Realism ja Kujutav kunst · Näe rohkem »
Kunstiliik
Kunstiliik (saksa keeles Kunstgattung) on kõrvuti stiili, ajastu ja žanriga üks kunsti klassifikatsioone.
Uus!!: Realism ja Kunstiliik · Näe rohkem »
Maagiline realism
Mehis Heinsaar on üks kriitikas kõige sagedamini maagilise realismiga seostatud Eesti kirjanikest Maagiline realism on peamiselt maalikunsti ja kirjanduse, vähemal määral filmi ja teatri vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus, valdavalt detailitäpses laadis ja kontekstis.
Uus!!: Realism ja Maagiline realism · Näe rohkem »
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Uus!!: Realism ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Realism ja Olemine · Näe rohkem »
Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.
Uus!!: Realism ja Politoloogia · Näe rohkem »
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Uus!!: Realism ja Pragmatism · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Realism ja Propositsioon · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Realism ja Reaalsus · Näe rohkem »
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Uus!!: Realism ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »
Realism (kirjandus)
Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks.
Uus!!: Realism ja Realism (kirjandus) · Näe rohkem »
Realism (kunst)
Millet' üks kuulsamaid teoseid "Viljapeade korjajad" (1857) Realism on 19.
Uus!!: Realism ja Realism (kunst) · Näe rohkem »
Realism (rahvusvahelised suhted)
See artikkel on realismist rahvusvahelistes suhetes, sõna muude tähenduste kohta vaata artiklit Realism ---- Realism on rahvusvaheliste suhete teooria, mille peamiseks seisukohaks on, et riike motiveerivad mitte eetika ega ideaalid, vaid sõjaväeline ja majanduslik julgeolek ja võim.
Uus!!: Realism ja Realism (rahvusvahelised suhted) · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Realism ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Sürrealism
William Girometti "Tundmatu naise portree" (1972) Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms.
Uus!!: Realism ja Sürrealism · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Realism ja Semantika · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Realism ja Skolastika · Näe rohkem »
Sotsialistlik realism
Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool.
Uus!!: Realism ja Sotsialistlik realism · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Realism ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Realism ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Realism ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Realism ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Realism ja Teooria · Näe rohkem »
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Uus!!: Realism ja Universaalid · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Realism ja Väärus · Näe rohkem »
