Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Aatom, Abduktsioon, Analüütiline otsustus, Antirealism, Bas van Fraassen, Carl Hempel, Demarkatsiooniprobleem, Duhemi-Quine'i alamääratuse tees, Eeter (füüsika), Eetika, Emotsioon, Entiteedirealism, Erirelatiivsusteooria, Hilary Putnam, Ime, Induktsionism, Induktsioon, Instrumentalism, Journal of Philosophy, Keel, Klassikaline mehaanika, Kogemus, Kogemusteadus, Kriteerium, Loodus, Loodusseadus, Loodusteadus, Loogiline positivism, Loomulik liik, Loomulik ontoloogiline hoiak, Mass, Matemaatiline loogika, Maxwelli võrrandid, Meeled, Metafüüsika, Metodoloogia, Naturalism (filosoofia), Nelson Goodman, Olemine, Olemus, Osutamine, Osutus, Parima seletuse järeldamine, Pessimistlik induktsioon, Peter Achinstein, Philosophical Review, Pragmatismi tõeteooria, Propositsioon, Ratsionalism, Realism, ..., Religioon, Richard Boyd, Rom Harré, Saul Kripke, Sünteetiline otsustus, Seletus, Sotsiaalne konstruktsioon, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Suhe (filosoofia), Tõde, Tõe vastavusteooria, Tõesus, Teadus, Teadusfilosoofia, Teadusharu, Teadusrevolutsioon, Teooria, Terve mõistus, Thomas Kuhn, Vaim (mens), Väärus, Vesi, Willard Van Orman Quine, 1986, 1994, 20. sajand, 2001, 2002, 2003, 2013, 2014. Laienda indeks (31 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Realism (teadus) ja Aatom · Näe rohkem »
Abduktsioon
Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.
Uus!!: Realism (teadus) ja Abduktsioon · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: Realism (teadus) ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Realism (teadus) ja Antirealism · Näe rohkem »
Bas van Fraassen
Bastiaan Cornelis van Fraassen (sündinud 5. aprillil 1941 Hollandis Goesis) on USA-s tegutsev hollandi päritolu filosoof.
Uus!!: Realism (teadus) ja Bas van Fraassen · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Realism (teadus) ja Carl Hempel · Näe rohkem »
Demarkatsiooniprobleem
Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.
Uus!!: Realism (teadus) ja Demarkatsiooniprobleem · Näe rohkem »
Duhemi-Quine'i alamääratuse tees
Duhemi-Quine'i alamääratuse tees, ka Duhemi-Quine'i tees (inglise Duhem-Quine thesis, ka Duhem-Quine problem) on seisukoht, et on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus.
Uus!!: Realism (teadus) ja Duhemi-Quine'i alamääratuse tees · Näe rohkem »
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Uus!!: Realism (teadus) ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Realism (teadus) ja Eetika · Näe rohkem »
Emotsioon
Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Uus!!: Realism (teadus) ja Emotsioon · Näe rohkem »
Entiteedirealism
Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid (teaduse seadusi).
Uus!!: Realism (teadus) ja Entiteedirealism · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Realism (teadus) ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Realism (teadus) ja Hilary Putnam · Näe rohkem »
Ime
---- Ime on üleloomulik ja ebaharilik sündmus.
Uus!!: Realism (teadus) ja Ime · Näe rohkem »
Induktsionism
Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.
Uus!!: Realism (teadus) ja Induktsionism · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Realism (teadus) ja Induktsioon · Näe rohkem »
Instrumentalism
Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.
Uus!!: Realism (teadus) ja Instrumentalism · Näe rohkem »
Journal of Philosophy
Journal of Philosophy (lühendatult J. Phil.) on eelretsenseeritav USA teadusajakiri, mis keskendub filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Realism (teadus) ja Journal of Philosophy · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Realism (teadus) ja Keel · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Realism (teadus) ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Realism (teadus) ja Kogemus · Näe rohkem »
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Uus!!: Realism (teadus) ja Kogemusteadus · Näe rohkem »
Kriteerium
Kriteerium on eristamise või valiku tegemise alus.
Uus!!: Realism (teadus) ja Kriteerium · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Realism (teadus) ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Realism (teadus) ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Realism (teadus) ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Realism (teadus) ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Realism (teadus) ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Loomulik ontoloogiline hoiak
Loomulik ontoloogiline hoiak (inglise keeles natural ontological attitude; lühend NOA) on teadusfilosoofiline positsioon, mille esitas Arthur Fine artiklis "The Natural Ontological Attitude" (1984).
Uus!!: Realism (teadus) ja Loomulik ontoloogiline hoiak · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Realism (teadus) ja Mass · Näe rohkem »
Matemaatiline loogika
Matemaatiline loogika ehk sümbolloogika on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid.
Uus!!: Realism (teadus) ja Matemaatiline loogika · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Realism (teadus) ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Realism (teadus) ja Meeled · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Realism (teadus) ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Metodoloogia
Metodoloogia on õpetus metoodikatest.
Uus!!: Realism (teadus) ja Metodoloogia · Näe rohkem »
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Uus!!: Realism (teadus) ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »
Nelson Goodman
Henry Nelson Goodman (7. august 1906 Somerville, Massachusetts – 25. november 1998 Needham, Massachusetts) oli USA filosoof.
Uus!!: Realism (teadus) ja Nelson Goodman · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Realism (teadus) ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Realism (teadus) ja Olemus · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Realism (teadus) ja Osutamine · Näe rohkem »
Osutus
Osutus (inglise keeles reference) on analüütilises keelefilosoofias see, mille kohta nimi (nimisõna, nimisõnafraas, asesõna või muu osutav väljend) käib (millele ta osutab, millele ta viitab, mida ta tähistab, denoteerib).
Uus!!: Realism (teadus) ja Osutus · Näe rohkem »
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Uus!!: Realism (teadus) ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »
Pessimistlik induktsioon
Pessimistlik induktsioon ehk pessimistlik metainduktsioon on teadusfilosoofias realismivastane argument, mille järgi teadusliku teooriate edukus (ennustusvõime, seletusjõud) ei anna veel tunnistust tema tõesusest.
Uus!!: Realism (teadus) ja Pessimistlik induktsioon · Näe rohkem »
Peter Achinstein
Peter Achinstein (sündinud 30. juunil 1935) on USA filosoof.
Uus!!: Realism (teadus) ja Peter Achinstein · Näe rohkem »
Philosophical Review
Philosophical Review on USA teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Realism (teadus) ja Philosophical Review · Näe rohkem »
Pragmatismi tõeteooria
Pragmatismi tõeteooria kohaselt tuleb rääkida tõest kui hinnangulisest funktsioonist tulemuste kohta, mida olendid oma keskkonna uurimisel saavutavad, st tuletamata seda inimestest kõrgemal asuvast absoluutsest tõest.
Uus!!: Realism (teadus) ja Pragmatismi tõeteooria · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Realism (teadus) ja Propositsioon · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Realism (teadus) ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Realism
Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.
Uus!!: Realism (teadus) ja Realism · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Realism (teadus) ja Religioon · Näe rohkem »
Richard Boyd
Richard Newell Boyd (19. mai 1942 Washington – 20. veebruar 2021 Cleveland) oli ameerika filosoof.
Uus!!: Realism (teadus) ja Richard Boyd · Näe rohkem »
Rom Harré
Rom Harré Tartus teadusfilosoofia nõupidamisel 16. juunil 2011 Horace Romano Harré (ta kasutas enamasti oma nimena Rom Harré, 18. detsember 1927 Manawatu, Uus-Meremaa – 18. oktoober 2019) oli Briti teadusfilosoof ja psühholoog.
Uus!!: Realism (teadus) ja Rom Harré · Näe rohkem »
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Uus!!: Realism (teadus) ja Saul Kripke · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: Realism (teadus) ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Realism (teadus) ja Seletus · Näe rohkem »
Sotsiaalne konstruktsioon
Sotsiaalne konstruktsioon (inglise keeles social construction) on ühiskonnas inimeste ühistegevuse tulemus, mille tekkimine ei ole objektiivsete loodusseaduste järgi paratamatu.
Uus!!: Realism (teadus) ja Sotsiaalne konstruktsioon · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Realism (teadus) ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Realism (teadus) ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Realism (teadus) ja Tõde · Näe rohkem »
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Uus!!: Realism (teadus) ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Realism (teadus) ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Realism (teadus) ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Realism (teadus) ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Realism (teadus) ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioon
Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse (inglise modern science).
Uus!!: Realism (teadus) ja Teadusrevolutsioon · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Realism (teadus) ja Teooria · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Realism (teadus) ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Thomas Kuhn
Thomas Samuel Kuhn (18. juuli 1922 – 17. juuni 1996) oli ameerika teadusloolane ja teadusfilosoof.
Uus!!: Realism (teadus) ja Thomas Kuhn · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Realism (teadus) ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Realism (teadus) ja Väärus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Realism (teadus) ja Vesi · Näe rohkem »
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Uus!!: Realism (teadus) ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Realism (teadus) ja 1986 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Realism (teadus) ja 1994 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Realism (teadus) ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Realism (teadus) ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Realism (teadus) ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Realism (teadus) ja 2003 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Realism (teadus) ja 2013 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Realism (teadus) ja 2014 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Teaduslik realism, Teadusrealism.
