Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Abt, Abtiss, Hertsog, Karl IV, Krahv, Kuramaa piiskop, Kuurvürst, Ladina keel, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Markkrahv, Peapiiskop, Piiskop, Riia peapiiskop, Saare-Lääne piiskop, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Tallinna piiskop, Tartu piiskop, Vana-Liivimaa, Vasall, Vürst, Vürstlik piiskop, 12. sajand, 1208, 1225, 1228, 13. sajand, 1356, 14. sajand, 15. sajand, 1521, 1526, 1530, 1562.
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Uus!!: Riigivürst ja Abt · Näe rohkem »
Abtiss
Nivellesi abtiss püha Gertrud. Flaami kunstniku maal umbes 1530. aastast. Gertrud hoiab käes abtissi regaali – saua Abtiss (ladina keeles abbatissa) on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem.
Uus!!: Riigivürst ja Abtiss · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Riigivürst ja Hertsog · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Riigivürst ja Karl IV · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Riigivürst ja Krahv · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Riigivürst ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Riigivürst ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Riigivürst ja Ladina keel · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Riigivürst ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Riigivürst ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Riigivürst ja Markkrahv · Näe rohkem »
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Uus!!: Riigivürst ja Peapiiskop · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Riigivürst ja Piiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Riigivürst ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Riigivürst ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Riigivürst ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Riigivürst ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Riigivürst ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Riigivürst ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Riigivürst ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Uus!!: Riigivürst ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Uus!!: Riigivürst ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Riigivürst ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Riigivürst ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Riigivürst ja Vasall · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Riigivürst ja Vürst · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Riigivürst ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Riigivürst ja 12. sajand · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Riigivürst ja 1208 · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: Riigivürst ja 1225 · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: Riigivürst ja 1228 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Riigivürst ja 13. sajand · Näe rohkem »
1356
1356.
Uus!!: Riigivürst ja 1356 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Riigivürst ja 14. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Riigivürst ja 15. sajand · Näe rohkem »
1521
1521.
Uus!!: Riigivürst ja 1521 · Näe rohkem »
1526
1526.
Uus!!: Riigivürst ja 1526 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Riigivürst ja 1530 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Riigivürst ja 1562 · Näe rohkem »
