58 suhted: Algebraline geomeetria, Almagest, Analüütiline geomeetria, Apollonios Pergest, Archimedes, Babüloonia, Diameeter, Ekstsentrilisus, Elemendid (Eukleides), Elementaargeomeetria, Ellips, Eukleides, Eukleidese geomeetria, Hulk, Hulknurk, Jagatis, Joon, Kaar, Kaugus, Kõõl, Keskpunkt, Kolmnurk, Koonus, Koonuselõige, Koordinaadisüsteem, Lõik, Lõpmatus, Matemaatiline objekt, Parameeter, Parmenides (Platon), Pii, Piirdenurk, Pikkus (matemaatika), Pind, Platon, Polaarkoordinaadid, Positiivne arv, Ptolemaios, Punkt (matemaatika), Punktihulk, Puutepunkt, Pythagorase teoreem, Raadius, Reaalarv, Ring, Ristumine, Ruut, Ruut (algebra), Silinder, Sirge, ..., Tasand, Täisnurk, Thales, Thalese teoreem, Vana-Kreeka, Võrdus, Võrrand, Viisnurk. Laienda indeks (8 rohkem) »
Algebraline geomeetria
Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi.
Uus!!: Ringjoon ja Algebraline geomeetria · Näe rohkem »
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Uus!!: Ringjoon ja Almagest · Näe rohkem »
Analüütiline geomeetria
Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetrilisi objekte algebra vahenditega koordinaatide meetodil.
Uus!!: Ringjoon ja Analüütiline geomeetria · Näe rohkem »
Apollonios Pergest
Apollonios Pergest (umbes 265 eKr Väike-Aasias Pamfüülias Perges – umbes 190 eKr) oli Vana-Kreeka matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Ringjoon ja Apollonios Pergest · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Ringjoon ja Archimedes · Näe rohkem »
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Uus!!: Ringjoon ja Babüloonia · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Ringjoon ja Diameeter · Näe rohkem »
Ekstsentrilisus
Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.
Uus!!: Ringjoon ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Elemendid (Eukleides)
"Elementide" esimese ingliskeelse tõlke kaas (1570) Egiptusest Oxyrhynchuse linnast leitud papüüruse fragment "Elementide" tekstiga "Elemendid" (vanakreeka keeles "Στοιχεῖα", ladina keeles "Elementa") on Eukleidese uurimus geomeetriast ja arvuteooriast.
Uus!!: Ringjoon ja Elemendid (Eukleides) · Näe rohkem »
Elementaargeomeetria
Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja -tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi.
Uus!!: Ringjoon ja Elementaargeomeetria · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Ringjoon ja Ellips · Näe rohkem »
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Uus!!: Ringjoon ja Eukleides · Näe rohkem »
Eukleidese geomeetria
Eukleidese geomeetria ehk eukleidiline geomeetria on geomeetria haru, milles lähtutakse Eukleidese teoses "Elemendid" kirjeldatud alustest.
Uus!!: Ringjoon ja Eukleidese geomeetria · Näe rohkem »
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Uus!!: Ringjoon ja Hulk · Näe rohkem »
Hulknurk
Hulknurgaks ehk polügooniks (kr poly 'palju' + gonia 'nurk') nimetatakse elementaargeomeetrias kinnist murdjoont.
Uus!!: Ringjoon ja Hulknurk · Näe rohkem »
Jagatis
Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.
Uus!!: Ringjoon ja Jagatis · Näe rohkem »
Joon
Joon ehk kõver (inglise keeles line, curve) on matemaatikas kas tasandiline joon, Jordani joon või ühemõõtmeline kontiinum.
Uus!!: Ringjoon ja Joon · Näe rohkem »
Kaar
30° kaar Kaar on kõverjoone kahe eri punkti vaheline osa, mis ei sisalda kordseid punkte.
Uus!!: Ringjoon ja Kaar · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Ringjoon ja Kaugus · Näe rohkem »
Kõõl
Lõik BX (punaselt) on kõõl. Samuti on ringjoone kõõluks lõik AB (must joon). See lõik (diameeter) on antud ringjoone pikim kõõl. Kõõl on kõverjoone (sh ringjoone) või kõverpinna kaht punkti ühendav lõik.
Uus!!: Ringjoon ja Kõõl · Näe rohkem »
Keskpunkt
Näited keskpunktidega: sirglõik, ringjoon, ellips, risttahukas, kera, ellipsoid Kui punktihulk \mathcal P tasandil või ruumis on tsenraalsümmeetriline parajasti ühe punkti M suhtes, siis nimetatakse punkti M punktihulga \mathcal P keskpunktiks.
Uus!!: Ringjoon ja Keskpunkt · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Ringjoon ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Uus!!: Ringjoon ja Koonus · Näe rohkem »
Koonuselõige
Koonuselõiked Koonuselõige ehk koonuslõige on joon, mis tekib, kaksikkoonuse (pinna) lõikamisel tasandiga.
Uus!!: Ringjoon ja Koonuselõige · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Ringjoon ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Lõik
Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud.
Uus!!: Ringjoon ja Lõik · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Ringjoon ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Matemaatiline objekt
Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.
Uus!!: Ringjoon ja Matemaatiline objekt · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Ringjoon ja Parameeter · Näe rohkem »
Parmenides (Platon)
"Parmenides" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, mis kannab tuntud eelsokraatilise filosoofi Parmenidese nime.
Uus!!: Ringjoon ja Parmenides (Platon) · Näe rohkem »
Pii
ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).
Uus!!: Ringjoon ja Pii · Näe rohkem »
Piirdenurk
sektori. Piirdenurk on ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vaheline nurk.
Uus!!: Ringjoon ja Piirdenurk · Näe rohkem »
Pikkus (matemaatika)
Pikkuseks nimetatakse matemaatikas lõigu, tee (joone) või kõverjoone ulatust iseloomustavat arvu.
Uus!!: Ringjoon ja Pikkus (matemaatika) · Näe rohkem »
Pind
Pind (ka geomeetriline pind) on matemaatikas ja eriti topoloogias punktihulk, mis moodustab kahemõõtmelise topoloogilise muutkonna, ka ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund.
Uus!!: Ringjoon ja Pind · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Ringjoon ja Platon · Näe rohkem »
Polaarkoordinaadid
Polaarkoordinaadistikus on punkti asukoht määratud kaugusega poolusest ''O'' ja polaartelje ning nurgaga polaarteljest ''OL'' Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist ning nurgaga fikseeritud suunast.
Uus!!: Ringjoon ja Polaarkoordinaadid · Näe rohkem »
Positiivne arv
Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.
Uus!!: Ringjoon ja Positiivne arv · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Ringjoon ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Punkt (matemaatika)
Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.
Uus!!: Ringjoon ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »
Punktihulk
Punktihulk on matemaatikas hulk, mille elementideks on punktid.
Uus!!: Ringjoon ja Punktihulk · Näe rohkem »
Puutepunkt
Topoloogilise ruumi alamhulga puutepunktiks nimetatakse selle ruumi mis tahes punkti, mille igas ümbruses leidub selle hulga elemente.
Uus!!: Ringjoon ja Puutepunkt · Näe rohkem »
Pythagorase teoreem
Pythagorase teoreem on Vana-Kreeka matemaatikule Pythagorasele omistatud teoreem täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel.
Uus!!: Ringjoon ja Pythagorase teoreem · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Ringjoon ja Raadius · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Ringjoon ja Reaalarv · Näe rohkem »
Ring
Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.
Uus!!: Ringjoon ja Ring · Näe rohkem »
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Uus!!: Ringjoon ja Ristumine · Näe rohkem »
Ruut
Ruut küljepikkusega ''a'' ja diagonaaliga ''d'' Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk.
Uus!!: Ringjoon ja Ruut · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Ringjoon ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Uus!!: Ringjoon ja Silinder · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Ringjoon ja Sirge · Näe rohkem »
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Uus!!: Ringjoon ja Tasand · Näe rohkem »
Täisnurk
pisi Täisnurk on sirgnurga poolitamisel saadud nurk.
Uus!!: Ringjoon ja Täisnurk · Näe rohkem »
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Uus!!: Ringjoon ja Thales · Näe rohkem »
Thalese teoreem
Thalese teoreem. Sirge AC on ringi diameeter. Piirdenurk B on alati täisnurk. Thalese teoreemi kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk.
Uus!!: Ringjoon ja Thalese teoreem · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Ringjoon ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Ringjoon ja Võrdus · Näe rohkem »
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Uus!!: Ringjoon ja Võrrand · Näe rohkem »
Viisnurk
Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.
Uus!!: Ringjoon ja Viisnurk · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ringjoone kanooniline võrrand.