Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Akvitaania hertsogkond, Bretagne'i hertsogkond, Bretoonid, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Charles III (Lääne-Frangi), Hugues Capet, Kapetingid, Keskaegne Prantsusmaa, Lääne-Frangi riik, Lotharingia, Louis IV, Markkrahv, Neustria, Neustria margid, Normandia hertsogkond, Soissons, Viikingid, 15. august, 15. juuni, 866, 922, 923.
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Bretoonid
Bretoonid rahvarõivastes Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Bretoonid · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Kapetingid · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Lotharingia · Näe rohkem »
Louis IV
Louis IV (920 – 10. september 954) oli Lääne-Frangi kuningas 936–954.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Louis IV · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Markkrahv · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Neustria · Näe rohkem »
Neustria margid
Neustria margid olid Lääne-Frangi riigi Karolingidest kuninga looming, riik kattis iidse Merovingide Neustria kuningriigi territooriumi.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Neustria margid · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Soissons
Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Soissons · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja Viikingid · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja 15. august · Näe rohkem »
15. juuni
15.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja 15. juuni · Näe rohkem »
866
866.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja 866 · Näe rohkem »
922
922.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja 922 · Näe rohkem »
923
923.
Uus!!: Robert I (Lääne-Frangi kuningas) ja 923 · Näe rohkem »
