19 suhted: A-vitamiin, Aju, Cis-trans-isomeeria, Footon, Fotoretseptor, Fototransduktsioon, Kanapimedus, Katioon, Kepikesed, Kolvikesed, Lainepikkus, Membraan, Molekul, Närviimpulss, Selgroogsed, Selgrootud, Silm, Valgud, Võrkkest.
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Rodopsiin ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Rodopsiin ja Aju · Näe rohkem »
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Uus!!: Rodopsiin ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Rodopsiin ja Footon · Näe rohkem »
Fotoretseptor
Fotoretseptorid on valgustundlikud valgud, mis paljudes organismides osalevad valguse aistimises ja valgusele reageerimises.
Uus!!: Rodopsiin ja Fotoretseptor · Näe rohkem »
Fototransduktsioon
Protsessi skeem Fototransduktsioon on protsess, mille käigus silma võrkkesta kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks.
Uus!!: Rodopsiin ja Fototransduktsioon · Näe rohkem »
Kanapimedus
Kanapimedus ehk nüktaloopia on võimetus hämarikus ja öösel näha.
Uus!!: Rodopsiin ja Kanapimedus · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Rodopsiin ja Katioon · Näe rohkem »
Kepikesed
Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.
Uus!!: Rodopsiin ja Kepikesed · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Rodopsiin ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Rodopsiin ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Membraan
Membraan on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Rodopsiin ja Membraan · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Rodopsiin ja Molekul · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Rodopsiin ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Rodopsiin ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Rodopsiin ja Selgrootud · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Rodopsiin ja Silm · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Rodopsiin ja Valgud · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Rodopsiin ja Võrkkest · Näe rohkem »