Kiiremini kui brauser!
114 suhted: Alapajevsk, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksandra Fjodorovna (1798–1860), Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa), Aleksei I Mihhailovitš, Aleksei Nikolajevitš, Anastassija Nikolajevna, Andrei Vladimirovitš, Anna Ivanovna, Anna Leopoldovna, Austria, Austria keisririik, Badeni suurhertsogiriik, Boriss Vladimirovitš, Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, Dolgorukov, Elisabet, Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, Emigratsioon, Ertshertsog, Esimene maailmasõda, Fjodor III, Georgi Aleksandrovitš, Grigori Rasputin, Habsburgid, Hertsog, Hesseni suurhertsogkond, Holstein-Gottorp, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Ivan V, Ivan VI, Jan II Kazimierz Waza, Jekaterinburg, Jevdokija Lopuhhina, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Karl VI, Katariina I, Katariina II, Kirill Vladimirovitš, Konstantin Konstantinovitš, Konstantin Pavlovitš, Ludwig II (Hessen-Darmstadt), Mihhail Aleksandrovitš, Mihhail I Fjodorovitš, Moskva tsaaririik, Nikolai I, Nikolai II, Nikolai Mihhailovitš, ..., Olga Nikolajevna, Paul I, Peeter I, Peeter II, Peeter III, Peeter-Pauli kindlus, Perm, Peterburi sõjaväeringkond, Postimees, Preisimaa, Rzeczpospolita, Saksa-Rooma keiser, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Veebruarirevolutsioon, Venemaa Keisririik, Venemaa riigipeade loend, Vladimir Aleksandrovitš, Vladimir Beekman, Württemberg, 1. aprill, 12. juuni, 1608, 1613, 1626, 1645, 1671, 1676, 1682, 1725, 1727, 1730, 1740, 1741, 1762, 1779, 1791, 1796, 18. august, 18. juuli, 1801, 1825, 1826, 1832, 1855, 1860, 1861, 1863, 1866, 1875, 1881, 1894, 1895, 1911, 1917, 1919, 1922, 1929, 1933, 1938, 1992, 2009, 27. jaanuar, 3. märts, 7. jaanuar. Laienda indeks (64 rohkem) »
Alapajevsk
Alapajevsk on linn Venemaal Sverdlovski oblastis, Alapajevski linnaringkonna keskus.
Uus!!: Romanovid ja Alapajevsk · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Romanovid ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Romanovid ja Aleksander II · Näe rohkem »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Romanovid ja Aleksander III · Näe rohkem »
Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)
Aleksandra Fjodorovna portree (1826). Ermitaaž Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Федоровна; 13. juuli (vkj. 1. juuli) 1798 Berliin – 1. november (vkj. 20. oktoober) 1860 Peterburi) oli Venemaa keisrinna.
Uus!!: Romanovid ja Aleksandra Fjodorovna (1798–1860) · Näe rohkem »
Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)
Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Феодоровна, enne abiellumist ja õigeusku ristimist Victoria Alix Helena Louise Beatrice von Hessen und bei Rhein; 6. juuni 1872 Darmstadt, Hesseni Suurhertsogiriik, Saksa keisririik – 17. juuli 1918 Jekaterinburg, Venemaa Nõukogude Vabariik) oli Hesseni printsess ning Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.
Uus!!: Romanovid ja Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa) · Näe rohkem »
Aleksei I Mihhailovitš
Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.
Uus!!: Romanovid ja Aleksei I Mihhailovitš · Näe rohkem »
Aleksei Nikolajevitš
Aleksei Nikolajevitš Aleksei Nikolajevitš (30. juuli / 12. august 1904 – 17. juuli 1918) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II poeg ja troonipärija.
Uus!!: Romanovid ja Aleksei Nikolajevitš · Näe rohkem »
Anastassija Nikolajevna
Suurvürstitar Anastassia Nikolajevna Romanova (Великая Княжна Анастасия Николаевна Романова; 18. juuni (vkj 5. juuni) 1901 Peterhof – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II ja tema abikaasa Aleksandra Fjodorovna noorim tütar.
Uus!!: Romanovid ja Anastassija Nikolajevna · Näe rohkem »
Andrei Vladimirovitš
Andrei Vladimirovitš (vene keeles Андрей Владимирович; 14. mai 1879 Tsarskoje Selo – 30. oktoober 1956 Pariis) oli Venemaa suurvürst, Vladimir Aleksandrovitši poeg ja Kirill Vladimirovitši vend.
Uus!!: Romanovid ja Andrei Vladimirovitš · Näe rohkem »
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Uus!!: Romanovid ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »
Anna Leopoldovna
Suurvürstinna Anna Leopoldovna''19. sajandi alguse õlimaal, tundmatu autor'' Anna Leopoldovna (sünninimi Elisabeth Katharina Christine; 18. detsember (vkj 7. detsember) 1718 Rostock – 18. märts (vkj 7. märts) 1746 Holmogorõ) oli Mecklenburg-Schwerini printsess, Venemaa valitseva Romanovite perekonna liige ja aastatel 1740–1741 Venemaa Keisririigi regent oma alaealise poja Ivan VI valitsusajal.
Uus!!: Romanovid ja Anna Leopoldovna · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Romanovid ja Austria · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Romanovid ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Romanovid ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Boriss Vladimirovitš
Boriss Vladimirovitš Boriss Vladimirovitš Boriss Vladimirovitš (Борис Владимирович, 24. november 1877 Tsarskoje Selo – 9. november 1943 Pariis) oli Venemaa suurvürst, Vladimir Aleksandrovitši poeg ja Kirill Vladimirovitši noorem vend.
Uus!!: Romanovid ja Boriss Vladimirovitš · Näe rohkem »
Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel Charlotte Christine Sophie (28. august 1694 – 2. november (vkj 22. oktoober) 1715) oli Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna printsess ja Moskva tsaaririigi troonipärija Aleksei Petrovitši abikaasa.
Uus!!: Romanovid ja Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel · Näe rohkem »
Dolgorukov
Dolgorukov ehk Dolgoruki, ladinapäraselt Dolgoruky (vene keeles Долгоруков ehk Долгорукий) on vene vürstisuguvõsa, üks Obolenski suguvõsa kõrvalharu.
Uus!!: Romanovid ja Dolgorukov · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Romanovid ja Elisabet · Näe rohkem »
Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
thumb Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern (8. november 1715 – 13. jaanuar 1797) oli Preisimaa kuninganna aastatel 1740 kuni 1786 kui Friedrich Suure abikaasa.
Uus!!: Romanovid ja Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel · Näe rohkem »
Emigratsioon
Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.
Uus!!: Romanovid ja Emigratsioon · Näe rohkem »
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Uus!!: Romanovid ja Ertshertsog · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Romanovid ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Fjodor III
Vene tsaar Fjodor III Fjodor III (9. juuni (vkj 30. mai) 1661 – 7. mai (vkj 27. aprill) 1682) oli Vene tsaaririigi tsaar aastatel 1676–1682.
Uus!!: Romanovid ja Fjodor III · Näe rohkem »
Georgi Aleksandrovitš
Georgi Aleksandrovitš (1889) Georgi Aleksandrovitš (9. mai 1871 Tsarskoje Selo – 10. juuli 1899 Abasthumani) oli Vene suurvürst, 1894.
Uus!!: Romanovid ja Georgi Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Grigori Rasputin
Grigori Rasputin Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh (vene Григорий Ефимович Распутин (Новых); 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 Tobolski kubermang, Pokrovskoje küla – 30. detsember (vkj 17. detsember) 1916 Petrograd) oli vene talupoeg ja müstik, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune.
Uus!!: Romanovid ja Grigori Rasputin · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Romanovid ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Romanovid ja Hertsog · Näe rohkem »
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Uus!!: Romanovid ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Romanovid ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.
Uus!!: Romanovid ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »
Ivan V
Ivan V Ivan V Romanov (6. september 1666 – 8. veebruar 1696) oli Vene tsaar ja Peeter I oli tema kaasvalitseja 1682–1696.
Uus!!: Romanovid ja Ivan V · Näe rohkem »
Ivan VI
Ivan VI. Lavrenti Serjakovi gravüür Ivan VI ema süles Ivan VI (Иоанн Антонович; 23. august (12. august vkj) 1740 – 16. juuli (5. juuli vkj) 1764) oli Venemaa keiser aastatel 1740–1741.
Uus!!: Romanovid ja Ivan VI · Näe rohkem »
Jan II Kazimierz Waza
Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.
Uus!!: Romanovid ja Jan II Kazimierz Waza · Näe rohkem »
Jekaterinburg
Vaade kesklinnale Isseti jõgi Jekaterinburgis Jekaterinburg (aastatel 1924–1991 Sverdlovsk) on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal.
Uus!!: Romanovid ja Jekaterinburg · Näe rohkem »
Jevdokija Lopuhhina
Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina. Maali autor on XVIII sajandi tundmatu vene kunstnik Jevdokija Fjodorovna (Евдокия Фёдоровна; sünninimi Avdotja Illarionovna Lopuhhina (Авдотья Илларионовна Лопухина); 9. august (vkj. 30. juuli) 1669 – 7. september (vkj. 27. august) 1731 oli Vene tsaarinna, Peeter I esimene abikaasa. Jevdokija oli bojaar Illarion Abramovitš Lopuhhini (Larion Lopuhhini) ja Ustinja Bogdanovna Rtištševa tütar. Tütre pulmade puhul tsaariga muudeti isa eesnimi Fjodoriks. Peeter ja Jevdokija abiellusid 6. veebruaril (vkj. 27. jaanuaril) 1689. Järgmisel aastal sündis poeg Aleksei Petrovitši. Hiljem sündisid veel Aleksander (1692) ja Paul (1693), kuid need kaks poega surid lapsepõlves. Peeter I ei olnud rahul Jevdokija vanamoeliste vanematega ning hiljem hülgas oma abikaasa ja kiindus hollandi soost Anna Monsi, kes aga ei saanud ainsatki last. Pärast Peeter I surma 1725 sai Venemaa tsaarinnaks tema naine Katariina I, kes suri juba 1727; selleks ajaks olid kõik Katariina pojad järeltulijateta surnud. Uueks tsaariks sai Jevdokia poja Aleksei poeg Peeter II, kes suri 1730 15-aastaselt. Peeter I sugu suri sellega meesliinis välja ja Jevdokia oli elanud kõigist oma järeltulijatest kauem. Polnud selge, kes peaks Venemaa trooni pärima, ja seda pakuti ka Jevdokiale, kes aga loobus. Uueks valitsejaks sai Peeter I poolvenna Ivan V tütar Anna Ivanovna, kes Jevdokiat selle eest austas. Jevdokia suri juba järgmisel aastal ja Anna Ivanovna suri 1740 samuti lastetuna. Kategooria:Venemaa inimesed Kategooria:Lopuhhinid Kategooria:Sündinud 1669 Kategooria:Surnud 1731.
Uus!!: Romanovid ja Jevdokija Lopuhhina · Näe rohkem »
Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.
Uus!!: Romanovid ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) · Näe rohkem »
Karl VI
Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.
Uus!!: Romanovid ja Karl VI · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Romanovid ja Katariina I · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Romanovid ja Katariina II · Näe rohkem »
Kirill Vladimirovitš
Kirill Vladimirovitš (30. september/12. oktoober 1876 Tsarskoje Selo – 12. oktoober 1938 Neuilly) oli Vene suurvürst, alates 1924.
Uus!!: Romanovid ja Kirill Vladimirovitš · Näe rohkem »
Konstantin Konstantinovitš
Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna – 4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Romanovid ja Konstantin Konstantinovitš · Näe rohkem »
Konstantin Pavlovitš
Suurvürst Konstantin Pavlovitš Suurvürst Konstantin Pavlovitš (vene keeles Константин Павлович; 8. mai (vkj 27. aprill) 1779 Tsarskoje Selo – 27. juuni (vkj 15. juuni) 1831 Viciebsk) oli vene tsesareevitš, Poola kuningriigi asevalitseja (1815–1830), kindraladjutant (1819), keiser Paul I teine poeg, keda loeti pärast Aleksandr Pavlovitši kroonimist (1801) Vene troonipärijaks.
Uus!!: Romanovid ja Konstantin Pavlovitš · Näe rohkem »
Ludwig II (Hessen-Darmstadt)
Ludwig II (26. detsember 1777 Darmstadt – 16. juuni 1848 Darmstadt) oli Hesseni suurhertsog 6. aprillist 1830 kuni surmani.
Uus!!: Romanovid ja Ludwig II (Hessen-Darmstadt) · Näe rohkem »
Mihhail Aleksandrovitš
Mihhail II Mihhail II (suurvürst Mihhail Aleksandrovitš, 22. november/5. detsember 1878 Tsarskoje Selo – 12. juuni 1918 Perm) oli Venemaa keiser 2./15. märtsist kuni 3./16. märtsini 1917.
Uus!!: Romanovid ja Mihhail Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Mihhail I Fjodorovitš
Mihhail I Fjodorovitš (Feodorovitš) Romanov ehk Mihhail Romanov (vene keeles Михаил I Феодорович Романов) (12. juuli (vkj) 1596 – 13. juuli (vkj) 1645) oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.
Uus!!: Romanovid ja Mihhail I Fjodorovitš · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Romanovid ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Romanovid ja Nikolai I · Näe rohkem »
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Uus!!: Romanovid ja Nikolai II · Näe rohkem »
Nikolai Mihhailovitš
Suurvürst Nikolai Mihhailovitš Suurvürst Nikolai Mihhailovitš (vene keeles Николай Михайлович; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1859 Tsarskoje Selo – jaanuar 1919 Petrograd) oli vene sõjaväelane (kindraladjutant, 1903; jalaväekindral, 1913) ning teadlane (lepidopteroloog ja ajaloolane), keiser Nikolai I lapselaps.
Uus!!: Romanovid ja Nikolai Mihhailovitš · Näe rohkem »
Olga Nikolajevna
Olga Nikolajevna umbes aastal 1914 Suurvürstinna Olga Nikolajevna Romanova (vene keeles Великая Княжна Ольга Николаевна; 15. november 1895 Aleksandri palee, Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Ipatjevi maja, Jekaterinburg) oli Venemaa keisri Nikolai II ja tema abikaasa Aleksandra vanim järglane.
Uus!!: Romanovid ja Olga Nikolajevna · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Romanovid ja Paul I · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Romanovid ja Peeter I · Näe rohkem »
Peeter II
Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.
Uus!!: Romanovid ja Peeter II · Näe rohkem »
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Uus!!: Romanovid ja Peeter III · Näe rohkem »
Peeter-Pauli kindlus
Vaade kindlusele õhust (2006) Peeter-Pauli katedraal Peeter-Pauli kindlus (vene keeles Петропавловская крепость) on kindlus Venemaal Peterburis Jänesesaarel.
Uus!!: Romanovid ja Peeter-Pauli kindlus · Näe rohkem »
Perm
Tüüpiline Permi arhitektuurinäidis 20. sajandi algusest. Klimenko tänav 14a Perm (vene keeles Пермь) on linn Venemaal, Uuralite eelmäestikus, Kama jõe ääres, Permi krai keskus.
Uus!!: Romanovid ja Perm · Näe rohkem »
Peterburi sõjaväeringkond
Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.
Uus!!: Romanovid ja Peterburi sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Romanovid ja Postimees · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Romanovid ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Romanovid ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Romanovid ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.
Uus!!: Romanovid ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Uus!!: Romanovid ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Romanovid ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Vladimir Aleksandrovitš
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.
Uus!!: Romanovid ja Vladimir Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Vladimir Beekman
Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Romanovid ja Vladimir Beekman · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Romanovid ja Württemberg · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Romanovid ja 1. aprill · Näe rohkem »
12. juuni
12.
Uus!!: Romanovid ja 12. juuni · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Romanovid ja 1608 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Romanovid ja 1613 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Romanovid ja 1626 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Romanovid ja 1645 · Näe rohkem »
1671
1671.
Uus!!: Romanovid ja 1671 · Näe rohkem »
1676
1676.
Uus!!: Romanovid ja 1676 · Näe rohkem »
1682
1682.
Uus!!: Romanovid ja 1682 · Näe rohkem »
1725
1725.
Uus!!: Romanovid ja 1725 · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Romanovid ja 1727 · Näe rohkem »
1730
1730.
Uus!!: Romanovid ja 1730 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Romanovid ja 1740 · Näe rohkem »
1741
1741.
Uus!!: Romanovid ja 1741 · Näe rohkem »
1762
1762.
Uus!!: Romanovid ja 1762 · Näe rohkem »
1779
1779.
Uus!!: Romanovid ja 1779 · Näe rohkem »
1791
1791.
Uus!!: Romanovid ja 1791 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Romanovid ja 1796 · Näe rohkem »
18. august
18.
Uus!!: Romanovid ja 18. august · Näe rohkem »
18. juuli
18.
Uus!!: Romanovid ja 18. juuli · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Romanovid ja 1801 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Romanovid ja 1825 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Romanovid ja 1826 · Näe rohkem »
1832
1832.
Uus!!: Romanovid ja 1832 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Romanovid ja 1855 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Romanovid ja 1860 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Romanovid ja 1861 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Romanovid ja 1863 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Romanovid ja 1866 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Romanovid ja 1875 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Romanovid ja 1881 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Romanovid ja 1894 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Romanovid ja 1895 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Romanovid ja 1911 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Romanovid ja 1917 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Romanovid ja 1919 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Romanovid ja 1922 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Romanovid ja 1929 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Romanovid ja 1933 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Romanovid ja 1938 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Romanovid ja 1992 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Romanovid ja 2009 · Näe rohkem »
27. jaanuar
27.
Uus!!: Romanovid ja 27. jaanuar · Näe rohkem »
3. märts
3.
Uus!!: Romanovid ja 3. märts · Näe rohkem »
7. jaanuar
7.
Uus!!: Romanovid ja 7. jaanuar · Näe rohkem »
