Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

309 suhted: ABBA, Ahvenamaa, Aiboland, Akadeemiline kraad, Ameerika, Ameerika Ühendriigid, Ametlik keel, Anders Zorn, Astrid Lindgren, Atlandi heeringas, August Strindberg, Šotimaa, Öland, Örebro, Örebro lään, Östergötland, Östergötlandi lään, Baltimaad, Biotehnoloogia, Birger jarl, Blekinge, Blekinge lään, Bohuslän, Bologna protsess, Carl Larsson, Carl XVI Gustaf, CERN, Chalmersi Tehnikaülikool, Dalarna lään, Dalarna maakond, Dalslandi maakond, Demokraatia, Drottningholmi loss, Du gamla, Du fria, Eesti keel, Eesti-Rootsi piir, Eesti-Rootsi suhted, Eestlased Rootsis, Erasektor, Esimene maailmasõda, Etanool, Euro, Euroopa, Euroopa Kosmoseagentuur, Euroopa Liit, Falun, Fennoskandia kilp, Filmikunst, Gävleborgi lään, Göta jõgi, ..., Götaland, Göteborg, Gümnaasium, Golfi hoovus, Greta Garbo, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Halland, Hallandi lään, Hamburgi kultuur, Happesademed, Harilik haab, Harilik jalakas, Harilik kuusk, Harilik tamm, Harilik vaher, Harry Martinson, Haug, Hälsinglandi maakond, Härjedalen, Hüdroenergia, Heaoluriik, Helsingborg, Hjälmaren, Holland, Hunt, Ida-Euroopa, Igaüheõigus, Ilves, Ingmar Bergman, Ingrid Bergman, Innovatsioon, Investeering, Jahindus, Jämtland, Jämtlandi lään, Jänes, Järv, Jönköping, Jönköpingi lään, Jõgi, Jidiši keel, Jugoslaavia, Juurestik, Kalad, Kalmari lään, Kalmari unioon, Karl X Gustav, Kask, Kaupmees, Käpalised, Käsitööline, Külm sõda, Kõrgkool, Kebnekaise, Kesk-Euroopa aeg, Kirjanik, Kiviaeg, Kolmekümneaastane sõda, Konstantinoopol, Konstitutsiooniline monarhia, Kristianstad, Kronobergi lään, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kveenid, Laev, Laht, Lapi maakond, Lapimaa, Lään (haldusüksus), Lääne-Euroopa, Läänemeri, Lähis-Ida, Lähisarktiline kliimavööde, Lõhe, Lõuna-Euroopa, Lehtmets, Leiutamine, Linköping, Loodusteadused, Loodusvarad, Luleå, Lundi Ülikool, Luterlus, Maalikunstnik, Mageveekalad, Majandus, Makrell, Malmö, Mandrijää, Mandriline kliima, Marshalli plaan, Mälaren, Meä keel, Merenkurkku, Meri, Metskits, Mossi konventsioon, Mustlaskeel, Muusikaline haridus keskaegses Rootsis, Nafta, Nanotehnoloogia, Napoleoni sõjad, Narvik, NATO, Närke, Nobeli kirjandusauhind, Norra, Norra keel, Norrbotteni lään, Norrköping, Norrland, Ojamaa, Ojamaa lään, Okasmets, Omavalitsusüksus, Ortograafia, Paavst, Pärn, Pöök, Põder, Põhikool, Põhja-Euroopa, Põhjala ristisõjad, Põhjamaad, Põhjameri, Põhjapolaarjoon, Põhjasõda, Põllumajandus, Poola, Popmuusika, Prantsusmaa, Pronksiaeg, Pruunkaru, Puit, Rahvaarv, Rahvuspark, Rannarootslased, Rauaaeg, Rauamaak, Räim, Rändlinnud, Rebane, Reformatsioon Rootsis, Relv, Riigikirik, Rootsi (täpsustus), Rootsi aukonsulaat Narvas, Rootsi aukonsulaat Tartus, Rootsi Eksportnõukogu, Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel, Rootsi köök, Rootsi keel, Rootsi kolooniad, Rootsi kroon, Rootsi kuninglik perekond, Rootsi kunst, Rootsi leiutajate loend, Rootsi linnade loend, Rootsi meedia, Rootsi praostkond, Rootsi riigipeade loend, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi teadlaste loend, Rootsi valdade loend, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rzeczpospolita, Saami keeled, Saamid, Saar (perekond), Saksamaa, Södermanland, Södermanlandi lään, Segamets, Selma Lagerlöf, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia poolsaar, Skäär, Skåne lään, Skåne maakond, Skogskyrkogården, Skulptor, Småland, Soome, Soome keel, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Soomerootslased, Stefan Löfven, Stockholm (linn), Stockholmi lään, Stockholmi Majandusülikool, Svealand, Svioonid, Systembolaget, Taani, Taani keel, Tacitus, Teadlane, Teadus, Teine maailmasõda, Tursk, Umeå Ülikool, Uppland, Uppsala, Uppsala Ülikool, Uppsala lään, Vald, Valloonia, Vasemaak, Vänern, Värmland, Värmlandi lään, Västerås, Västerbotteni lään, Västergötland, Västernorrlandi lään, Västmanland, Västmanlandi lään, Västra Götalandi lään, Vättern, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viikingid, Visby, .se, 1. sajand, 10. sajand, 1000, 1050, 12. august, 12. sajand, 1252, 13. sajand, 1389, 1477, 1521, 16. sajand, 1666, 17. sajand, 1739, 1750, 18. sajand, 1809, 1814, 1850, 1870, 19. sajand, 1905, 1917, 1960, 1995, 2003, 2004, 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised, 9. sajand. Laienda indeks (259 rohkem) »

ABBA

ABBA (1974) ABBA on Rootsi popmuusika ansambel, mis tegutses aastatel 1972–1982 ja tegutseb taas alates 2018.

Uus!!: Rootsi ja ABBA · Näe rohkem »

Ahvenamaa

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna.

Uus!!: Rootsi ja Ahvenamaa · Näe rohkem »

Aiboland

Aiboland (ka Egeland) oli rannarootslaste omanimetus alade kohta, mida nad Lääne-Eestis ja Eesti saartel kasutasid ja käsitlesid antud nimetuse kaudu oma kodumaana.

Uus!!: Rootsi ja Aiboland · Näe rohkem »

Akadeemiline kraad

Akadeemiline kraad (inglise academic degree) on bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille kõrgkool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument.

Uus!!: Rootsi ja Akadeemiline kraad · Näe rohkem »

Ameerika

Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Uus!!: Rootsi ja Ameerika · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Rootsi ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel.

Uus!!: Rootsi ja Ametlik keel · Näe rohkem »

Anders Zorn

Autoportree. Anders Zorn (18. veebruar 1860 Mora – 22. august 1920 Stockholm) oli rootsi kunstnik.

Uus!!: Rootsi ja Anders Zorn · Näe rohkem »

Astrid Lindgren

Astrid Lindgren, 1924 Astrid Anna Emilia Lindgren (kuni 1931 Astrid Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby – 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.

Uus!!: Rootsi ja Astrid Lindgren · Näe rohkem »

Atlandi heeringas

Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Rootsi ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »

August Strindberg

August Stindberg (umbes 1900) Johan August Strindberg (22. jaanuar 1849 Stockholm – 14. mai 1912 Stockholm) oli rootsi kirjanik, kes on tuntud eelkõige oma näidendite poolest.

Uus!!: Rootsi ja August Strindberg · Näe rohkem »

Šotimaa

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Rootsi ja Šotimaa · Näe rohkem »

Öland

thumb Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.

Uus!!: Rootsi ja Öland · Näe rohkem »

Örebro

Örebro on linn Rootsis, Örebro lääni ja Örebro valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Örebro · Näe rohkem »

Örebro lään

Örebro lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Örebro lään · Näe rohkem »

Östergötland

Östergötland ("Östergötland" tähendab Ida-Götalandi) on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ja Östergötland · Näe rohkem »

Östergötlandi lään

Östergötlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Östergötlandi lään · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Rootsi ja Baltimaad · Näe rohkem »

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Uus!!: Rootsi ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »

Birger jarl

Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda mainitakse ajalooallikates esmakordselt 1237.

Uus!!: Rootsi ja Birger jarl · Näe rohkem »

Blekinge

Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandis.

Uus!!: Rootsi ja Blekinge · Näe rohkem »

Blekinge lään

Blekinge lään on 1. järgu haldusüksus (lään) Rootsi kaguosas.

Uus!!: Rootsi ja Blekinge lään · Näe rohkem »

Bohuslän

Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on Rootsis Götalandi piirkonnas asuv ajalooline maakond, mis moodustab riigi lääneranniku kõige põhjapoolsema osa.

Uus!!: Rootsi ja Bohuslän · Näe rohkem »

Bologna protsess

Bologna protsess on riikidevaheline kokkulepe kõrgharidusstandardite ühtlustamiseks Euroopa Liidus.

Uus!!: Rootsi ja Bologna protsess · Näe rohkem »

Carl Larsson

''Brita och jag'' (autoportree tütre Britaga, 1895) Carl Larsson (28. mai 1853 Stockholm – 22. jaanuar 1919 Falun) oli rootsi kunstnik.

Uus!!: Rootsi ja Carl Larsson · Näe rohkem »

Carl XVI Gustaf

Carl XVI Gustaf Carl XVI Gustaf (eesti keeles ka Karl XVI Gustav; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973.

Uus!!: Rootsi ja Carl XVI Gustaf · Näe rohkem »

CERN

CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit.

Uus!!: Rootsi ja CERN · Näe rohkem »

Chalmersi Tehnikaülikool

Chalmersi Tehnikaülikooli peasissekäik Chalmersi Tehnikaülikool (Chalmers tekniska högskola) on eraülikool Göteborgis Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Chalmersi Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Dalarna lään

Dalarna lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Dalarna lään · Näe rohkem »

Dalarna maakond

Upplandi asukoht Rootsis Dalarna on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi keskosas Svealandis.

Uus!!: Rootsi ja Dalarna maakond · Näe rohkem »

Dalslandi maakond

thumb Dalslandi vapp Dalslandi maakond on maakond Rootsi edelaosas Götalandis.

Uus!!: Rootsi ja Dalslandi maakond · Näe rohkem »

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Rootsi ja Demokraatia · Näe rohkem »

Drottningholmi loss

Drottningholmi loss on Rootsi kuningliku perekonna eraresidents Drottningholmis Lovöni saarel.

Uus!!: Rootsi ja Drottningholmi loss · Näe rohkem »

Du gamla, Du fria

Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn.

Uus!!: Rootsi ja Du gamla, Du fria · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Rootsi ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir.

Uus!!: Rootsi ja Eesti-Rootsi piir · Näe rohkem »

Eesti-Rootsi suhted

Eesti ja Rootsi asukohad Eesti-Rootsi suhted on kahepoolsed (bilateraalsed) diplomaatilised suhted Eesti ja Rootsi vahel.

Uus!!: Rootsi ja Eesti-Rootsi suhted · Näe rohkem »

Eestlased Rootsis

Eestlased Rootsis (ka rootsieestlased) on Rootsis elanud või elavad eestlased.

Uus!!: Rootsi ja Eestlased Rootsis · Näe rohkem »

Erasektor

Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted.

Uus!!: Rootsi ja Erasektor · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Rootsi ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Rootsi ja Etanool · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol Eurod ja sendid Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Rootsi ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Rootsi ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Kosmoseagentuur

Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.

Uus!!: Rootsi ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Rootsi ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Falun

Falun on linn Rootsi keskosas, Dalarna lääni keskus.

Uus!!: Rootsi ja Falun · Näe rohkem »

Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rootsi ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »

Filmikunst

Filmikunst ehk kinematograafia on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.

Uus!!: Rootsi ja Filmikunst · Näe rohkem »

Gävleborgi lään

Gävleborgi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Gävleborgi lään · Näe rohkem »

Göta jõgi

Göta jõe asukohakaart Göta (rootsi Göta älv) on jõgi Euroopas Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Göta jõgi · Näe rohkem »

Götaland

Götalandi alad RootsisRootsi ajaloolised piirkonnad Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Götaland · Näe rohkem »

Göteborg

Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.

Uus!!: Rootsi ja Göteborg · Näe rohkem »

Gümnaasium

Gümnaasium on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10.–12.

Uus!!: Rootsi ja Gümnaasium · Näe rohkem »

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Rootsi ja Golfi hoovus · Näe rohkem »

Greta Garbo

Greta Garbo (sünninimega Greta Lovisa Gustafsson; 18. september 1905 Stockholm – 15. aprill 1990 New York) oli rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare MGM-i ja Hollywoodi ajaloos.

Uus!!: Rootsi ja Greta Garbo · Näe rohkem »

Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

Uus!!: Rootsi ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Rootsi ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Halland

Hallandi asukoht Halland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Rootsi ja Halland · Näe rohkem »

Hallandi lään

Hallandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Hallandi lään · Näe rohkem »

Hamburgi kultuur

Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat eKr (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 eKr) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 eKr), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 eKr. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luudest ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil eKr. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 eKr oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hampurgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat eKr). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.

Uus!!: Rootsi ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.

Uus!!: Rootsi ja Happesademed · Näe rohkem »

Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

Uus!!: Rootsi ja Harilik haab · Näe rohkem »

Harilik jalakas

Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Uus!!: Rootsi ja Harilik jalakas · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Rootsi ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Rootsi ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Rootsi ja Harilik vaher · Näe rohkem »

Harry Martinson

Harry Martinson (vasakul) Harry Edmund Martinson (6. mai 1904 – 11. veebruar 1978) oli rootsi kirjanik.

Uus!!: Rootsi ja Harry Martinson · Näe rohkem »

Haug

Haugi pea Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Rootsi ja Haug · Näe rohkem »

Hälsinglandi maakond

Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland (inglise keeles vahel ka Helsingia) on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond.

Uus!!: Rootsi ja Hälsinglandi maakond · Näe rohkem »

Härjedalen

Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Härjedalen · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Rootsi ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Heaoluriik

Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused.

Uus!!: Rootsi ja Heaoluriik · Näe rohkem »

Helsingborg

thumb Helsingborg (aastatel 1912–1971 Hälsingborg) on linn Rootsis Skåne läänis, Helsingborgi valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Helsingborg · Näe rohkem »

Hjälmaren

Hjälmaren Hjälmaren on Rootsi suuruselt neljas järv.

Uus!!: Rootsi ja Hjälmaren · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist.

Uus!!: Rootsi ja Holland · Näe rohkem »

Hunt

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Rootsi ja Hunt · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Rootsi ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Igaüheõigus

Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.

Uus!!: Rootsi ja Igaüheõigus · Näe rohkem »

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Rootsi ja Ilves · Näe rohkem »

Ingmar Bergman

Ingmar Bergman 1957. aastal Ernst Ingmar Bergman (14. juuli 1918 Uppsala – 30. juuli 2007 Fårö) oli rootsi filmi- ja teatrilavastaja.

Uus!!: Rootsi ja Ingmar Bergman · Näe rohkem »

Ingrid Bergman

Ingrid Bergman (29. august 1915 Stockholm – 29. august 1982 London) oli rootsi näitlejatar, kes võitis kolm Oscarit ja kaks Emmyt, samuti on ta pälvinud ühe Tony auhinna.

Uus!!: Rootsi ja Ingrid Bergman · Näe rohkem »

Innovatsioon

Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine.

Uus!!: Rootsi ja Innovatsioon · Näe rohkem »

Investeering

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.

Uus!!: Rootsi ja Investeering · Näe rohkem »

Jõulud

Jõulukuusk Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.

Uus!!: Rootsi ja Jõulud · Näe rohkem »

Jõululaupäev

Jõululaupäev (ka: jõuluõhtu) on 24. detsember, päev enne esimest jõulupüha.

Uus!!: Rootsi ja Jõululaupäev · Näe rohkem »

Jahindus

Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.

Uus!!: Rootsi ja Jahindus · Näe rohkem »

Jämtland

Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Jämtland · Näe rohkem »

Jämtlandi lään

Jämtlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Jämtlandi lään · Näe rohkem »

Jänes

Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Rootsi ja Jänes · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Rootsi ja Järv · Näe rohkem »

Jönköping

Jönköping on linn Rootsis, Jönköpingi lääni ja Jönköpingi valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Jönköping · Näe rohkem »

Jönköpingi lään

Jönköpingi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Jönköpingi lään · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Rootsi ja Jõgi · Näe rohkem »

Jidiši keel

Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka: juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.

Uus!!: Rootsi ja Jidiši keel · Näe rohkem »

Jugoslaavia

Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Uus!!: Rootsi ja Jugoslaavia · Näe rohkem »

Juurestik

Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.

Uus!!: Rootsi ja Juurestik · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Rootsi ja Kalad · Näe rohkem »

Kalmari lään

Kalmari lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ja Kalmari lään · Näe rohkem »

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Uus!!: Rootsi ja Kalmari unioon · Näe rohkem »

Karl X Gustav

Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.

Uus!!: Rootsi ja Karl X Gustav · Näe rohkem »

Kask

Kask (Betula) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Rootsi ja Kask · Näe rohkem »

Kaupmees

Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.

Uus!!: Rootsi ja Kaupmees · Näe rohkem »

Käpalised

Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.

Uus!!: Rootsi ja Käpalised · Näe rohkem »

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Uus!!: Rootsi ja Käsitööline · Näe rohkem »

Külm sõda

Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil Teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.

Uus!!: Rootsi ja Külm sõda · Näe rohkem »

Kõrgkool

Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus.

Uus!!: Rootsi ja Kõrgkool · Näe rohkem »

Kebnekaise

Kebnekaise (põhjasaami Giebnegáisi) on Rootsi kõrgeim mägi.

Uus!!: Rootsi ja Kebnekaise · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa aeg

Kesk-Euroopa aeg (inglise k Central European Time, CET) on üks vööndiaja UTC + 1 h nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.

Uus!!: Rootsi ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Kirjanik

Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.

Uus!!: Rootsi ja Kirjanik · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Rootsi ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike.

Uus!!: Rootsi ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Linna kaart Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Rootsi ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Uus!!: Rootsi ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »

Kristianstad

Kristianstad (rootsi kõnekeeles ligikaudu) on linn Rootsis Skåne lääni kirdeosas, Kristianstadi valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Kristianstad · Näe rohkem »

Kronobergi lään

Kronobergi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Kronobergi lään · Näe rohkem »

Kuninglik Teaduste Akadeemia

Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Uus!!: Rootsi ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Kveenid

Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni keeles/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.

Uus!!: Rootsi ja Kveenid · Näe rohkem »

Laev

Reisilaev Queen Mary 2 Maailma suurimate laevade võrdlus. Tanker, konteinerilaev, puistlastilaev, reisilaev, lennukikandja. Laev on veetiheda kerega kindlaks kasutusotstarbeks valmistatud veesõiduk.

Uus!!: Rootsi ja Laev · Näe rohkem »

Laht

Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Uus!!: Rootsi ja Laht · Näe rohkem »

Lapi maakond

Lapi maakond on maakond Soome põhjaosas.

Uus!!: Rootsi ja Lapi maakond · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil. Saami lipp Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Rootsi ja Lapimaa · Näe rohkem »

Lään (haldusüksus)

Lään (rootsi keeles län, soome keeles lääni) on 1. järgu haldusüksus Rootsis ja 2009.

Uus!!: Rootsi ja Lään (haldusüksus) · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Uus!!: Rootsi ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Rootsi ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lähis-Ida

Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed). Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Uus!!: Rootsi ja Lähis-Ida · Näe rohkem »

Lähisarktiline kliimavööde

Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.

Uus!!: Rootsi ja Lähisarktiline kliimavööde · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Rootsi ja Lõhe · Näe rohkem »

Lõuna-Euroopa

Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »

Lehtmets

thumb Lehtmets on metsatüüp, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Uus!!: Rootsi ja Lehtmets · Näe rohkem »

Leiutamine

Leiutamine on uute tehniliste lahenduste (ehk leiutiste) väljatöötamine.

Uus!!: Rootsi ja Leiutamine · Näe rohkem »

Linköping

Linköping on linn Rootsis, Östergötlandi lääni ja Linköpingi valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Linköping · Näe rohkem »

Loodusteadused

Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.

Uus!!: Rootsi ja Loodusteadused · Näe rohkem »

Loodusvarad

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.

Uus!!: Rootsi ja Loodusvarad · Näe rohkem »

Luleå

Luleå Luleå on linn Rootsis, Norrbotteni lääni ja Luleå valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Luleå · Näe rohkem »

Lundi Ülikool

Lundi Ülikooli peahoone Lundi Ülikool (Lunds universitet) on ülikool Lundis Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Lundi Ülikool · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Rootsi ja Luterlus · Näe rohkem »

Maalikunstnik

Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.

Uus!!: Rootsi ja Maalikunstnik · Näe rohkem »

Mageveekalad

Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).

Uus!!: Rootsi ja Mageveekalad · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Rootsi ja Majandus · Näe rohkem »

Makrell

Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.

Uus!!: Rootsi ja Makrell · Näe rohkem »

Malmö

Malmö on Rootsi suuruselt kolmas linn.

Uus!!: Rootsi ja Malmö · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Rootsi ja Mandrijää · Näe rohkem »

Mandriline kliima

Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.

Uus!!: Rootsi ja Mandriline kliima · Näe rohkem »

Marshalli plaan

Marshalli plaani raames abi saanud riigid Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947.

Uus!!: Rootsi ja Marshalli plaan · Näe rohkem »

Mälaren

Mälaren on järv Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Mälaren · Näe rohkem »

Meä keel

Meä keel (meänkieli "meie keel") on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.

Uus!!: Rootsi ja Meä keel · Näe rohkem »

Merenkurkku

Merenkurkku Merenkurkku (soome; ka Põhja-Kvarkeni väin, rootsi Kvarken ehk Norra Kvarken) on Põhjalahe väin, mis ühendab Perämerd ja Selkämerd.

Uus!!: Rootsi ja Merenkurkku · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Rootsi ja Meri · Näe rohkem »

Metskits

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Rootsi ja Metskits · Näe rohkem »

Mossi konventsioon

Mossi metallitööstuse peakontor - koht, kus Mossi konventsiooni osas läbi räägiti ja see ka allkirjastati. Mossi konventsioon (Mossekonvensjonen) oli 1814.

Uus!!: Rootsi ja Mossi konventsioon · Näe rohkem »

Mustlaskeel

Mustlaskeele dialektid Mustlaskeel (mustlaskeeles Romani chib) on Indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv keel, mida räägivad mustlased.

Uus!!: Rootsi ja Mustlaskeel · Näe rohkem »

Muusikaline haridus keskaegses Rootsis

Muusikaline haridus keskaegses Rootsis keskendus vaimulikule muusikale ja muusikateooriale.

Uus!!: Rootsi ja Muusikaline haridus keskaegses Rootsis · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Rootsi ja Nafta · Näe rohkem »

Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.

Uus!!: Rootsi ja Nanotehnoloogia · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Rootsi ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Narvik

Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Narvik · Näe rohkem »

NATO

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Rootsi ja NATO · Näe rohkem »

Närke

Närke asukoht Närke on Kesk-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap) Svealandis.

Uus!!: Rootsi ja Närke · Näe rohkem »

Nobeli kirjandusauhind

Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Uus!!: Rootsi ja Nobeli kirjandusauhind · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Rootsi ja Norra · Näe rohkem »

Norra keel

Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Uus!!: Rootsi ja Norra keel · Näe rohkem »

Norrbotteni lään

Norrbotteni lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Norrbotteni lään · Näe rohkem »

Norrköping

Norrköpingi raekoda Norrköping on linn Rootsis Östergötlandi läänis Norrköpingi vallas.

Uus!!: Rootsi ja Norrköping · Näe rohkem »

Norrland

Norrlandi alad RootsisRootsi ajaloolised piirkonnad Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.

Uus!!: Rootsi ja Norrland · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Rootsi ja Ojamaa · Näe rohkem »

Ojamaa lään

Ojamaa lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Ojamaa lään · Näe rohkem »

Okasmets

Okasmets on okaspuuenamusega mets.

Uus!!: Rootsi ja Okasmets · Näe rohkem »

Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.

Uus!!: Rootsi ja Omavalitsusüksus · Näe rohkem »

Ortograafia

Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.

Uus!!: Rootsi ja Ortograafia · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Rootsi ja Paavst · Näe rohkem »

Pärn

Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.

Uus!!: Rootsi ja Pärn · Näe rohkem »

Pöök

Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Rootsi ja Pöök · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Rootsi ja Põder · Näe rohkem »

Põhikool

Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.

Uus!!: Rootsi ja Põhikool · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Rootsi ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Rootsi ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Rootsi ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Rootsi ja Põhjameri · Näe rohkem »

Põhjapolaarjoon

Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975. Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.

Uus!!: Rootsi ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Rootsi ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Rootsi ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Rootsi ja Poola · Näe rohkem »

Popmuusika

Popmuusika ('i ja sellele järgnenud rokistiilidega. Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid). Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit. Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid.

Uus!!: Rootsi ja Popmuusika · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Rootsi ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Muséum de Toulouse Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Rootsi ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Pruunkaru

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Rootsi ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet.

Uus!!: Rootsi ja Puit · Näe rohkem »

Rahvaarv

Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.

Uus!!: Rootsi ja Rahvaarv · Näe rohkem »

Rahvuspark

Los Cardonese rahvuspark Argentinas. Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Uus!!: Rootsi ja Rahvuspark · Näe rohkem »

Rannarootslased

Rannarootslased (harvem: eestirootslased; rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Rootsi ja Rannarootslased · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Rootsi ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Rootsi ja Rauamaak · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Rootsi ja Räim · Näe rohkem »

Rändlinnud

Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.

Uus!!: Rootsi ja Rändlinnud · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Rootsi ja Rebane · Näe rohkem »

Reformatsioon Rootsis

Reformatsioon Rootsis oli protsess, milles keskaegne katoliku kirik Rootsis ajavahemikus umbes 1527–1600 kujunes ümber luterlikuks Rootsi Kirikuks.

Uus!!: Rootsi ja Reformatsioon Rootsis · Näe rohkem »

Relv

Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).

Uus!!: Rootsi ja Relv · Näe rohkem »

Riigikirik

Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.

Uus!!: Rootsi ja Riigikirik · Näe rohkem »

Rootsi (täpsustus)

Rootsi on riik Euroopas.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi (täpsustus) · Näe rohkem »

Rootsi aukonsulaat Narvas

Rootsi aukonsulaat Narvas on Rootsi välisesindus Narvas, mille avas 18. novembril 2000 Rootsi päevade tähistamisel Rootsi tolleaegne asepeaminister Lena Hjelm-Wallen.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi aukonsulaat Narvas · Näe rohkem »

Rootsi aukonsulaat Tartus

Rootsi aukonsulaat Tartus on Rootsi välisesindus Tartus.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi aukonsulaat Tartus · Näe rohkem »

Rootsi Eksportnõukogu

Rootsi Eksportnõukogu (rootsi keeles Exportrådet; inglise keeles Swedish Trade Council) oli Rootsi organisatsioon, mille eesmärk oli edendada Rootsi ettevõtete tegevust rahvusvahelisel turul.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi Eksportnõukogu · Näe rohkem »

Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel

Rootsi on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1958. aastast.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Rootsi köök

Lihapallid (''köttbullar'') koos kartulipüree ja pohlamoosiga on rootslaste seas väga populaarsed. Rootsi köök kätkeb endas Rootsi toiduvalmistamise traditsioone.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi köök · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kolooniad

Rootsi kolooniad koosnesid viiest asumaast, millest neli olid väga lühiajalised.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi kolooniad · Näe rohkem »

Rootsi kroon

Rootsi kroon (rootsi keeles krona) on Rootsi rahaühik.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi kroon · Näe rohkem »

Rootsi kuninglik perekond

Rootsi kuninglikku perekonda kuuluvad valitseva monarhi perekonnaliikmed, kellel on kuninglik tiitel.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi kuninglik perekond · Näe rohkem »

Rootsi kunst

Rootsi kunst on Rootsis või rootsi kunstnike loodud kunst.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi kunst · Näe rohkem »

Rootsi leiutajate loend

Rootsi leiutajate loend loetleb Rootsi leiutajaid.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi leiutajate loend · Näe rohkem »

Rootsi linnade loend

Rootsi linnade loend loetleb Rootsi linnad.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi linnade loend · Näe rohkem »

Rootsi meedia

Rootsi meediasüsteem on Rootsis toimiv massimeedia süsteem.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi meedia · Näe rohkem »

Rootsi praostkond

Rootsi praostkond on luteri kiriku praostkond Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi praostkond · Näe rohkem »

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (rootsi keeles Sveriges socialdemokratiska arbetareparti, lühidalt ka Socialdemokraterna, lühendid S ja SAP) on Rootsi suurim partei.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei · Näe rohkem »

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane). Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »

Rootsi teadlaste loend

Rootsi teadlaste loend loetleb Rootsi teadlasi.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi teadlaste loend · Näe rohkem »

Rootsi valdade loend

Siin on loetletud Rootsi vallad 2007.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi valdade loend · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Rootsi ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Rootsi ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Rootsi ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp. Saami perekond eelmise sajandi alguses Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimi laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Rootsi ja Saamid · Näe rohkem »

Saar (perekond)

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Uus!!: Rootsi ja Saar (perekond) · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rootsi ja Saksamaa · Näe rohkem »

Södermanland

Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on Kagu-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Rootsi ja Södermanland · Näe rohkem »

Södermanlandi lään

Södermanlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Södermanlandi lään · Näe rohkem »

Segamets

Segamets Segamets on mets, kus kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud, ilma et kummalgi oleks valdavat enamust.

Uus!!: Rootsi ja Segamets · Näe rohkem »

Selma Lagerlöf

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 1858 – 16. märts 1940) oli rootsi kirjanik.

Uus!!: Rootsi ja Selma Lagerlöf · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Rootsi ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Rootsi ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skandinaavia mäestik

Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.

Uus!!: Rootsi ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Uus!!: Rootsi ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Uus!!: Rootsi ja Skäär · Näe rohkem »

Skåne lään

Skåne lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ja Skåne lään · Näe rohkem »

Skåne maakond

Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ja Skåne maakond · Näe rohkem »

Skogskyrkogården

Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu (1994), mis asub Stockholmi lõunaosas Enskede linnajaos.

Uus!!: Rootsi ja Skogskyrkogården · Näe rohkem »

Skulptor

pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.

Uus!!: Rootsi ja Skulptor · Näe rohkem »

Småland

Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Rootsi ja Småland · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Rootsi ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Rootsi ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Rootsi ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Rootsi ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Soomerootslased

Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset, rootsi keeles finlandssvenskar) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.

Uus!!: Rootsi ja Soomerootslased · Näe rohkem »

Stefan Löfven

Stefan Löfven Kjell Stefan Löfven (sündinud 21. juulil 1957 Stockholmis) on Rootsi poliitik, alates 3. oktoobrist 2014 Rootsi peaminister.

Uus!!: Rootsi ja Stefan Löfven · Näe rohkem »

Stockholm (linn)

Stockholm (varasem eestikeelne nimekuju Stokholm pole soovitatav) on Rootsi pealinn.

Uus!!: Rootsi ja Stockholm (linn) · Näe rohkem »

Stockholmi lään

Stockholmi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Stockholmi lään · Näe rohkem »

Stockholmi Majandusülikool

Ülikooli peahoone (märts, 2017) Stockholmi Majandusülikool (ka Stockholmi Kaubandusülikool; rootsi keeles Handelshögskolan i Stockholm; inglise keeles Stockholm School of Economics) on majandusülikool Stockholmis.

Uus!!: Rootsi ja Stockholmi Majandusülikool · Näe rohkem »

Svealand

Svealandi alad RootsisRootsi ajaloolised piirkonnad Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.

Uus!!: Rootsi ja Svealand · Näe rohkem »

Svioonid

pisi Svioonid ehk suioonid (Suiones) olid germaani hõim, kes elas tänapäeva Rootsi alal.

Uus!!: Rootsi ja Svioonid · Näe rohkem »

Systembolaget

thumb Systembolaget Huddinge vallas Systembolaget on Rootsi riiklik alkoholimonopol.

Uus!!: Rootsi ja Systembolaget · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Rootsi ja Taani · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Uus!!: Rootsi ja Taani keel · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Rootsi ja Tacitus · Näe rohkem »

Teadlane

Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.

Uus!!: Rootsi ja Teadlane · Näe rohkem »

Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Rootsi ja Teadus · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Rootsi ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Rootsi ja Tursk · Näe rohkem »

Umeå Ülikool

Umeå Ülikool (Umeå universitet) on riiklik ülikool Rootsis Umeås.

Uus!!: Rootsi ja Umeå Ülikool · Näe rohkem »

Uppland

Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.

Uus!!: Rootsi ja Uppland · Näe rohkem »

Uppsala

Vaade linnale talvel Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, 70 km Stockholmist põhja pool.

Uus!!: Rootsi ja Uppsala · Näe rohkem »

Uppsala Ülikool

Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »

Uppsala lään

Uppsala lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Uppsala lään · Näe rohkem »

Uusaasta

Uusaasta on püha, mil tähistatakse uue kalendriaasta algust.

Uus!!: Rootsi ja Uusaasta · Näe rohkem »

Vald

Vald on mitmes riigis omavalitsus- ja/või haldusüksus.

Uus!!: Rootsi ja Vald · Näe rohkem »

Valloonia

Valloonia on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Rootsi ja Valloonia · Näe rohkem »

Vasemaak

Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Rootsi ja Vasemaak · Näe rohkem »

Vänern

Vänern on järv Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Vänern · Näe rohkem »

Värmland

Närke asukoht Värmland on Kesk-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap) Svealandis.

Uus!!: Rootsi ja Värmland · Näe rohkem »

Värmlandi lään

Värmlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Värmlandi lään · Näe rohkem »

Västerås

Västeråsi kesklinn Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.

Uus!!: Rootsi ja Västerås · Näe rohkem »

Västerbotteni lään

Västerbotteni lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Västerbotteni lään · Näe rohkem »

Västergötland

Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.

Uus!!: Rootsi ja Västergötland · Näe rohkem »

Västernorrlandi lään

Västernorrlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Västernorrlandi lään · Näe rohkem »

Västmanland

Västmanlandi asukoht Västmanland on Kesk-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Rootsi ja Västmanland · Näe rohkem »

Västmanlandi lään

Västmanlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Västmanlandi lään · Näe rohkem »

Västra Götalandi lään

Västra Götalandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Rootsi ja Västra Götalandi lään · Näe rohkem »

Vättern

Järv kaardil Vättern on Rootsi suuruselt teine järv (Vänerni järel) ja Euroopa Liidus suuruselt neljas (Vänerni, Saimaa ja Peipsi-Pihkva järve järel).

Uus!!: Rootsi ja Vättern · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Rootsi ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rootsi ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Rootsi ja Viikingid · Näe rohkem »

Visby

Visby on Rootsi saare Ojamaa suurim linn.

Uus!!: Rootsi ja Visby · Näe rohkem »

.se

.se on Rootsi Interneti tippdomeen.

Uus!!: Rootsi ja .se · Näe rohkem »

1. sajand

1.

Uus!!: Rootsi ja 1. sajand · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Rootsi ja 10. sajand · Näe rohkem »

1000

1000.

Uus!!: Rootsi ja 1000 · Näe rohkem »

1050

1050.

Uus!!: Rootsi ja 1050 · Näe rohkem »

12. august

12.

Uus!!: Rootsi ja 12. august · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Rootsi ja 12. sajand · Näe rohkem »

1252

1252.

Uus!!: Rootsi ja 1252 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Rootsi ja 13. sajand · Näe rohkem »

1389

1389.

Uus!!: Rootsi ja 1389 · Näe rohkem »

1477

1477.

Uus!!: Rootsi ja 1477 · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Rootsi ja 1521 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Rootsi ja 16. sajand · Näe rohkem »

1666

1666.

Uus!!: Rootsi ja 1666 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Rootsi ja 17. sajand · Näe rohkem »

1739

1739.

Uus!!: Rootsi ja 1739 · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Rootsi ja 1750 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Rootsi ja 18. sajand · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Rootsi ja 1809 · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: Rootsi ja 1814 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Rootsi ja 1850 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Rootsi ja 1870 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Rootsi ja 19. sajand · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Rootsi ja 1905 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Rootsi ja 1917 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Rootsi ja 1960 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Rootsi ja 1995 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Rootsi ja 2003 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Rootsi ja 2004 · Näe rohkem »

2006. aasta Rootsi parlamendivalimised

2006.

Uus!!: Rootsi ja 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Rootsi ja 2018 · Näe rohkem »

2019

2019.

Uus!!: Rootsi ja 2019 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Rootsi ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Rootsi Kuningriik, Rootsi kuningriik, SWE.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »