146 suhted: Aadel, Alamsaksa keel, Anklam, Axel Lillie, Brandenburg, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Bremen-Verden, Carl Gustaf Wrangel, Dąbie, Dominium maris baltici, Ferdinand II, Ferdinand III, Frederik IV, Fredrik I, Goleniów, Greifswald, Gustav II Adolf, Gustav IV Adolf, Gustavia (Rügen), Habsburgide monarhia, Hannoveri kuningriik, Hans Henrik von Essen, Ida-Friisimaa, Johan August Sandels, Kanooniline õigus, Karl XII, Karl XIII, Katoliku kirik, Kieli rahuleping, Kindralkuberner, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kolmekümneaastane sõda, Kopenhaagen, Kristiina, Kuuenda koalitsiooni sõda, Läänemeri, Leipzigi lahing, Lennart Torstenson, Liivimaa, Linnakodanik, Lund, Luterlus, Mecklenburg, Napoleoni sõjad, Nils Bielke, Norra, Odra, Osnabrück, Otto Wilhelm von Königsmarck, ..., Pärisorjus, Põhjasõda, Peene, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Pommeri kindralkuberneride loend, Poola, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Preisimaa, Rügen, Riigipööre, Riigivürst, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi keel, Rootsi lipp, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi Wismar, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Seitsmeaastane sõda, Skåne sõda, Stralsund, Suur reduktsioon, Szczecin, Taaler, Taani, Taani-Norra, Teine Põhjasõda, Trebel, Usedom, Venemaa Keisririik, Vestfaali rahu, Viini kongress, Wismar, Wolgast, Wolini saar, 1. september, 10. juuli, 14. jaanuar, 1591, 1616, 1628, 1630, 1634, 1638, 1641, 1648, 1653, 1655, 1657, 1659, 1663, 1664, 1675, 1679, 1693, 17. jaanuar, 17. juuni, 17. sajand, 1714, 1715, 1716, 1720, 1721, 1762, 1764, 1766, 18. sajand, 1802, 1805, 1806, 1807, 1808, 1810, 1812, 1813, 1814, 1815, 1824, 21. jaanuar, 26. juuni, 3. juuni, 30. aprill, 4. juuli, 4. juuni, 7. juuni. Laienda indeks (96 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Aadel · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Anklam
Anklami turuplats Anklam on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Vorpommern-Greifswaldi kreisis Peene jõe kaldal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Anklam · Näe rohkem »
Axel Lillie
Krahv Axel Lillie (23. juuli 1603 Berga mõis, Högsby, Småland – 20. detsember 1662 Löfstadi loss, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Axel Lillie · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Bremen-Verden
Bremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Bremen-Verden · Näe rohkem »
Carl Gustaf Wrangel
'''Carl Gustaf Wrangel''', Matthäus Meriani maal, 1662 '''Carl Gustaf Wrangel''', David Klöcker Ehrenstrahli maal, 1652 Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Carl Gustaf Wrangel · Näe rohkem »
Dąbie
Dąbie (saksa Dabie, 1940–1945 Eichstädt (Wartheland)) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Koło maakonnas, Dąbie valla halduskeskus.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Dąbie · Näe rohkem »
Dominium maris baltici
Dominium maris baltici ('Läänemere dominioon') on hiliskeskajast pärit ladinakeelne fraas, millega peeti silmas Taani ja Rootsi kuningriigi eesmärki saavutada võim Läänemerel.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Dominium maris baltici · Näe rohkem »
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Ferdinand II · Näe rohkem »
Ferdinand III
Ferdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Ferdinand III · Näe rohkem »
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Frederik IV · Näe rohkem »
Fredrik I
Fredrik I Fredrik I oli Rootsi kuningas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Fredrik I · Näe rohkem »
Goleniów
Goleniów (saksa Gollnow) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Goleniówi maakonna ja Goleniówi valla halduskeskus.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Goleniów · Näe rohkem »
Greifswald
Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Greifswald · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »
Gustavia (Rügen)
Rootsi Sõjaarhiivis säilitatav Gustavia plaan Rootsi kuningas Gustav IV Adolf Gustavia sadama asukoha Zicker'i lahe (''Zicker See'') paiknemine Rügeni (suurem kaart) ja Mecklenburg-Vorpommerni (väiksem kaart) suhtes Gustavia asukoht tänapäeval Gustavia oli 19. sajandi alguses lõpetamata jäänud Rootsi linn Rügeni saarel (tänase haldusjaotuse järgi Saksamaal).
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Gustavia (Rügen) · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Hans Henrik von Essen
Hans Henrik von Essen. Johan Erik Bolinderi miniatuur Hans Henrik von Essen (ka Hans Henric von Essen või Hans Heinrich von Essen; 26. september 1755 Kavlåsi loss, Västergötland – 28. juuli 1824 Uddevalla) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, auastmelt feldmarssal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Hans Henrik von Essen · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Johan August Sandels
Feldmarssal Johan August Sandels Sandelsi autogramm Johan August Sandels (31. august 1764 Stockholm – 22. jaanuar 1831 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane (feldmarssal) ja riigitegelane.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Johan August Sandels · Näe rohkem »
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Karl XII · Näe rohkem »
Karl XIII
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Karl XIII · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kindralkuberner · Näe rohkem »
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kolmanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Läänemeri · Näe rohkem »
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Lennart Torstenson · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Liivimaa · Näe rohkem »
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Linnakodanik · Näe rohkem »
Lund
Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Lund · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Luterlus · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nils Bielke
Nils Bielke nime kandsid mitmed ajaloolised isikud.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Nils Bielke · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Norra · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Odra · Näe rohkem »
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Osnabrück · Näe rohkem »
Otto Wilhelm von Königsmarck
Otto Wilhelm von Königsmarck Krahv Otto Wilhelm von Königsmarck (5. jaanuar 1639 Minden, Vestfaal – 15. september 1688 Modon, Morea, Veneetsia vabariik) oli saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Otto Wilhelm von Königsmarck · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peene
Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Peene · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Pommeri · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Pommeri kindralkuberneride loend
Pommeri kindralkuberneride loendis on loetletud Rootsi Pommeri (Svenska Pommern) kindralkubernerid.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Pommeri kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Poola · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rügen · Näe rohkem »
Riigipööre
Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Riigipööre · Näe rohkem »
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Riigivürst · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi lipp
20px Rootsi riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 5:8 (5:2:9 horisontaalselt ja 4:2:4 vertikaalselt) Rootsi lipp sinise taeva taustal pisi Rootsi lipp on Rootsi Kuningriigi riigilipp.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi lipp · Näe rohkem »
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rootsi Wismar
Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rootsi Wismar · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Skåne sõda
Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Skåne sõda · Näe rohkem »
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Stralsund · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Szczecin · Näe rohkem »
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Taaler · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Taani · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »
Trebel
Trebel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Trebel · Näe rohkem »
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Usedom · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Wismar · Näe rohkem »
Wolgast
Wolgasti asend Mecklenburg-Vorpommernis Wolgasti Peetri kirik Wolgast on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Wolgast · Näe rohkem »
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja Wolini saar · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1. september · Näe rohkem »
10. juuli
10.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 10. juuli · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
1591
1591.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1591 · Näe rohkem »
1616
1616.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1616 · Näe rohkem »
1628
1628.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1628 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1630 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1634 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1638 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1641 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1648 · Näe rohkem »
1653
1653.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1653 · Näe rohkem »
1655
1655.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1655 · Näe rohkem »
1657
1657.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1657 · Näe rohkem »
1659
1659.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1659 · Näe rohkem »
1663
1663.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1663 · Näe rohkem »
1664
1664.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1664 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1675 · Näe rohkem »
1679
1679.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1679 · Näe rohkem »
1693
1693.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1693 · Näe rohkem »
17. jaanuar
17.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 17. jaanuar · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 17. juuni · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 17. sajand · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1714 · Näe rohkem »
1715
1715.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1715 · Näe rohkem »
1716
1716.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1716 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1720 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1721 · Näe rohkem »
1762
1762.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1762 · Näe rohkem »
1764
1764.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1764 · Näe rohkem »
1766
1766.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1766 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 18. sajand · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1802 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1805 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1806 · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1807 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1808 · Näe rohkem »
1810
1810.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1810 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1812 · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1813 · Näe rohkem »
1814
1814.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1814 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1815 · Näe rohkem »
1824
1824.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 1824 · Näe rohkem »
21. jaanuar
21.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 21. jaanuar · Näe rohkem »
26. juuni
26.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 26. juuni · Näe rohkem »
3. juuni
3.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 3. juuni · Näe rohkem »
30. aprill
30.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 30. aprill · Näe rohkem »
4. juuli
4.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 4. juuli · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 4. juuni · Näe rohkem »
7. juuni
7.
Uus!!: Rootsi Pommeri ja 7. juuni · Näe rohkem »