Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Rootsi aeg

Index Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

360 suhted: Aabits, Aadel, Aadlimatrikkel, Adrakohus, Adramaa, Ajakirjandus, Alūksne, Aleksander Loit, Alev, Altmargi vaherahu, Andreas Virginius (kirikuõpetaja), Araabia numbrid, Aru, Asehaldur, August II, Õpetaja, Balti erikord, Balti kubermangud, Baltimaad, Baltisakslased, Bengt Gottfried Forselius, Brömsebro rahu, Cēsis, Claes Tott, Daugava, Daugavpils, Düsenteeria, De facto, De iure, De la Gardie, Distrikt, Edikt, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti keel, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kuberner, Eestimaa kuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eraomand, Erik Dahlberg, Fleming, Forseliuse seminar, Gabriel Herlin, Gümnaasium, Grammatika, ..., Gulbene, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648), Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Haapsalu, Haridus, Harjumaa, Häälik, Härgmäe, Hein, Heinrich Stahl, Hendrik Sepp, Hiiumaa, Hollandlased, Ida-Eesti, Ida-Preisimaa, Ignatsi Jaak, Ihunuhtlus, Ikaldus, Ingeri, Ingeri sõda, Ingerimaa kubermang, Inspektor, Jacob Johann Hastfer, Jan II Kazimierz Waza, Järvamaa, Jüripäev, Joachim Jhering, Johan Skytte, Johann Fischer, Johann Reinhold von Patkul, Juhuluule, Jumalateenistus, Kabel, Kahekümneviieaastane sõda, Kalmari sõda, Kambja, Kantsler, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Katekismus, Katk, Katoliku kirik Eestis, Kärde mõis, Kärde rahu, Köitmine, Köster, Küla, Kõnekeel, Keskkool, Kihelkond, Kihelkonna, Kindralkuberner, Kingissepp, Kirik (institutsioon), Kirik (pühakoda), Kirikuõpetaja, Kirikulaul, Kirikumõis, Kirjaoskus, Kirumpää piiskopilinnus, Kodukariõigus, Kogudus, Koivaliina kihelkond, Koknese, Kolmekuningapäev, Kongla Ann, Koporje, Kristiina, Kuramaa, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Läänemere maad, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Lõuna-Eesti, Lõunaeesti keel, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maamarssal, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Linn, Linnavalitsus, Linnus, Linnuselään, Loonusrent, Lugemine, Luke, Luterlus, Maakohus, Maanõunik, Maapäev (rüütelkond), Madise (Lääne-Harju), Mardipäev, Matemaatika, Mazsalaca, Mõis, Mõisamaa, Mõisate reduktsioon, Mõisnik, Meeskohus, Moskva tsaar, Muhu, Narva, Narva Hermanni linnus, Narva lahing (1700), Nädalaleht, Nälg, Näljahäda, Nõidus, Nyen, Oliwa rahu, Ordinari Freytags Post-Zeitung, Orjus, Oxenstierna, Paber, Pada mõis, Paide piiramine (1581), Pastor, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu kreis, Põhja-Eesti, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa, Peeter I, Piibel, Pilistvere, Poola, Poola aeg, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda, Poolakad, Preisimaa, Puukoor, Rahvaarv, Rüütelkond, Rehetuba, Riia, Riia loss, Riigikassa, Riigimõis, Risti, Rooma numbrid, Rootsi, Rootsi dominioonid, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rootslased, Ruhja, Ruhnu, Rukis, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Saksa keel, Saksamaa, Saksimaa kuurvürst, Sakslased, Salatsi, Sõna, Sõnnik, Schlüsselburg, Sillakohus, Skåne maakond, Skåne sõda, Soome, Soome keel, Soome Suurvürstiriik, Soomerootslased, Stenbock, Stockholm, Sunnismaisus, Superintendent, Suur nälg, Suurvürst, Suvivili, Taani, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Taani-Rootsi sõda, Tallinn, Tallinna piiskoppide loend, Tallinna toomkirik, Talupoeg, Talurahvakool, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu õuekohus, Tartu toomkirik, Täyssinä rahu, Tüüfus, Teoorjus, Toompea, Torm, Trükikoda, Ungarlased, Uppsala Ülikool, Uputus (Poola), Usuõpetus, Uus Testament, Uusikaupunki rahu, Vaeslaps, Vaherahu, Vaimulik kirjandus, Vakuraamat, Valga, Valga lahing, Vallisaare mõis, Vallisaare vaherahu, Vana-Liivimaa, Vanur, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa, Venemaa Keisririik, Vihik, Vihm, Vili, Viru-Nigula, Virumaa, Władysław IV Waza, Zygmunt III Waza, 12. veebruar, 1520, 1561, 1581, 1587, 1595, 16. september, 1600, 1611, 1613, 1620, 1624, 1625, 1629, 1630, 1631, 1632, 1634, 1636, 1637, 1639, 1640, 1641, 1643, 1645, 1648, 1654, 1655, 1656, 1657, 1658, 1660, 1661, 1665, 1668, 1671, 1672, 1675, 1679, 1680, 1681, 1684, 1686, 1687, 1688, 1690, 1691, 1693, 1694, 1695, 1696, 1697, 1698, 1699, 17. sajand, 1700, 1701, 1710, 1718, 1721, 1739, 1818, 19. august, 19. november, 19. sajand, 21. august, 21. märts, 22. september, 4. november, 5. mai, 8. juuni. Laienda indeks (310 rohkem) »

Aabits

''E. Petersoni "Eesti laste aabits" (20. sajandi esimene veerand)'' Aabits ehk aabitsaraamat on õpik, mille järgi õpitakse lugema.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aabits · Näe rohkem »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aadel · Näe rohkem »

Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Adrakohus

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.

Uus!!: Rootsi aeg ja Adrakohus · Näe rohkem »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Adramaa · Näe rohkem »

Ajakirjandus

Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ajakirjandus · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Alūksne · Näe rohkem »

Aleksander Loit

Aleksander Loit (aastani 1935 Aleksander Siitan; sündinud 11. juunil 1925 Pärnus) on Rootsis tegutsev eesti ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aleksander Loit · Näe rohkem »

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Rootsi aeg ja Alev · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Rootsi aeg ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Andreas Virginius (kirikuõpetaja)

Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja) oli Liivimaa vaimulik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Andreas Virginius (kirikuõpetaja) · Näe rohkem »

Araabia numbrid

Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid suhteliselt vähetuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga. Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati, millel ühel on rooma ja teisel araabia numbrid. Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.

Uus!!: Rootsi aeg ja Araabia numbrid · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Aru · Näe rohkem »

Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Asehaldur · Näe rohkem »

August II

August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Rootsi aeg ja August II · Näe rohkem »

Õpetaja

thumb Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab, aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Õpetaja · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Rootsi aeg ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Rootsi aeg ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: Rootsi aeg ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Uus!!: Rootsi aeg ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Rootsi aeg ja Cēsis · Näe rohkem »

Claes Tott

Krahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.

Uus!!: Rootsi aeg ja Claes Tott · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Rootsi aeg ja Daugavpils · Näe rohkem »

Düsenteeria

Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.

Uus!!: Rootsi aeg ja Düsenteeria · Näe rohkem »

De facto

de facto (ld. tegelikult, faktiliselt).

Uus!!: Rootsi aeg ja De facto · Näe rohkem »

De iure

de iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Uus!!: Rootsi aeg ja De iure · Näe rohkem »

De la Gardie

De la Gardie'de vapp. De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rootsi aeg ja De la Gardie · Näe rohkem »

Distrikt

Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Rootsi aeg ja Distrikt · Näe rohkem »

Edikt

Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.

Uus!!: Rootsi aeg ja Edikt · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kindralkuberneride loend

Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kindralkubernerid. Kindralkuberner, oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kubermangu valitsusametnik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusmõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus · Näe rohkem »

Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »

Eestimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »

Eraomand

Eraomand (harvem kasutatud sõna eraomandus) on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme.

Uus!!: Rootsi aeg ja Eraomand · Näe rohkem »

Erik Dahlberg

Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »

Fleming

Fleming oli Rootsi-Soome päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rootsi aeg ja Fleming · Näe rohkem »

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684.

Uus!!: Rootsi aeg ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »

Gabriel Herlin

Gabriel Herlin (10. september 1647 Kalmar, Rootsi – 20. mai 1709 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Gabriel Herlin · Näe rohkem »

Gümnaasium

Gümnaasium on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10.–12.

Uus!!: Rootsi aeg ja Gümnaasium · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: Rootsi aeg ja Grammatika · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro Kuľbina, saksa Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Gulbene · Näe rohkem »

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 1613 – 31. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).

Uus!!: Rootsi aeg ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648) · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

thumb Gustav Adolfi Gümnaasium (akronüümina GAG) on üldhariduskool Tallinnas, Eesti vanim tegutsev kool, mis on asutatud 16. veebruaril 1631.

Uus!!: Rootsi aeg ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Rootsi aeg ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Haapsalu · Näe rohkem »

Haridus

Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Uus!!: Rootsi aeg ja Haridus · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Harjumaa · Näe rohkem »

Häälik

Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Häälik · Näe rohkem »

Härgmäe

Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Härgmäe · Näe rohkem »

Hein

Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hein · Näe rohkem »

Heinrich Stahl

Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »

Hendrik Sepp

Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hendrik Sepp · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Hollandlased · Näe rohkem »

Ida-Eesti

Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ida-Eesti · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Ignatsi Jaak

Ignatsi Jaak (1670? Kavandu – mai 1741 Kambja) oli eesti soost kooliõpetaja ja köster.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ignatsi Jaak · Näe rohkem »

Ihunuhtlus

Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ihunuhtlus · Näe rohkem »

Ikaldus

Ikaldus on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ikaldus · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Ingerimaa kubermang

Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ingerimaa kubermang · Näe rohkem »

Inspektor

Inspektor on ametiisik, kes teeb järelevalvet (inspektsiooni) mingi ala seadusetäitmise ja toimimisõigsuse üle.

Uus!!: Rootsi aeg ja Inspektor · Näe rohkem »

Jacob Johann Hastfer

Jacob Johann Hastfer Krahv Jacob Johann Hastfer (ka Hastfehr) (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Uus!!: Rootsi aeg ja Jacob Johann Hastfer · Näe rohkem »

Jan II Kazimierz Waza

Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.

Uus!!: Rootsi aeg ja Jan II Kazimierz Waza · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Järvamaa · Näe rohkem »

Jüripäev

Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.

Uus!!: Rootsi aeg ja Jüripäev · Näe rohkem »

Joachim Jhering

Joachim Jhering (ka Ihering, Jheringk, ladina Joachimus Jheringius; rootsi Joachim Iheringius; u. 1580 Södermanland – 18. juuli 1657 Stockholm) oli Eestimaa piiskop.

Uus!!: Rootsi aeg ja Joachim Jhering · Näe rohkem »

Johan Skytte

Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Uus!!: Rootsi aeg ja Johan Skytte · Näe rohkem »

Johann Fischer

Johann Fischer (pseudonüüm Christianus Alethophilus; ristitud 15. detsembril 1636 Lübeckis – 17. mai 1705) oli saksa teoloog.

Uus!!: Rootsi aeg ja Johann Fischer · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »

Juhuluule

Juhuluule (ka: tarbeluule, salongiluule, tähtpäevaluule) on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule.

Uus!!: Rootsi aeg ja Juhuluule · Näe rohkem »

Jumalateenistus

Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.

Uus!!: Rootsi aeg ja Jumalateenistus · Näe rohkem »

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid 15. sajandil rajatud Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Kabel on kirikust väiksem kristlik altariga (õigeusus tavaliselt ilma altarita) sakraalhoone.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kabel · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kalmari sõda · Näe rohkem »

Kambja

Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas, Kambja valla halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kambja · Näe rohkem »

Kantsler

Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kantsler · Näe rohkem »

Karl X Gustav

Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.

Uus!!: Rootsi aeg ja Karl X Gustav · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Rootsi aeg ja Karl XI · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII Karl XII (1682–1718) Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Rootsi aeg ja Karl XII · Näe rohkem »

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Katekismus · Näe rohkem »

Katk

Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Rootsi aeg ja Katk · Näe rohkem »

Katoliku kirik Eestis

Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Halliga on tähistatud piiskoppide poolt otseselt valitsetavad alad. Liivi ordu alad on tähistatud valgega. Roomakatoliku kirik Eestis (ametlik nimetus Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis) on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev haru.

Uus!!: Rootsi aeg ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »

Kärde mõis

Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kärde mõis · Näe rohkem »

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kärde rahu · Näe rohkem »

Köitmine

Köitmine on trükitud poognate või lehtede ühendamine raamatuks.

Uus!!: Rootsi aeg ja Köitmine · Näe rohkem »

Köster

Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke usuteenistustel ja hoida kiriku vara.

Uus!!: Rootsi aeg ja Köster · Näe rohkem »

Küla

Küla Suurbritannias Riburys, ehitatud 17. sajandil Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.

Uus!!: Rootsi aeg ja Küla · Näe rohkem »

Kõnekeel

Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kõnekeel · Näe rohkem »

Keskkool

Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.

Uus!!: Rootsi aeg ja Keskkool · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kihelkonna

Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kihelkonna · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kingissepp · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on ühtse õpetuse ja kindla riitusega range hierarhilise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »

Kirikuõpetaja

Kirikuõpetaja (vananenud kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirikuõpetaja · Näe rohkem »

Kirikulaul

Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirikulaul · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirikumõis · Näe rohkem »

Kirjaoskus

Kirjaoskus riigiti. Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirjaoskus · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kodukariõigus

Kodukariõigus (saksa Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kodukariõigus · Näe rohkem »

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud mõiste eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid koguduse mõistet tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kogudus · Näe rohkem »

Koivaliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Koknese · Näe rohkem »

Kolmekuningapäev

Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kolmekuningapäev · Näe rohkem »

Kongla Ann

Kongla Anni mälestuskivi Viru-Nigulas, suvi 2011. Kongla Ann (surnud 1640) oli naisterahvas, kelle üle peeti 1640.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kongla Ann · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Uus!!: Rootsi aeg ja Koporje · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (18. detsember 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kristiina · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Rootsi aeg ja Kuramaa · Näe rohkem »

Laiuse kihelkond

Laiuse kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemere maad

Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemere maad · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Rootsi aeg ja Läti · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Lõunaeesti keel

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna). Lõunaeesti keel (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil) on Lõuna-Eestis kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim.

Uus!!: Rootsi aeg ja Lõunaeesti keel · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Rootsi aeg ja Leedulased · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Liivimaa seisusliku omavalitsuse Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Linn

Tallinn on suurim linn Eestis Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Rootsi aeg ja Linn · Näe rohkem »

Linnavalitsus

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Linnavalitsus · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Linnus · Näe rohkem »

Linnuselään

Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.

Uus!!: Rootsi aeg ja Linnuselään · Näe rohkem »

Loonusrent

Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.

Uus!!: Rootsi aeg ja Loonusrent · Näe rohkem »

Lugemine

Lugemine on kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduse lahtimõtestamine.

Uus!!: Rootsi aeg ja Lugemine · Näe rohkem »

Luke

Luke on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Luke · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Rootsi aeg ja Luterlus · Näe rohkem »

Maakohus

Maakohus on esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.

Uus!!: Rootsi aeg ja Maakohus · Näe rohkem »

Maanõunik

Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.

Uus!!: Rootsi aeg ja Maanõunik · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Rootsi aeg ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Madise (Lääne-Harju)

Madise (ka Harju-Madise) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Madise (Lääne-Harju) · Näe rohkem »

Mardipäev

Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mardipäev · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Matemaatika · Näe rohkem »

Mazsalaca

pisi Mazsalaca (eesti Väike-Salatsi, saksa Salisburg, liivi Piški Salats) on linn Lätis, Mazsalaca piirkonna keskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mazsalaca · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal. Tänapäeval kasutatakse sõna mõis kahes tähenduses.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mõis · Näe rohkem »

Mõisamaa

Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisamaa · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisnik · Näe rohkem »

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Meeskohus · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Rootsi aeg ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Muhu · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Narva · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse juurest vaadatuna Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga Eesti Vabariigi 229-millimeetrine kindlusemortiir (toodud Honori bastioni patareist) Narva kindluse hoovis Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Uus!!: Rootsi aeg ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »

Nädalaleht

Nädalaleht on ajaleht, mis ilmub kord nädalas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Nädalaleht · Näe rohkem »

Nälg

Nälg on füüsiline vajadus toidu järgi, mis tekib toitainete täieliku või osalise puudumise tõttu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Nälg · Näe rohkem »

Näljahäda

Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.

Uus!!: Rootsi aeg ja Näljahäda · Näe rohkem »

Nõidus

Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).

Uus!!: Rootsi aeg ja Nõidus · Näe rohkem »

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Rootsi aeg ja Nyen · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Rootsi aeg ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Ordinari Freytags Post-Zeitung

Ordinari Freytags Post-Zeitungi 1676. aasta 2. jaanuari väljaanne Ordinari Freytags Post-Zeitung ('Korraline Reedeleht'; lühemalt ka: Ordinari Post-Zeitung) oli aastatel 1675–1676 ja 1677–1678 (nime all Ordinari Donnerstags Post-Zeitung ('Korraline Neljapäevaleht')) Tallinnas ilmunud saksakeelne nädalaleht.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ordinari Freytags Post-Zeitung · Näe rohkem »

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Leon Gerome. Orjaturg. Umbes 1884. Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Uus!!: Rootsi aeg ja Orjus · Näe rohkem »

Oxenstierna

Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rootsi aeg ja Oxenstierna · Näe rohkem »

Paber

Paberilehtede virn Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).

Uus!!: Rootsi aeg ja Paber · Näe rohkem »

Pada mõis

Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) asus Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pada mõis · Näe rohkem »

Paide piiramine (1581)

Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Paide piiramine (1581) · Näe rohkem »

Pastor

Pastor ('karjane') ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pastor · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu kreis · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Rootsi aeg ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Rootsi aeg ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Rootsi aeg ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Rootsi aeg ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas. Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721.

Uus!!: Rootsi aeg ja Peeter I · Näe rohkem »

Piibel

Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Uus!!: Rootsi aeg ja Piibel · Näe rohkem »

Pilistvere

Paisjärv küla territooriumil Pilistvere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Pilistvere · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Rootsi aeg ja Poola · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Rootsi aeg ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda

Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgnevatest sõdadest.

Uus!!: Rootsi aeg ja Poola-Rootsi sõda · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Poolakad · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Preisimaa · Näe rohkem »

Puukoor

Männipuu koor (kiirjas mänd) Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Puukoor · Näe rohkem »

Rahvaarv

Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rahvaarv · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rehetuba

Rehetuba (lõunaeesti murretes rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati ja kus kuivatati vilja Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Rootsi aeg ja Rehetuba · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Rootsi aeg ja Riia · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis, Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Rootsi aeg ja Riia loss · Näe rohkem »

Riigikassa

Riigikassa on Rahandusministeeriumi osakond, mis teostab riigieelarve, riigi eelarveväliste fondide ja Euroopa Liidu vahendite Rahvusliku Fondi kassalist teenindamist ning korraldab riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist.

Uus!!: Rootsi aeg ja Riigikassa · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Riigimõis · Näe rohkem »

Risti

Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Risti · Näe rohkem »

Rooma numbrid

Rooma numbrid on Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhinev arvusüsteem.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rooma numbrid · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane). Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rootslased · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ruhnu · Näe rohkem »

Rukis

Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rukis · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Rootsi aeg ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Rootsi aeg ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa kuurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Uus!!: Rootsi aeg ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Rootsi aeg ja Sakslased · Näe rohkem »

Salatsi

Salatsi (läti Salacgrīva, liivi Salats) on linn Lätis, Salatsi piirkonna keskus, mis asub Liivi lahe rannikul Salatsi jõe suudmes.

Uus!!: Rootsi aeg ja Salatsi · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Rootsi aeg ja Sõna · Näe rohkem »

Sõnnik

põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.

Uus!!: Rootsi aeg ja Sõnnik · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Sillakohus

Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Sillakohus · Näe rohkem »

Skåne maakond

Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Skåne maakond · Näe rohkem »

Skåne sõda

Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Skåne sõda · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Rootsi aeg ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Rootsi aeg ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Rootsi aeg ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Soomerootslased

Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset, rootsi keeles finlandssvenskar) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.

Uus!!: Rootsi aeg ja Soomerootslased · Näe rohkem »

Stenbock

Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rootsi aeg ja Stenbock · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Rootsi aeg ja Stockholm · Näe rohkem »

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.

Uus!!: Rootsi aeg ja Sunnismaisus · Näe rohkem »

Superintendent

Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.

Uus!!: Rootsi aeg ja Superintendent · Näe rohkem »

Suur nälg

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Suur nälg · Näe rohkem »

Suurvürst

Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10. sajandist 20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Suurvürst · Näe rohkem »

Suvivili

Suvivili on teravili, mis külvatakse maha kevadel ja annab saaki külvamise aastal (vegetatsiooniperioodi jooksul).

Uus!!: Rootsi aeg ja Suvivili · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Rootsi aeg ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Rootsi aeg ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Taani-Rootsi sõda

Taani-Norra ja Rootsi vahel on peetud mitu sõda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Taani-Rootsi sõda · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna piiskoppide loend

Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna piiskoppide loend · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik 2005. aastal Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp. Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Uus!!: Rootsi aeg ja Talupoeg · Näe rohkem »

Talurahvakool

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Talurahvakool · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu õuekohus

Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu õuekohus · Näe rohkem »

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: Rootsi aeg ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Tüüfus

Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.

Uus!!: Rootsi aeg ja Tüüfus · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Uus!!: Rootsi aeg ja Teoorjus · Näe rohkem »

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W.S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867. Toompea on Tallinna vanalinnas Toompea pangal paiknev mägi.

Uus!!: Rootsi aeg ja Toompea · Näe rohkem »

Torm

Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Torm · Näe rohkem »

Trükikoda

Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.

Uus!!: Rootsi aeg ja Trükikoda · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Rootsi aeg ja Ungarlased · Näe rohkem »

Uppsala Ülikool

Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.

Uus!!: Rootsi aeg ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Uus!!: Rootsi aeg ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »

Usuõpetus

Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Usuõpetus · Näe rohkem »

Uus Testament

Uus Testament (lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη), eesti keeles ka Uus leping, on Piibli teine osa.

Uus!!: Rootsi aeg ja Uus Testament · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu) sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Rootsi aeg ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Vaeslaps

Vaeslaps ehk orb on laps, kelle vanemad on surnud või kelle vanemad on alatiselt hüljanud.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vaeslaps · Näe rohkem »

Vaherahu

Vaherahu on juriidiline kokkulepe, milles sõdivad pooled katkestavad mingiks ajaks sõjategevuse.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vaherahu · Näe rohkem »

Vaimulik kirjandus

Vaimulik kirjandus on religioosse sisuga kirjandus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vaimulik kirjandus · Näe rohkem »

Vakuraamat

Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vakuraamat · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Valga · Näe rohkem »

Valga lahing

Valga lahing oli 9. juunil 1657 Liivimaal Valgas toimunud Vene-Rootsi sõja (1656–1661) lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Moskva tsaaririigi väge.

Uus!!: Rootsi aeg ja Valga lahing · Näe rohkem »

Vallisaare mõis

Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Rootsi aeg ja Vallisaare mõis · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vanur

Vanur ehk vanainimene on inimene, kes on ületanud teatud eluea piiri ja jäänud vanaks.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vanur · Näe rohkem »

Vasknarva

Vasknarva ordulinnuse varemed Kuremäe kloostri Prohvet Eelija skeeta Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vasknarva · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1654–1667)

Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Rootsi aeg ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vihik

Vihik (vanemas eesti keeles ka vihk) on õhuke raamatulaadne trükis, mille maht ei ületa enamasti paarikümmet lehekülge.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vihik · Näe rohkem »

Vihm

Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm on vedel sadu, vastandina mittevedelatele sademetele nagu lumi, rahe ja lobjakas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vihm · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Rootsi aeg ja Vili · Näe rohkem »

Viru-Nigula

Viru-Nigula kirik, suvi 2011. Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas, suvi 2011. Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.

Uus!!: Rootsi aeg ja Viru-Nigula · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Rootsi aeg ja Virumaa · Näe rohkem »

Władysław IV Waza

Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Uus!!: Rootsi aeg ja Władysław IV Waza · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587.

Uus!!: Rootsi aeg ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

12. veebruar

12.

Uus!!: Rootsi aeg ja 12. veebruar · Näe rohkem »

1520

1520.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1520 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1561 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1581 · Näe rohkem »

1587

1587.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1587 · Näe rohkem »

1595

1595.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1595 · Näe rohkem »

16. september

16.

Uus!!: Rootsi aeg ja 16. september · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1600 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1611 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1613 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1620 · Näe rohkem »

1624

1624.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1624 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1625 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1629 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1630 · Näe rohkem »

1631

1631.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1631 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1632 · Näe rohkem »

1634

1634.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1634 · Näe rohkem »

1636

1636.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1636 · Näe rohkem »

1637

1637.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1637 · Näe rohkem »

1639

1639.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1639 · Näe rohkem »

1640

1640.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1640 · Näe rohkem »

1641

1641.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1641 · Näe rohkem »

1643

1643.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1643 · Näe rohkem »

1645

1645.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1645 · Näe rohkem »

1648

1648.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1648 · Näe rohkem »

1654

1654.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1654 · Näe rohkem »

1655

1655.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1655 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1656 · Näe rohkem »

1657

1657.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1657 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1658 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1660 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1661 · Näe rohkem »

1665

1665.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1665 · Näe rohkem »

1668

1668.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1668 · Näe rohkem »

1671

1671.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1671 · Näe rohkem »

1672

1672.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1672 · Näe rohkem »

1675

1675.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1675 · Näe rohkem »

1679

1679.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1679 · Näe rohkem »

1680

1680.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1680 · Näe rohkem »

1681

1681.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1681 · Näe rohkem »

1684

1684.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1684 · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1686 · Näe rohkem »

1687

1687.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1687 · Näe rohkem »

1688

1688.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1688 · Näe rohkem »

1690

1690.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1690 · Näe rohkem »

1691

1691.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1691 · Näe rohkem »

1693

1693.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1693 · Näe rohkem »

1694

1694.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1694 · Näe rohkem »

1695

1695.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1695 · Näe rohkem »

1696

1696.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1696 · Näe rohkem »

1697

1697.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1697 · Näe rohkem »

1698

1698.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1698 · Näe rohkem »

1699

1699.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1699 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Rootsi aeg ja 17. sajand · Näe rohkem »

1700

1700.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1700 · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1701 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1710 · Näe rohkem »

1718

1718.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1718 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1721 · Näe rohkem »

1739

1739.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1739 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: Rootsi aeg ja 1818 · Näe rohkem »

19. august

19.

Uus!!: Rootsi aeg ja 19. august · Näe rohkem »

19. november

19.

Uus!!: Rootsi aeg ja 19. november · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Rootsi aeg ja 19. sajand · Näe rohkem »

21. august

21.

Uus!!: Rootsi aeg ja 21. august · Näe rohkem »

21. märts

21.

Uus!!: Rootsi aeg ja 21. märts · Näe rohkem »

22. september

22.

Uus!!: Rootsi aeg ja 22. september · Näe rohkem »

4. november

4.

Uus!!: Rootsi aeg ja 4. november · Näe rohkem »

5. mai

5.

Uus!!: Rootsi aeg ja 5. mai · Näe rohkem »

8. juuni

8.

Uus!!: Rootsi aeg ja 8. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Rootsi aeg Eestimaal.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »