Kiiremini kui brauser!
373 suhted: Aabits, Aadel, Aadlimatrikkel, Adrakohus, Adramaa, Ajakirjandus, Alūksne, Aleksander Loit, Alev, Altmargi vaherahu, Andreas Virginius (kirikuõpetaja), Araabia numbrid, Aru, Asehaldur, August II, Õpetaja, Balti erikord, Balti kubermangud, Baltimaad, Baltisakslased, Bengt Gottfried Forselius, Brömsebro rahu, Cēsis, Claes Tott, Daugava, Daugavpils, Düsenteeria, De facto, De iure, De la Gardie, Distrikt, Edikt, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti keel, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kuberner, Eestimaa kuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eraomand, Erik Dahlberg, Erik XIV, Fleming, Forseliuse seminar, Frederik IV, Gabriel Herlin, ..., Gümnaasium, Grammatika, Gulbene, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648), Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Haapsalu, Haridus, Harjumaa, Häälik, Härgmäe, Hein, Heinrich Stahl, Hendrik Sepp, Hiiumaa, Hollandlased, Ida-Eesti, Ida-Preisimaa, Ignatsi Jaak, Ihunuhtlus, Ikaldus, Ingeri, Ingeri sõda, Ingerimaa kubermang, Inspektor, Jakob Johann Hastfer, Jan II Kazimierz Waza, Järvamaa, Jüripäev, Joachim Jhering, Johan III, Johan Skytte, Johann Fischer, Johann Hornung, Johann Reinhold von Patkul, Juhuluule, Jumalateenistus, Kabel, Kahekümneviieaastane sõda, Kalmari sõda, Kambja, Kantsler, Karl IX, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Katekismus, Katk, Katoliku kirik Eestis, Käkisalmi lään, Kärde mõis, Kärde rahu, Köitmine, Köster, Küla, Kõnekeel, Keskkool, Kihelkond, Kihelkonna, Kindralkuberner, Kingissepp, Kirik (institutsioon), Kirik (pühakoda), Kirikuõpetaja, Kirikulaul, Kirikumõis, Kirjaoskus, Kirumpää piiskopilinnus, Kodukariõigus, Kogudus, Koivaliina kihelkond, Koknese, Kolmekuningapäev, Kongla Ann, Koporje, Kristiina, Kuramaa, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Läänemere maad, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Lõuna-Eesti, Lõunaeesti keeled, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maamarssal, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Linn, Linnavalitsus, Linnus, Linnuselään, Loonusrent, Lugemine, Luke, Luterlus, Maakohus, Maanõunik, Maapäev (rüütelkond), Madise (Lääne-Harju), Mardipäev, Marten Seppel, Matemaatika, Mazsalaca, Mõis, Mõisamaa, Mõisnik, Meeskohus, Moskva tsaar, Muhu, Narva, Narva Hermanni linnus, Narva lahing (1700), Nädalaleht, Nälgimine, Näljahäda, Nõidus, Nyen, Oliwa rahu, Ordinari Freytags Post-Zeitung, Orjus, Oxenstierna, Paber, Pada mõis, Paide piiramine (1581), Pastor, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu kreis, Pühakiri, Põhja-Eesti, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa, Peeter I, Piibel, Pilistvere, Poola, Poola aeg, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda, Poolakad, Preisimaa, Puukoor, Rahvaarv, Rüütelkond, Rehetuba, Riia, Riia loss, Riigikassa, Riigimõis, Risti, Rooma numbrid, Rootsi, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rootslased, Ruhja, Ruhnu, Rukis, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Saksa keel, Saksamaa, Saksimaa kuurvürst, Sakslased, Salatsi, Sõna, Sõnnik, Schlüsselburg, Sillakohus, Skåne maakond, Skåne sõda, Soome, Soome keel, Soome Suurvürstiriik, Soomerootslased, Stenbock, Stockholm, Sunnismaisus, Superintendent, Suur nälg, Suur reduktsioon, Suurvürst, Suvivili, Taani, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Taani-Rootsi sõda, Tallinn, Tallinna piiskoppide loend, Tallinna toomkirik, Talupoeg, Talurahvakool, Tartu, Tartu akadeemiline gümnaasium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu õuekohus, Tartu toomkirik, Täyssinä rahu, Tüüfus, Teoorjus, Toompea, Torm, Trükikoda, Ungarlased, Uppsala Ülikool, Uputus (Poola), Usuõpetus, Uus testament, Uusikaupunki rahu, Vaeslaps, Vaherahu, Vaimulik kirjandus, Vakuraamat, Valga (Liivimaa), Valga lahing, Vallisaare mõis, Vallisaare vaherahu, Vana-Liivimaa, Vanur, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa, Venemaa Keisririik, Vihik, Vihm, Vili, Viru-Nigula, Virumaa, Władysław IV Waza, Zygmunt III Waza, 12. veebruar, 1520, 1561, 1581, 1587, 1595, 16. september, 1600, 1604, 1611, 1613, 1620, 1624, 1625, 1629, 1630, 1631, 1632, 1634, 1636, 1637, 1639, 1640, 1641, 1643, 1645, 1648, 1654, 1655, 1656, 1657, 1658, 1660, 1661, 1665, 1668, 1671, 1672, 1675, 1679, 1680, 1681, 1684, 1686, 1687, 1688, 1690, 1691, 1693, 1694, 1695, 1696, 1697, 1698, 1699, 17. sajand, 1700, 1701, 1710, 1718, 1721, 1739, 1818, 19. august, 19. november, 19. sajand, 21. august, 21. märts, 22. september, 4. november, 5. mai, 8. juuni. Laienda indeks (323 rohkem) »
Aabits
1819. aastal Tallinnas trükitud aabits Aabits ehk aabitsaraamat on õpik, mille järgi õpitakse lugema.
Uus!!: Rootsi aeg ja Aabits · Näe rohkem »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Rootsi aeg ja Aadel · Näe rohkem »
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Uus!!: Rootsi aeg ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Rootsi aeg ja Adrakohus · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Adramaa · Näe rohkem »
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Alūksne · Näe rohkem »
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Uus!!: Rootsi aeg ja Aleksander Loit · Näe rohkem »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Rootsi aeg ja Alev · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Rootsi aeg ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Andreas Virginius (kirikuõpetaja)
Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja) oli Liivimaa vaimulik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Andreas Virginius (kirikuõpetaja) · Näe rohkem »
Araabia numbrid
Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid üsna vähe tuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati. Ühel on rooma ja teisel araabia numbrid Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.
Uus!!: Rootsi aeg ja Araabia numbrid · Näe rohkem »
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Uus!!: Rootsi aeg ja Aru · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Asehaldur · Näe rohkem »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Uus!!: Rootsi aeg ja August II · Näe rohkem »
Õpetaja
thumb Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab, aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi.
Uus!!: Rootsi aeg ja Õpetaja · Näe rohkem »
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Balti erikord · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Rootsi aeg ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Rootsi aeg ja Baltimaad · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Rootsi aeg ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Uus!!: Rootsi aeg ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Uus!!: Rootsi aeg ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Rootsi aeg ja Cēsis · Näe rohkem »
Claes Tott
Krahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Rootsi aeg ja Claes Tott · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Rootsi aeg ja Daugavpils · Näe rohkem »
Düsenteeria
Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.
Uus!!: Rootsi aeg ja Düsenteeria · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Rootsi aeg ja De facto · Näe rohkem »
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Uus!!: Rootsi aeg ja De iure · Näe rohkem »
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rootsi aeg ja De la Gardie · Näe rohkem »
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Rootsi aeg ja Distrikt · Näe rohkem »
Edikt
Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.
Uus!!: Rootsi aeg ja Edikt · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa kubermangu kohtukorraldus
Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusemõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Eestimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Eraomand
Eraomand (harvem kasutatud sõna eraomandus) on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme.
Uus!!: Rootsi aeg ja Eraomand · Näe rohkem »
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Rootsi aeg ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Rootsi aeg ja Erik XIV · Näe rohkem »
Fleming
Fleming oli Rootsi-Soome päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rootsi aeg ja Fleming · Näe rohkem »
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Uus!!: Rootsi aeg ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Uus!!: Rootsi aeg ja Frederik IV · Näe rohkem »
Gabriel Herlin
Gabriel Herlin (10. september 1647 Kalmar, Rootsi – 20. mai 1709 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Gabriel Herlin · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Rootsi aeg ja Grammatika · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Gulbene · Näe rohkem »
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 1613 – 31. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).
Uus!!: Rootsi aeg ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648) · Näe rohkem »
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Rootsi aeg ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Haapsalu · Näe rohkem »
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Uus!!: Rootsi aeg ja Haridus · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Harjumaa · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Häälik · Näe rohkem »
Härgmäe
Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla (vidējciems) Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Härgmäe · Näe rohkem »
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Uus!!: Rootsi aeg ja Hein · Näe rohkem »
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Uus!!: Rootsi aeg ja Hendrik Sepp · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Rootsi aeg ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Hollandlased · Näe rohkem »
Ida-Eesti
Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ida-Eesti · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Rootsi aeg ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Ignatsi Jaak
Ignatsi Jaak (1670? Kavandu – mai 1741 Kambja) oli eesti soost kooliõpetaja ja köster.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ignatsi Jaak · Näe rohkem »
Ihunuhtlus
Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ihunuhtlus · Näe rohkem »
Ikaldus
Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ikaldus · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ingeri · Näe rohkem »
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ingeri sõda · Näe rohkem »
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ingerimaa kubermang · Näe rohkem »
Inspektor
Inspektor on ametiisik, kes teeb järelevalvet (inspektsiooni) mingi ala seadusetäitmise ja toimimisõigsuse üle.
Uus!!: Rootsi aeg ja Inspektor · Näe rohkem »
Jakob Johann Hastfer
Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).
Uus!!: Rootsi aeg ja Jakob Johann Hastfer · Näe rohkem »
Jan II Kazimierz Waza
Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.
Uus!!: Rootsi aeg ja Jan II Kazimierz Waza · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Rootsi aeg ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Uus!!: Rootsi aeg ja Jüripäev · Näe rohkem »
Joachim Jhering
Joachim Jhering (ka Ihering, Jheringk, ladina Joachimus Jheringius; rootsi Joachim Iheringius; u. 1580 Södermanland – 18. juuli 1657 Stockholm) oli Eestimaa piiskop.
Uus!!: Rootsi aeg ja Joachim Jhering · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: Rootsi aeg ja Johan III · Näe rohkem »
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Uus!!: Rootsi aeg ja Johan Skytte · Näe rohkem »
Johann Fischer
Ernst Wilhelm Londicer: Johann Fischer (1686) Johann Fischer (pseudonüüm Christianus Alethophilus; ristitud 15. detsembril 1636 Lübeckis – 17. mai 1705) oli saksa teoloog.
Uus!!: Rootsi aeg ja Johann Fischer · Näe rohkem »
Johann Hornung
Johann Hornung (umbes 1660 Tallinn – 1715 Venemaa) oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.
Uus!!: Rootsi aeg ja Johann Hornung · Näe rohkem »
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Uus!!: Rootsi aeg ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »
Juhuluule
Juhuluule (ka: tarbeluule, salongiluule, tähtpäevaluule) on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule.
Uus!!: Rootsi aeg ja Juhuluule · Näe rohkem »
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Uus!!: Rootsi aeg ja Jumalateenistus · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kabel · Näe rohkem »
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kalmari sõda · Näe rohkem »
Kambja
Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kambja · Näe rohkem »
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kantsler · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: Rootsi aeg ja Karl IX · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Rootsi aeg ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Rootsi aeg ja Karl XI · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Rootsi aeg ja Karl XII · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Rootsi aeg ja Katekismus · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Rootsi aeg ja Katk · Näe rohkem »
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Uus!!: Rootsi aeg ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Uus!!: Rootsi aeg ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »
Kärde mõis
Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kärde mõis · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Köitmine
Köitmine on trükinduses poognate või lehtede ühendamine raamatuks.
Uus!!: Rootsi aeg ja Köitmine · Näe rohkem »
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Uus!!: Rootsi aeg ja Köster · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Rootsi aeg ja Küla · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Keskkool
Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.
Uus!!: Rootsi aeg ja Keskkool · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonna
Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kihelkonna · Näe rohkem »
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kindralkuberner · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kingissepp · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirikuõpetaja · Näe rohkem »
Kirikulaul
Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirikulaul · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kirjaoskus
Kirjaoskus riigiti Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirjaoskus · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kodukariõigus · Näe rohkem »
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kogudus · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Koknese · Näe rohkem »
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kolmekuningapäev · Näe rohkem »
Kongla Ann
Kongla Anni mälestuskivi Viru-Nigulas, suvi 2011. Kongla Ann (surnud 1640) oli naisterahvas, kelle üle peeti 1640.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kongla Ann · Näe rohkem »
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Uus!!: Rootsi aeg ja Koporje · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Rootsi aeg ja Kuramaa · Näe rohkem »
Laiuse kihelkond
Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemere maad
Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemere maad · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Rootsi aeg ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Rootsi aeg ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Rootsi aeg ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Rootsi aeg ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Rootsi aeg ja Leedulased · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Rootsi aeg ja Linn · Näe rohkem »
Linnavalitsus
Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.
Uus!!: Rootsi aeg ja Linnavalitsus · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Linnus · Näe rohkem »
Linnuselään
Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.
Uus!!: Rootsi aeg ja Linnuselään · Näe rohkem »
Loonusrent
Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
Uus!!: Rootsi aeg ja Loonusrent · Näe rohkem »
Lugemine
Josef Wagner-Höhenberg. Lugev munk. 19.–20. sajandi vahetus Lugeja 2020. aasta augustis Paide Vallimäel. Lugemine on kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduse lahtimõtestamine.
Uus!!: Rootsi aeg ja Lugemine · Näe rohkem »
Luke
Luke on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Luke · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Rootsi aeg ja Luterlus · Näe rohkem »
Maakohus
Maakohus on Eesti kohtusüsteemi regionaalne esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Uus!!: Rootsi aeg ja Maakohus · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: Rootsi aeg ja Maanõunik · Näe rohkem »
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Uus!!: Rootsi aeg ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »
Madise (Lääne-Harju)
Madise (ka Harju-Madise) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Madise (Lääne-Harju) · Näe rohkem »
Mardipäev
Saksamaal 1948. aastal Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.
Uus!!: Rootsi aeg ja Mardipäev · Näe rohkem »
Marten Seppel
Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.
Uus!!: Rootsi aeg ja Marten Seppel · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mazsalaca
Mazsalaca (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Mazsalaca · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisamaa · Näe rohkem »
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Uus!!: Rootsi aeg ja Mõisnik · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Meeskohus · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Rootsi aeg ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Muhu · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Rootsi aeg ja Narva · Näe rohkem »
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Uus!!: Rootsi aeg ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »
Nädalaleht
Nädalaleht on ajaleht, mis ilmub kord nädalas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Nädalaleht · Näe rohkem »
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Nälgimine · Näe rohkem »
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Uus!!: Rootsi aeg ja Näljahäda · Näe rohkem »
Nõidus
Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Uus!!: Rootsi aeg ja Nõidus · Näe rohkem »
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Uus!!: Rootsi aeg ja Nyen · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Rootsi aeg ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Ordinari Freytags Post-Zeitung
Ordinari Freytags Post-Zeitungi 1676. aasta 2. jaanuari väljaanne Ordinari Freytags Post-Zeitung ('Korraline Reedeleht'; lühemalt ka: Ordinari Post-Zeitung) oli aastatel 1675–1676 ja 1677–1678 (nime all Ordinari Donnerstags Post-Zeitung ('Korraline Neljapäevaleht')) Tallinnas ilmunud saksakeelne nädalaleht.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ordinari Freytags Post-Zeitung · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Rootsi aeg ja Orjus · Näe rohkem »
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rootsi aeg ja Oxenstierna · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: Rootsi aeg ja Paber · Näe rohkem »
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pada mõis · Näe rohkem »
Paide piiramine (1581)
Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Paide piiramine (1581) · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pastor · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pühakiri · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Rootsi aeg ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Rootsi aeg ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Rootsi aeg ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Rootsi aeg ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Rootsi aeg ja Peeter I · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Rootsi aeg ja Piibel · Näe rohkem »
Pilistvere
Paisjärv küla territooriumil Pilistvere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Pilistvere · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Rootsi aeg ja Poola · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Rootsi aeg ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Rootsi aeg ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.
Uus!!: Rootsi aeg ja Poola-Rootsi sõda · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Poolakad · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Preisimaa · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Puukoor · Näe rohkem »
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rahvaarv · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Rehetuba
Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rehetuba · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Rootsi aeg ja Riia · Näe rohkem »
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Uus!!: Rootsi aeg ja Riia loss · Näe rohkem »
Riigikassa
Riigikassa on Rahandusministeeriumi osakond, mis teostab riigieelarve, riigi eelarveväliste fondide ja Euroopa Liidu vahendite Rahvusliku Fondi kassalist teenindamist ning korraldab riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist.
Uus!!: Rootsi aeg ja Riigikassa · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Riigimõis · Näe rohkem »
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Risti · Näe rohkem »
Rooma numbrid
Rooma numbrid moodustavad Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhineva arvusüsteemi.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rooma numbrid · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rootslased · Näe rohkem »
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ruhja · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rukis · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rootsi aeg ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Rootsi aeg ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: Rootsi aeg ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Rootsi aeg ja Sakslased · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Rootsi aeg ja Salatsi · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Rootsi aeg ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Uus!!: Rootsi aeg ja Sõnnik · Näe rohkem »
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Schlüsselburg · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Sillakohus · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Skåne sõda
Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.
Uus!!: Rootsi aeg ja Skåne sõda · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Rootsi aeg ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Rootsi aeg ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Rootsi aeg ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Soomerootslased
Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.
Uus!!: Rootsi aeg ja Soomerootslased · Näe rohkem »
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rootsi aeg ja Stenbock · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Rootsi aeg ja Stockholm · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: Rootsi aeg ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Superintendent
Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.
Uus!!: Rootsi aeg ja Superintendent · Näe rohkem »
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Uus!!: Rootsi aeg ja Suur nälg · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Rootsi aeg ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Suurvürst · Näe rohkem »
Suvivili
Suvivili on teravili, mis külvatakse maha kevadel ja annab saaki külvamise aastal (vegetatsiooniperioodi jooksul).
Uus!!: Rootsi aeg ja Suvivili · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Rootsi aeg ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Uus!!: Rootsi aeg ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »
Taani-Rootsi sõda
Taani-Norra ja Rootsi vahel on peetud mitu sõda.
Uus!!: Rootsi aeg ja Taani-Rootsi sõda · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna piiskoppide loend
Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna piiskoppide loend · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Rootsi aeg ja Talupoeg · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu akadeemiline gümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu õuekohus · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: Rootsi aeg ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Tüüfus
Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.
Uus!!: Rootsi aeg ja Tüüfus · Näe rohkem »
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Uus!!: Rootsi aeg ja Teoorjus · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Toompea · Näe rohkem »
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Torm · Näe rohkem »
Trükikoda
Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.
Uus!!: Rootsi aeg ja Trükikoda · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Rootsi aeg ja Ungarlased · Näe rohkem »
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Uus!!: Rootsi aeg ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Uus!!: Rootsi aeg ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »
Usuõpetus
Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Usuõpetus · Näe rohkem »
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Uus!!: Rootsi aeg ja Uus testament · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Rootsi aeg ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Vaeslaps
Vaeslaps ehk orb on laps, kelle vanemad on surnud või kelle vanemad on alatiselt hüljanud.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vaeslaps · Näe rohkem »
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Uus!!: Rootsi aeg ja Vaherahu · Näe rohkem »
Vaimulik kirjandus
Vaimulik kirjandus on religioosse sisuga kirjandus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vaimulik kirjandus · Näe rohkem »
Vakuraamat
Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vakuraamat · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Rootsi aeg ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valga lahing
Valga lahing oli 9. juunil 1657 Liivimaal Valgas toimunud Vene-Rootsi sõja (1656–1661) lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Moskva tsaaririigi väge.
Uus!!: Rootsi aeg ja Valga lahing · Näe rohkem »
Vallisaare mõis
Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Rootsi aeg ja Vallisaare mõis · Näe rohkem »
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vanur
Vanur ehk vanainimene on inimene, kes on ületanud mingi vanuse (eluea) piiri ja jäänud vanaks.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vanur · Näe rohkem »
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vasknarva · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Rootsi aeg ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vihik
Vihik (vanemas eesti keeles ka vihk) on õhuke raamatulaadne trükis, mille maht ei ületa enamasti paarikümmet lehekülge.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vihik · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vihm · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Rootsi aeg ja Vili · Näe rohkem »
Viru-Nigula
Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.
Uus!!: Rootsi aeg ja Viru-Nigula · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Rootsi aeg ja Virumaa · Näe rohkem »
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Uus!!: Rootsi aeg ja Władysław IV Waza · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Rootsi aeg ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
12. veebruar
12.
Uus!!: Rootsi aeg ja 12. veebruar · Näe rohkem »
1520
1520.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1520 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1561 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1581 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1587 · Näe rohkem »
1595
1595.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1595 · Näe rohkem »
16. september
16.
Uus!!: Rootsi aeg ja 16. september · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1600 · Näe rohkem »
1604
1604.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1604 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1611 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1613 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1620 · Näe rohkem »
1624
1624.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1624 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1625 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1629 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1630 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1631 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1632 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1634 · Näe rohkem »
1636
1636.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1636 · Näe rohkem »
1637
1637.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1637 · Näe rohkem »
1639
1639.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1639 · Näe rohkem »
1640
1640.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1640 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1641 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1643 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1645 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1648 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1654 · Näe rohkem »
1655
1655.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1655 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1656 · Näe rohkem »
1657
1657.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1657 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1658 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1660 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1661 · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1665 · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1668 · Näe rohkem »
1671
1671.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1671 · Näe rohkem »
1672
1672.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1672 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1675 · Näe rohkem »
1679
1679.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1679 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1680 · Näe rohkem »
1681
1681.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1681 · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1684 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1686 · Näe rohkem »
1687
1687.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1687 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1688 · Näe rohkem »
1690
1690.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1690 · Näe rohkem »
1691
1691.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1691 · Näe rohkem »
1693
1693.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1693 · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1694 · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1695 · Näe rohkem »
1696
1696.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1696 · Näe rohkem »
1697
1697.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1697 · Näe rohkem »
1698
1698.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1698 · Näe rohkem »
1699
1699.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1699 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Rootsi aeg ja 17. sajand · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1700 · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1701 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1710 · Näe rohkem »
1718
1718.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1718 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1721 · Näe rohkem »
1739
1739.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1739 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Rootsi aeg ja 1818 · Näe rohkem »
19. august
19.
Uus!!: Rootsi aeg ja 19. august · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: Rootsi aeg ja 19. november · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Rootsi aeg ja 19. sajand · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Rootsi aeg ja 21. august · Näe rohkem »
21. märts
21.
Uus!!: Rootsi aeg ja 21. märts · Näe rohkem »
22. september
22.
Uus!!: Rootsi aeg ja 22. september · Näe rohkem »
4. november
4.
Uus!!: Rootsi aeg ja 4. november · Näe rohkem »
5. mai
5.
Uus!!: Rootsi aeg ja 5. mai · Näe rohkem »
8. juuni
8.
Uus!!: Rootsi aeg ja 8. juuni · Näe rohkem »
