Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Aardla tänav, Brasch, Braunschweig, Elisabet, Gustav II Adolf, Heinrich von Hagemeister, Igelström, Jan Karol Chodkiewicz, Johannes VI Bey, Kapten, Karlever, Lään, Löwenwolde, Leedu suurhetman, Liivimaa maanõunik, Livländische Güterurkunden, Mecklenburg, Meyendorff, Nikolai von Essen (1860–1915), Polkovnik, Poola kuningas, Rahvusarhiiv, Räni mõis, Rüütlimõis, Richter, Rootsi, Rootsi asehaldur Tallinnas, Ropka park, Saksa keel, Sievers (aadlisuguvõsa), Soinaste, Spalchhaber, Suur reduktsioon, Tartu, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Taube, Tähe tänav, Tähtvere mõis, Valdo Praust, Valdus, Vana-Antsla mõis, Vasall, Zygmunt III Waza, 1445, 1531, 1553, 1555, ..., 1592, 1609, 1614, 1627, 1632, 1645, 1682, 1752, 1790, 1800, 1806, 1845, 1860, 1868, 1875, 1882, 1900, 1913, 1919, 1919. aasta maareform. Laienda indeks (20 rohkem) »
Aardla tänav
Ridaelamu, Aardla 19 Aardla tänav (varem Ardla tänav ja Pargi tänav) on tänav Tartus, mille pikkus on 3,2 km.
Uus!!: Ropka mõis ja Aardla tänav · Näe rohkem »
Brasch
Brasch (vene keeles Браш) on Mecklenburgist Parchimist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Brasch · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Ropka mõis ja Braunschweig · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Ropka mõis ja Elisabet · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Ropka mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Ropka mõis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Igelström
Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Igelström · Näe rohkem »
Jan Karol Chodkiewicz
Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.
Uus!!: Ropka mõis ja Jan Karol Chodkiewicz · Näe rohkem »
Johannes VI Bey
Tartu piiskopkonna killing. Aversil (vasakul) Johannes VI Bey vapp. Johannes VI Bey (ka Johann VI) (suri mais 1543) oli Tartu piiskop aastatel 1528–1543.
Uus!!: Ropka mõis ja Johannes VI Bey · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Ropka mõis ja Kapten · Näe rohkem »
Karlever
Karlever (ka Carlever) oli Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Karlever · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Ropka mõis ja Lään · Näe rohkem »
Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Löwenwolde · Näe rohkem »
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Uus!!: Ropka mõis ja Leedu suurhetman · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Ropka mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Livländische Güterurkunden
"Livländische Güterurkunden" on keskaegse Vana-Liivimaa maavaldusürikute publikatsioon, mis katab peamiselt hilisema Liivimaa territooriumi.
Uus!!: Ropka mõis ja Livländische Güterurkunden · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Ropka mõis ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Meyendorff
Meyendorff, ka Meijendorff von Yxkull, Uexküll-Meyendorf, Uexküll-Meyendorff, Meyendorff von Yxkull (vene Мейендорф) on Uexküllide suguvõsast põlvnev vabahärrade aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Meyendorff · Näe rohkem »
Nikolai von Essen (1860–1915)
Nikolai von Essen (23. november (vkj 11. november) 1860 Peterburi – 20. mai (vkj. 7. mai) 1915 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (admiral), Balti laevastiku juhataja.
Uus!!: Ropka mõis ja Nikolai von Essen (1860–1915) · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Ropka mõis ja Polkovnik · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Ropka mõis ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Ropka mõis ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »
Räni mõis
Räni mõis (varem Seamõisa) (saksa keeles Renningshof, varem Zeamoise) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Ropka mõis ja Räni mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Ropka mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Richter
Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Richter · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Ropka mõis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi asehaldur Tallinnas
Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.
Uus!!: Ropka mõis ja Rootsi asehaldur Tallinnas · Näe rohkem »
Ropka park
Ropka park (ka Ropkamõisa park) on park Tartus, Ropka linnaosas.
Uus!!: Ropka mõis ja Ropka park · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ropka mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sievers (aadlisuguvõsa)
Sievers (vene keeles Сиверс) on Lübeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Sievers (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Soinaste
Soinaste on küla Tartu maakonnas Kambja vallas.
Uus!!: Ropka mõis ja Soinaste · Näe rohkem »
Spalchhaber
Spalchhaber (ka Spalhaber) oli Rostockist pärit Liivimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Spalchhaber · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Ropka mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Ropka mõis ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Ropka mõis ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Ropka mõis ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ropka mõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Ropka mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Uus!!: Ropka mõis ja Taube · Näe rohkem »
Tähe tänav
Tähe 20 Tähe 95 Tähe tänav on 4,1 km pikkune tänav Tartus.
Uus!!: Ropka mõis ja Tähe tänav · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Ropka mõis ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Valdo Praust
Valdo Praust koos 1938. aasta Husqvarna jalgrattaga (juuli, 2012) Valdo Praust (23. aprillil 1970) on eesti küberneetik, Eesti mõisate uurija.
Uus!!: Ropka mõis ja Valdo Praust · Näe rohkem »
Valdus
Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle.
Uus!!: Ropka mõis ja Valdus · Näe rohkem »
Vana-Antsla mõis
Antsla Sovhoostehnikumi peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõisa peahoone juunis 2012 Vana-Antsla mõisa aednikumaja juunis 2012 Endise Vana-Antsla mõisa peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõis (saksa keeles Schloß Alt-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Ropka mõis ja Vana-Antsla mõis · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Ropka mõis ja Vasall · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Ropka mõis ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1445
1445.
Uus!!: Ropka mõis ja 1445 · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: Ropka mõis ja 1531 · Näe rohkem »
1553
1553.
Uus!!: Ropka mõis ja 1553 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Ropka mõis ja 1555 · Näe rohkem »
1592
1592.
Uus!!: Ropka mõis ja 1592 · Näe rohkem »
1609
1609.
Uus!!: Ropka mõis ja 1609 · Näe rohkem »
1614
1614.
Uus!!: Ropka mõis ja 1614 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Ropka mõis ja 1627 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Ropka mõis ja 1632 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Ropka mõis ja 1645 · Näe rohkem »
1682
1682.
Uus!!: Ropka mõis ja 1682 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Ropka mõis ja 1752 · Näe rohkem »
1790
1790.
Uus!!: Ropka mõis ja 1790 · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Ropka mõis ja 1800 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Ropka mõis ja 1806 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Ropka mõis ja 1845 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Ropka mõis ja 1860 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Ropka mõis ja 1868 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Ropka mõis ja 1875 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Ropka mõis ja 1882 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Ropka mõis ja 1900 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Ropka mõis ja 1913 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Ropka mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Ropka mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
