Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ruhnu

Index Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

90 suhted: Ahven, Ain Kallis, Ain Lember, Aivar Kriiska, Arheoloog, Balti klint, Biosfäär, Eesti Ajutine Valitsus, Emakala, Estonia Maritima, Foogt, Gregoriuse kalender, Gustave Eiffel, Hallhüljes, Håubjärre, Horisont, Juttselg-kärnkonn, Kalendrireform, Küllo Arjakas, Kihnu, Kiviaeg, Klaasikunst, Koduhiir, Koger, Kolka nina, Korsi talu, Kultuurimälestis, Kuramaa piiskop, Kuressaare, Kuressaare kreis, Lääne-Eesti saarestik, Läti, Lõhe, Lest, Liivi laht, Liivimaa kubermang, Luide, Maastikukaitseala, Merihärg, Merisiig, Meritint, Metskits, Nastik, Nolgus, Okasmets, Pärnu, Prantsusmaa, Pruunkaru, Puurauk, Rahvusvaheline raamatu standardnumber, ..., Rannarootslased, Raul Vaiksoo, Räim, Rändrott, Rebane, Rootsi keel, Ruhnu karu, Ruhnu küla, Ruhnu kihelkond, Ruhnu Püha Magdaleena kirik, Ruhnu Põhikool, Ruhnu uus kirik, Ruhnu vald, Saare maakond, Saksa keisririik, Sanglepp, Siseveekogu, Soo, Stockholm, Tuletorn, Tuuli Jõesaar, UNESCO, Venemaa Keisririik, Viigerhüljes, Voor, 1341, 1643, 17. sajand, 1842, 1877, 1915, 1919, 1922, 1934, 1944, 1962, 1990, 20. sajand, 2006, 4. august. Laienda indeks (40 rohkem) »

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Ruhnu ja Ahven · Näe rohkem »

Ain Kallis

burromeetri tööpõhimõtet Ain Kallis (sündinud 27. märtsil 1942 Paides) on eesti meteoroloog, klimatoloog ja publitsist.

Uus!!: Ruhnu ja Ain Kallis · Näe rohkem »

Ain Lember

Ain Lember (sündinud 14. detsembril 1965http://www.saartehaal.ee/2015/12/15/ajakirjanik-ain-lemberil-taitus-eile-50-eluaasta/ (vaadatud 01.02.2016)) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Ruhnu ja Ain Lember · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska (2010) Aivar Kriiska Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on Eesti arheoloog.

Uus!!: Ruhnu ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Ruhnu ja Arheoloog · Näe rohkem »

Balti klint

Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.

Uus!!: Ruhnu ja Balti klint · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Ruhnu ja Biosfäär · Näe rohkem »

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Uus!!: Ruhnu ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »

Emakala

Emakala ehk euroopa emakala ehk kiviluts (Zoarces viviparus) on ahvenaliste seltsi emakalalaste sugukonda kuuluv kala, kes on Eesti vetes ainus elussünnitaja (vivipaarne).

Uus!!: Ruhnu ja Emakala · Näe rohkem »

Estonia Maritima

"Estonia Maritima" on teaduskirjanduse sari, mida alates 1996.

Uus!!: Ruhnu ja Estonia Maritima · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Ruhnu ja Foogt · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Ruhnu ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Gustave Eiffel

Gustave Eiffel 1910. aastal Alexandre-Gustave Eiffel (sünninimega Bönickhause; 15. detsember 1832 – 27. detsember 1923) oli prantsuse ehitusinsener ja arhitekt.

Uus!!: Ruhnu ja Gustave Eiffel · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on kiskjaliste (Carnivora) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Ruhnu ja Hallhüljes · Näe rohkem »

Håubjärre

Håubjärre ehk Haubjerre on kõrgendik Ruhnu vallas Ruhnu saarel, kõrgus kuni 28 m. Mäel asub Ruhnu tuletorn.

Uus!!: Ruhnu ja Håubjärre · Näe rohkem »

Horisont

Silmapiir ehk horisont ehk vaatepiir on näiline piir kauguses, kus taevas ja maapind (või veepind) paistavad kokku puutuvat.

Uus!!: Ruhnu ja Horisont · Näe rohkem »

Juttselg-kärnkonn

Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Ruhnu ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »

Kalendrireform

Gregoriuse kalendri vastuvõtmise Inglismaal, mille käigus "kadus" 11 päeva. Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda paremini looduse või ühiskonna elurütmiga.

Uus!!: Ruhnu ja Kalendrireform · Näe rohkem »

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas veebruaris 2011 Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Ruhnu ja Küllo Arjakas · Näe rohkem »

Kihnu

Kihnu on saar Liivi lahes.

Uus!!: Ruhnu ja Kihnu · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Ruhnu ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Klaasikunst

Klaasikunst on klaasimassist kunstiteoste loomine.

Uus!!: Ruhnu ja Klaasikunst · Näe rohkem »

Koduhiir

Koduhiir Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus), rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.

Uus!!: Ruhnu ja Koduhiir · Näe rohkem »

Koger

Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Ruhnu ja Koger · Näe rohkem »

Kolka nina

Kolka nina (liivi keeles Kūolka nanā, läti keeles Kolkasrags) on neem Lätis Kura poolsaare põhjatipus.

Uus!!: Ruhnu ja Kolka nina · Näe rohkem »

Korsi talu

Korsi talu elamu (august 2013) Korsi talu on talu Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnul (vaadatud 11.09.2015).

Uus!!: Ruhnu ja Korsi talu · Näe rohkem »

Kultuurimälestis

Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal. Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.

Uus!!: Ruhnu ja Kultuurimälestis · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Ruhnu ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Ruhnu ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Ruhnu ja Läti · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Ruhnu ja Lõhe · Näe rohkem »

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Ruhnu ja Lest · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Ruhnu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Ruhnu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Luide

Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Ruhnu ja Luide · Näe rohkem »

Maastikukaitseala

Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Alustaimestik Kõrvemaa maastikukaitsealal. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.

Uus!!: Ruhnu ja Maastikukaitseala · Näe rohkem »

Merihärg

Merihärg (Myoxocephalus quadricornis) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Merihärg · Näe rohkem »

Merisiig

Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.

Uus!!: Ruhnu ja Merisiig · Näe rohkem »

Meritint

Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Meritint · Näe rohkem »

Metskits

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Ruhnu ja Metskits · Näe rohkem »

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend: NATNAT) on nastiku perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Ruhnu ja Nastik · Näe rohkem »

Nolgus

Nolgus (Myoxocephalus scorpius) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Nolgus · Näe rohkem »

Okasmets

Okasmets on okaspuuenamusega mets.

Uus!!: Ruhnu ja Okasmets · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Ruhnu ja Pärnu · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Ruhnu ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Pruunkaru

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puurauk

Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla. Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.

Uus!!: Ruhnu ja Puurauk · Näe rohkem »

Rahvusvaheline raamatu standardnumber

ISBN (International Standard Book Number) on raamatute identifitseerimiseks kasutatav numbrikombinatsioon.

Uus!!: Ruhnu ja Rahvusvaheline raamatu standardnumber · Näe rohkem »

Rannarootslased

Rannarootslased (harvem: eestirootslased; rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Ruhnu ja Rannarootslased · Näe rohkem »

Raul Vaiksoo

Raul Vaiksoo (sündinud 3. märtsil 1955 Haapsalus) on Eesti arhitekt Eesti Arhitektide Liidu kodulehel.

Uus!!: Ruhnu ja Raul Vaiksoo · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Ruhnu ja Räim · Näe rohkem »

Rändrott

Rändrott ehk võhr (Rattus norvegicus) on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.

Uus!!: Ruhnu ja Rändrott · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Ruhnu ja Rebane · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Ruhnu ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Ruhnu karu

Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu karu · Näe rohkem »

Ruhnu küla

Ruhnu on Ruhnu valla ja Ruhnu saare ainuke küla, asukohaga Saare maakonnas.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu küla · Näe rohkem »

Ruhnu kihelkond

Ruhnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Runö in Oesel (inseln Runö)) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu kihelkond · Näe rohkem »

Ruhnu Püha Magdaleena kirik

Ave Maria Mõistlik, 2006 Ruhnu Püha Magdaleena kirik on kirik Ruhnu saarel.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu Püha Magdaleena kirik · Näe rohkem »

Ruhnu Põhikool

Ruhnu Põhikool on põhikool Saare maakonnas Ruhnul.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu Põhikool · Näe rohkem »

Ruhnu uus kirik

Ruhnu uus kirik Ruhnu uus kirik on kirik, mis asub Ruhnu külas Ruhnu vallas Saare maakonnas.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu uus kirik · Näe rohkem »

Ruhnu vald

Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu vald · Näe rohkem »

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Ruhnu ja Saare maakond · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, mil Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani).

Uus!!: Ruhnu ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Sanglepp

Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Ruhnu ja Sanglepp · Näe rohkem »

Siseveekogu

Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.

Uus!!: Ruhnu ja Siseveekogu · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal. Talvine Kakerdaja raba. Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Rõuge vallas. Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Ruhnu ja Soo · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Ruhnu ja Stockholm · Näe rohkem »

Tuletorn

Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.

Uus!!: Ruhnu ja Tuletorn · Näe rohkem »

Tuuli Jõesaar

Tuuli Jõesaar, sünninimi Tuuli Aug, (sündinud 1984. aastal) on eesti ajakirjanik, mitme ajakirjandusauhinna laureaat.

Uus!!: Ruhnu ja Tuuli Jõesaar · Näe rohkem »

UNESCO

UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

Uus!!: Ruhnu ja UNESCO · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Ruhnu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Ruhnu ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

Voor

Rannikuvoor Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.

Uus!!: Ruhnu ja Voor · Näe rohkem »

1341

1341.

Uus!!: Ruhnu ja 1341 · Näe rohkem »

1643

1643.

Uus!!: Ruhnu ja 1643 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Ruhnu ja 17. sajand · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Ruhnu ja 1842 · Näe rohkem »

1877

1877.

Uus!!: Ruhnu ja 1877 · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Ruhnu ja 1915 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Ruhnu ja 1919 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Ruhnu ja 1922 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Ruhnu ja 1934 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Ruhnu ja 1944 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Ruhnu ja 1962 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Ruhnu ja 1990 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Ruhnu ja 20. sajand · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Ruhnu ja 2006 · Näe rohkem »

4. august

4.

Uus!!: Ruhnu ja 4. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ruhno, Ruhnu saar, Runö.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »