Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ruhnu

Index Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

167 suhted: Abajas, Agaate Veeber, Ahven, Ain Kallis, Ain Lember, Aivar Kriiska, Akupank, Andrei Jegorov, Andres Sööt, Antsülusjärv, Arheoloog, August Gailit, August Pulst, Ülo Pikkov, Balti klint, Biodiislikütus, Biosfäär, Boris Kõrver, Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Dokumentaalfilm, Eerik Haamer, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti lipp, Eesti Rahva Muuseum, Eestirootsi keel, Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus, Emakala, Ernő Koch, Estonia Maritima, Foogt, Fredrik Ekman, Gustave Eiffel, Hallhüljes, Hanno Ojalo, Hävituspataljonid, Håubjärre, Heilika Pikkov, Holma nina, Huma, Jaan Koha, Johannes Magnus, Joldiameri, Juttselg-kärnkonn, Kaido Jaanson, Karge meri, Küllo Arjakas, Kihnu, Kilovatt-tund, ..., Kiri Ruhnust, Kiviaeg, Klaasikunst, Koduhiir, Koger, Kolka nina, Korsi talu, Kristiina Kaasik, Kultuurimälestis, Kunsudden, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare massimõrv, Lääne-Eesti saarestik, Läti, Läti keel, Lüüdia Vallimäe-Mark, Lõhe, Lest, Liivi keel, Liivi laht, Liivimaa kubermang, Linbacka, Luide, Maastikukaitseala, Marge Konsa, Marianne Kõrver, Mati Õun, Merihärg, Merisiig, Meritint, Metskits, Mirko Ojakivi, Nastik, Nõukogude Liit, Nolgus, Okasmets, Olev Remsu, Olga Terri, Olion, Paul Johansen, Päikesepaneel, Pärnu, Pärnu Muuseum, Pärsi nina, Piiskop, Piltene, Postmark, Prantsusmaa, Pruunkaru, Puurauk, Rahvusvaheline raamatu standardnumber, Rannaastang, Rannarootslased, Räim, Rändrott, Rebane, Riia, Ringsu sadam, Ringsudden, Rootsi, Rootsi keel, Rootslased, Ruhnu karu, Ruhnu katusristid, Ruhnu küla, Ruhnu kihelkond, Ruhnu kirikuaed, Ruhnu lennuväli, Ruhnu Püha Magdaleena kogudus, Ruhnu Põhikool, Ruhnu puukirik, Ruhnu tuletorn, Ruhnu uus kirik, Ruhnu vald, Ruhnu vangimaja, Saare maakond, Saaremaa Muuseum, Saksa keel, Saksa keisririik, Sanglepp, Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Siseveekogu, Soome keel, Stockholm, Tartu Kunstimuuseum, Theodor Saar, Tuletorn, Tuulegeneraator, Tuuli Jõesaar, UNESCO, Urve Ratas, Vatt, Venemaa Keisririik, Viigerhüljes, Viikingiaeg, Viikingid, Voor, 1341, 1643, 1841, 1842, 1877, 1915, 1919, 1922, 1934, 1940, 1941, 1944, 1962, 1970, 1990, 2006, 4. august. Laienda indeks (117 rohkem) »

Abajas

Abajas (ka lõugasMaastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda) on väike madal laht.

Uus!!: Ruhnu ja Abajas · Näe rohkem »

Agaate Veeber

Agaate Veeber (aastani 1926 Kanto; eesnimi ka Agathe, Agate; 23. veebruar 1901 Tallinn – 8. aprill 1988 New York) oli eesti graafik.

Uus!!: Ruhnu ja Agaate Veeber · Näe rohkem »

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Ruhnu ja Ahven · Näe rohkem »

Ain Kallis

burromeetri tööpõhimõtet Ain Kallis (sündinud 27. märtsil 1942 Paides) on eesti meteoroloog, klimatoloog ja teaduse populariseerija.

Uus!!: Ruhnu ja Ain Kallis · Näe rohkem »

Ain Lember

Ain Lember (sündinud 14. detsembril 1965https://web.archive.org/web/20160201214603/http://www.saartehaal.ee/2015/12/15/ajakirjanik-ain-lemberil-taitus-eile-50-eluaasta/ (vaadatud 01.02.2016)) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Ruhnu ja Ain Lember · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Uus!!: Ruhnu ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Akupank

Akupank (inglise keeles power bank) on kaasaskantav seade, mis võimaldab oma sisseehitatud akumulaatorisse salvestatud elektrienergiat USB-ühenduse kaudu üle kanda mitmesuguste elektrienergiat kasutavate seadmete akumulaatoritesse.

Uus!!: Ruhnu ja Akupank · Näe rohkem »

Andrei Jegorov

Andrei Jegorov (2. juuli 1878 Aruküla – 30. jaanuar 1954 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Ruhnu ja Andrei Jegorov · Näe rohkem »

Andres Sööt

Andres Sööt 2013. aastal Andres Sööt (kuni 1948 Andres Leppik, sündinud 4. veebruaril 1934 Paides) on eesti filmilavastaja ja operaator, dokumentaalfilmide autor.

Uus!!: Ruhnu ja Andres Sööt · Näe rohkem »

Antsülusjärv

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).

Uus!!: Ruhnu ja Antsülusjärv · Näe rohkem »

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Ruhnu ja Arheoloog · Näe rohkem »

August Gailit

August Gailit August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

Uus!!: Ruhnu ja August Gailit · Näe rohkem »

August Pulst

August Pulst (14. jaanuar 1889 Kiisa, Tammiste vald, Pärnumaa – 22. november 1977 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija.

Uus!!: Ruhnu ja August Pulst · Näe rohkem »

Ülo Pikkov

Ülo Pikkov (2019) Ülo Pikkov (sündinud 15. juunil 1976) on eesti filmirežissöör ja -produtsent.

Uus!!: Ruhnu ja Ülo Pikkov · Näe rohkem »

Balti klint

Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.

Uus!!: Ruhnu ja Balti klint · Näe rohkem »

Biodiislikütus

Biodiislikütus Vanemad diiselmootorid on populaarsed biodiislikütusega sõitmiseks Mõnes riigis on biodiisel odavam kui tavaline diisel Biodiislikütus (argikeeles kasutatav väljend biodiisel ei ole kirjakeeles korrektne) on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite (sellest ka biodiislikütuse tähistamiseks sagedasti kasutatav lühend FAME - Fatty acid methyl esters) segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest.

Uus!!: Ruhnu ja Biodiislikütus · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Ruhnu ja Biosfäär · Näe rohkem »

Boris Kõrver

Boris Kõrver (30. märts 1917 Tallinn – 17. august 1994 Tallinn) oli eesti helilooja.

Uus!!: Ruhnu ja Boris Kõrver · Näe rohkem »

Carl Friedrich Wilhelm Russwurm

Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (25. november 1812 Ratzeburg, Saksamaa – 5. veebruar 1883 Tallinn) oli saksa rahvusest Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist.

Uus!!: Ruhnu ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm · Näe rohkem »

Dokumentaalfilm

Dokumentaalfilm (argikeeles ka dokfilm; vananenud terminiga kultuurfilm (vaadatud 19.01.2019)) on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse tahku.

Uus!!: Ruhnu ja Dokumentaalfilm · Näe rohkem »

Eerik Haamer

Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Ruhnu ja Eerik Haamer · Näe rohkem »

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.

Uus!!: Ruhnu ja Eesti Ajaloomuuseum · Näe rohkem »

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Uus!!: Ruhnu ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.

Uus!!: Ruhnu ja Eesti Kunstimuuseum · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.

Uus!!: Ruhnu ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.

Uus!!: Ruhnu ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Eestirootsi keel

1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''"). Pilt on tehtud Söderby külas Vormsil, kus ta elas suurema osa oma elust. Eestirootslased Pakri saartelt, kes evakueeriti 1940. aasta sügisel Rootsi. Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Ruhnu ja Eestirootsi keel · Näe rohkem »

Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus

"Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" (originaalis "Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö") on Carl Russwurmi 1855.

Uus!!: Ruhnu ja Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus · Näe rohkem »

Emakala

Emakala ehk euroopa emakala ehk kiviluts (Zoarces viviparus) on ahvenaliste seltsi emakalalaste sugukonda kuuluv kala, kes on Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne.

Uus!!: Ruhnu ja Emakala · Näe rohkem »

Ernő Koch

Ernő Koch (8. august 1898 Szászváros, Austria-Ungari – 31. märts 1970 Saint Louis, Missouri, USA) oli ungari graafik, kes töötas aastatel 1926–1940 Eestis.

Uus!!: Ruhnu ja Ernő Koch · Näe rohkem »

Estonia Maritima

"Estonia Maritima" on teaduskirjanduse sari, mida alates 1996.

Uus!!: Ruhnu ja Estonia Maritima · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Ruhnu ja Foogt · Näe rohkem »

Fredrik Ekman

Fredrik Joachim Ekman (1. september 1798 Uusikaupunki – 13. märts 1872 Turu) oli Soome ja Eesti vaimulik.

Uus!!: Ruhnu ja Fredrik Ekman · Näe rohkem »

Gustave Eiffel

Alexandre Gustave Eiffel (sünninimega Bonickhausen dit Eiffel; 15. detsember 1832 Dijon, Prantsusmaa – 27. detsember 1923 Pariis) oli prantsuse ehitusinsener.

Uus!!: Ruhnu ja Gustave Eiffel · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Ruhnu ja Hallhüljes · Näe rohkem »

Hanno Ojalo

Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.

Uus!!: Ruhnu ja Hanno Ojalo · Näe rohkem »

Hävituspataljonid

Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.

Uus!!: Ruhnu ja Hävituspataljonid · Näe rohkem »

Håubjärre

Håubjärre mäel asuv tuletorn Håubjärre ehk Haubjerre on kõrgendik Ruhnu vallas Ruhnu saarel, kõrgus kuni 28 m. Tegemist on saare kõrgeima mäega.

Uus!!: Ruhnu ja Håubjärre · Näe rohkem »

Heilika Pikkov

Heilika Pikkov (Lilika Võsu foto) Heilika Pikkov (neiupõlvenimega Heilika Võsu; sündinud 9. mail 1982 Tartus, blogi "Nädala autor", 6. jaanuar 2015) on eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja.

Uus!!: Ruhnu ja Heilika Pikkov · Näe rohkem »

Holma nina

Holma nina (rootsi keeles Holma) on neem (maanina) Saare maakonnas Ruhnu valla lääneosas Holma poolsaare tipus.

Uus!!: Ruhnu ja Holma nina · Näe rohkem »

Huma

Huma on kirjastus Eestis.

Uus!!: Ruhnu ja Huma · Näe rohkem »

Jaan Koha

Jaan Koha (17. detsember 1929 Tartu – 15. november 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusikapedagoog.

Uus!!: Ruhnu ja Jaan Koha · Näe rohkem »

Johannes Magnus

Johan Månsson Johan Månsson (19. märts 1488 Linköping, Rootsi – 22. märts 1544 Rooma) oli Rootsi viimane katoliiklik Uppsala peapiiskop ja Rootsi priimas (1523–1531), samuti teoloog, genealoog ja ajaloolane.

Uus!!: Ruhnu ja Johannes Magnus · Näe rohkem »

Joldiameri

Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.

Uus!!: Ruhnu ja Joldiameri · Näe rohkem »

Juttselg-kärnkonn

Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Ruhnu ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »

Kaido Jaanson

Kaido Jaanson (21. juuni 1940 Pärnu – 2. mai 2015 Tartu) oli eesti ajaloolane ja politoloog.

Uus!!: Ruhnu ja Kaido Jaanson · Näe rohkem »

Karge meri

"Karge meri" on August Gailiti 1938.

Uus!!: Ruhnu ja Karge meri · Näe rohkem »

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Ruhnu ja Küllo Arjakas · Näe rohkem »

Kihnu

Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Ruhnu ja Kihnu · Näe rohkem »

Kilovatt-tund

Kilovatt-tund (tähis kWh) on energia ühik, mida kasutatakse peamiselt elektri- ja soojusenergeetikas.

Uus!!: Ruhnu ja Kilovatt-tund · Näe rohkem »

Kiri Ruhnust

"Kiri Ruhnust" on 2009.

Uus!!: Ruhnu ja Kiri Ruhnust · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Ruhnu ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Klaasikunst

Klaasi töötlemine Tarbeklaasis 1985. aastal Klaasikunst on klaasimassist kunstiteoste loomine.

Uus!!: Ruhnu ja Klaasikunst · Näe rohkem »

Koduhiir

Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.

Uus!!: Ruhnu ja Koduhiir · Näe rohkem »

Koger

Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Ruhnu ja Koger · Näe rohkem »

Kolka nina

Kolka nina (liivi keeles Kūolka nanā, läti keeles Kolkasrags) on neem Lätis Kura poolsaare põhjatipus.

Uus!!: Ruhnu ja Kolka nina · Näe rohkem »

Korsi talu

Korsi talu elamu (august 2013) Korsi talu kaev ja toiduait mais 2021 Korsi talu on talu Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnul (vaadatud 11.09.2015).

Uus!!: Ruhnu ja Korsi talu · Näe rohkem »

Kristiina Kaasik

Kristiina Kaasik (aastani 1965 Kristiina Van Jung; sündinud 26. jaanuaril 1943 Tallinnas) on eesti maalikunstnik.

Uus!!: Ruhnu ja Kristiina Kaasik · Näe rohkem »

Kultuurimälestis

Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.

Uus!!: Ruhnu ja Kultuurimälestis · Näe rohkem »

Kunsudden

Kunsudden (rootsikeelne nimi; ka Kuunsi nina) on neem (maanina) Saare maakonnas Ruhnu vallas.

Uus!!: Ruhnu ja Kunsudden · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Ruhnu ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Ruhnu ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Kuressaare massimõrv

Nõukogude võimude poolt Kuressaares 1941. aasta juulis-septembris hukatud Kuressaare massimõrv oli 1941.

Uus!!: Ruhnu ja Kuressaare massimõrv · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Ruhnu ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Ruhnu ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Ruhnu ja Läti keel · Näe rohkem »

Lüüdia Vallimäe-Mark

Lüüdia Vallimäe-Mark (aastani 1953 Mark; 10. jaanuar 1925 Tartu – 15. oktoober 2004 Tartu) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Ruhnu ja Lüüdia Vallimäe-Mark · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Ruhnu ja Lõhe · Näe rohkem »

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Ruhnu ja Lest · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Uus!!: Ruhnu ja Liivi keel · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Ruhnu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Ruhnu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Linbacka

Linbacka on küngas Ruhnu saare põhjaosas, mis asub Ruhnu küla keskusest linnulennult veidi enam kui kilomeetri kaugusel põhjaloodes.

Uus!!: Ruhnu ja Linbacka · Näe rohkem »

Luide

Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Ruhnu ja Luide · Näe rohkem »

Maastikukaitseala

Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Alustaimestik Kõrvemaa maastikukaitsealal. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.

Uus!!: Ruhnu ja Maastikukaitseala · Näe rohkem »

Marge Konsa

Marge Konsa (sündinud 27. aprillil 1973) on Eesti arheoloog.

Uus!!: Ruhnu ja Marge Konsa · Näe rohkem »

Marianne Kõrver

PÖFFil 15. novembril 2012 Objektis nr 2011" Charles Baudelaire'i teost "Mõtisklusi minu kaasaegsetest" Marianne Kõrver (sündinud 27. mail 1980) on eesti filmirežissöör.

Uus!!: Ruhnu ja Marianne Kõrver · Näe rohkem »

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Uus!!: Ruhnu ja Mati Õun · Näe rohkem »

Merihärg

Merihärg (Myoxocephalus quadricornis) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Merihärg · Näe rohkem »

Merisiig

Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.

Uus!!: Ruhnu ja Merisiig · Näe rohkem »

Meritint

Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Meritint · Näe rohkem »

Metskits

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Ruhnu ja Metskits · Näe rohkem »

Mirko Ojakivi

Mirko Ojakivi 2021. aasta Arvamusfestivalil Mirko Ojakivi 2018. aastal Mirko Ojakivi (sündinud 23. veebruaril 1981) on ajakirjanik ja saatejuht.

Uus!!: Ruhnu ja Mirko Ojakivi · Näe rohkem »

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.

Uus!!: Ruhnu ja Nastik · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Ruhnu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nolgus

Nolgus (Myoxocephalus scorpius) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Nolgus · Näe rohkem »

Okasmets

Okasmets on okaspuuenamusega mets.

Uus!!: Ruhnu ja Okasmets · Näe rohkem »

Olev Remsu

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Uus!!: Ruhnu ja Olev Remsu · Näe rohkem »

Olga Terri

Olga Terri (10. detsember 1916 Peterburi kubermang, Oudova maakond – 19. jaanuar 2011) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Ruhnu ja Olga Terri · Näe rohkem »

Olion

Olion on endine kirjastus Eestis.

Uus!!: Ruhnu ja Olion · Näe rohkem »

Paul Johansen

Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.

Uus!!: Ruhnu ja Paul Johansen · Näe rohkem »

Päikesepaneel

Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.

Uus!!: Ruhnu ja Päikesepaneel · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Ruhnu ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu Muuseum

Pärnu Muuseum Pärnu Muuseum on muuseum Pärnu linnas aadressil Aida tänav 3.

Uus!!: Ruhnu ja Pärnu Muuseum · Näe rohkem »

Pärsi nina

Pärsi nina (rootsi keeles Pärs) on neem (maanina) Saare maakonnas Ruhnu valla lääneosas.

Uus!!: Ruhnu ja Pärsi nina · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Ruhnu ja Piiskop · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: Ruhnu ja Piltene · Näe rohkem »

Postmark

Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).

Uus!!: Ruhnu ja Postmark · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Ruhnu ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Ruhnu ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puurauk

Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.

Uus!!: Ruhnu ja Puurauk · Näe rohkem »

Rahvusvaheline raamatu standardnumber

ISBN (International Standard Book Number) on raamatute identifitseerimiseks kasutatav numbrikombinatsioon.

Uus!!: Ruhnu ja Rahvusvaheline raamatu standardnumber · Näe rohkem »

Rannaastang

Pillikülje rannaastang Kihnu saare kirdeosas Rannaastang on pudedatesse setetesse (liiv, kruus, moreen jne) lainete kulutava tegevuse tõttu tekkinud suure kaldega või püstloodne nõlv, mis ulatub rannajooneni.

Uus!!: Ruhnu ja Rannaastang · Näe rohkem »

Rannarootslased

Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Ruhnu ja Rannarootslased · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Ruhnu ja Räim · Näe rohkem »

Rändrott

Rändrott ehk võhr (Rattus norvegicus) on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.

Uus!!: Ruhnu ja Rändrott · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Ruhnu ja Rebane · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Ruhnu ja Riia · Näe rohkem »

Ringsu sadam

Ringsu sadam Maa-ameti kaldaerofotol 2021. aastal Ringsu sadam (sadamakood EE RNG) on Ruhnus asuv sadam.

Uus!!: Ruhnu ja Ringsu sadam · Näe rohkem »

Ringsudden

Ringsudden (rootsikeelne nimi; ka Rinksu neem) on neem Saare maakonnas Ruhnu vallas.

Uus!!: Ruhnu ja Ringsudden · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Ruhnu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Ruhnu ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Ruhnu ja Rootslased · Näe rohkem »

Ruhnu karu

Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu karu · Näe rohkem »

Ruhnu katusristid

Vaade Ruhnu kirikuaiale. Esiplaanil valge nn neitsirist Ruhnu katusristid on Ruhnu saarel elanud rootslastele iseloomulikud katustatud hauatähised.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu katusristid · Näe rohkem »

Ruhnu küla

Ruhnu on Ruhnu valla ja Ruhnu saare ainuke küla, asukohaga Saare maakonnas.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu küla · Näe rohkem »

Ruhnu kihelkond

Ruhnu puukirik Ruhnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Runö in Oesel (inseln Runö)) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu kihelkond · Näe rohkem »

Ruhnu kirikuaed

Lisaks Ruhnu kirikuaiale on kultuurimälestised ka Ruhnu uus kirik ja Ruhnu puukirik Ruhnu kirikuaed asub Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu küla idaservas.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu kirikuaed · Näe rohkem »

Ruhnu lennuväli

Ruhnu lennuväli (ICAO: EERU) asub Ruhnu saare lõunaosas, Ringsu sadama läheduses.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu lennuväli · Näe rohkem »

Ruhnu Püha Magdaleena kogudus

EELK Ruhnu Püha Magdaleena kogudus on luterlik kogudus Ruhnu saarel.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu Püha Magdaleena kogudus · Näe rohkem »

Ruhnu Põhikool

Ruhnu Põhikool on põhikool Saare maakonnas Ruhnul.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu Põhikool · Näe rohkem »

Ruhnu puukirik

Ruhnu puukirik 2011. aastal Ruhnu Püha Magdaleena kirik ehk Ruhnu puukirik on kirik Ruhnu saarel.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu puukirik · Näe rohkem »

Ruhnu tuletorn

Ruhnu tuletorn Ruhnu tuletorn on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu saare idaosas.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu tuletorn · Näe rohkem »

Ruhnu uus kirik

Ruhnu uus kirik Ruhnu uus kirik on kirik Saare maakonnas Ruhnu saarel.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu uus kirik · Näe rohkem »

Ruhnu vald

Uus ja vana kirik Ruhnus Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu vald · Näe rohkem »

Ruhnu vangimaja

Ruhnu saare vangimaja oli palkhoone Ruhnu külas, kus kurjategijaid kinni peeti.

Uus!!: Ruhnu ja Ruhnu vangimaja · Näe rohkem »

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Uus!!: Ruhnu ja Saare maakond · Näe rohkem »

Saaremaa Muuseum

Saaremaa Muuseumi tuumiku moodustab Kuressaare piiskopilinnus Saaremaa Muuseum on Saaremaal asuv maakonnamuuseum, mille tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus.

Uus!!: Ruhnu ja Saaremaa Muuseum · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ruhnu ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Uus!!: Ruhnu ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Sanglepp

Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Ruhnu ja Sanglepp · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941.

Uus!!: Ruhnu ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »

Siseveekogu

Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.

Uus!!: Ruhnu ja Siseveekogu · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Ruhnu ja Soome keel · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Ruhnu ja Stockholm · Näe rohkem »

Tartu Kunstimuuseum

210x210px Tartu Kunstimuuseum (nimelühendid Tartmus ja TKM) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, mis on ühtlasi ka Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.

Uus!!: Ruhnu ja Tartu Kunstimuuseum · Näe rohkem »

Theodor Saar

Theodor Saar ehk Kaerametsa Veeda (20. märts 1906 – 26. märts 1984) oli Kihnu õpetaja, koduloolane, Kihnu Meremuuseumi asutaja ja muusik.

Uus!!: Ruhnu ja Theodor Saar · Näe rohkem »

Tuletorn

Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.

Uus!!: Ruhnu ja Tuletorn · Näe rohkem »

Tuulegeneraator

Thorntonbanki tuulepark, mis koosneb 5 MW võimsusega turbiinidest (Põhjameri, Belgia) Droonivideo tuulegeneraatorist Kunda lähistel 2021. aasta novembris Tuuleturbiin (ka tuuleelektrigeneraator; slängis tuugen (tuulik + elektrigeneraator)) on labamasin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaksTehnikaleksikon, lk 540.

Uus!!: Ruhnu ja Tuulegeneraator · Näe rohkem »

Tuuli Jõesaar

Tuuli Jõesaar 2022. aasta Arvamusfestivalil Tuuli Jõesaar, sünninimi Tuuli Aug, (sündinud 1984. aastal) on eesti ajakirjanik, mitme ajakirjandusauhinna laureaat.

Uus!!: Ruhnu ja Tuuli Jõesaar · Näe rohkem »

UNESCO

UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

Uus!!: Ruhnu ja UNESCO · Näe rohkem »

Urve Ratas

Urve Ratas (aastani 1974 Sepp, sündinud 30. mail 1940 Tallinnas) on eesti geograaf.

Uus!!: Ruhnu ja Urve Ratas · Näe rohkem »

Vatt

Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).

Uus!!: Ruhnu ja Vatt · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Ruhnu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Ruhnu ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Ruhnu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Ruhnu ja Viikingid · Näe rohkem »

Voor

Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.

Uus!!: Ruhnu ja Voor · Näe rohkem »

1341

1341.

Uus!!: Ruhnu ja 1341 · Näe rohkem »

1643

1643.

Uus!!: Ruhnu ja 1643 · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: Ruhnu ja 1841 · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Ruhnu ja 1842 · Näe rohkem »

1877

1877.

Uus!!: Ruhnu ja 1877 · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Ruhnu ja 1915 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Ruhnu ja 1919 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Ruhnu ja 1922 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Ruhnu ja 1934 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Ruhnu ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Ruhnu ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Ruhnu ja 1944 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Ruhnu ja 1962 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Ruhnu ja 1970 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Ruhnu ja 1990 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Ruhnu ja 2006 · Näe rohkem »

4. august

4.

Uus!!: Ruhnu ja 4. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ruhno, Ruhnu saar, Runö.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »