Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Aukštaitija, Žemaitija, Brandenburg, Daugavpils, Ermlandi piiskopkond, Galiitsia, Jelgava, Kaliningrad, Kaszuby, Klaipėda, Kujawy, Kuldīga, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa vojevoodkond, Lublini vojevoodkond, Maakond, Masoovia, Masoovia vojevoodkond, Pärnu vojevoodkond, Pomorze vojevoodkond, Poola kuningas, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Rzeczpospolita, Suur-Poola, Suwałki, Tartu vojevoodkond, Võnnu vojevoodkond, Vene vojevoodkond, Vilniuse vojevoodkond, Vojevoodkond, Volõõnia, Volodõmõr (linn), Warmia, Zemgale, 16. sajand, 1657, 18. sajand.
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Aukštaitija · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Žemaitija · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Brandenburg · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Daugavpils · Näe rohkem »
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Galiitsia · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Jelgava · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kaszuby
Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kaszuby · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kujawy
Paiknemine Poola kaardil Kujawy vapp Kujawy (poola: Kujawy; saksa: Kujawien; ladina: Cuiavia) on ajalooline piirkond Põhja-Kesk-Poolas, paiknedes Wisła vasakkaldal, samuti Noteći jõest ja Gopło järvest idas.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kujawy · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kuldīga · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »
Lublini vojevoodkond
Lublini vojevoodkond on vojevoodkond (haldusüksus) Poolas.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Lublini vojevoodkond · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Maakond · Näe rohkem »
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Masoovia · Näe rohkem »
Masoovia vojevoodkond
Masoovia vojevoodkond on nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim Poola vojevoodkond.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Masoovia vojevoodkond · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Pomorze vojevoodkond
Pomorze vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Suur-Poola · Näe rohkem »
Suwałki
Suwałki (leedu Suvalkai, saksa Suwalken, 1941–1944 Sudauen) on maakonnaõigustega linn Poola kirdeosas Podlaasia vojevoodkonnas, Suwałki maakonna keskus.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Suwałki · Näe rohkem »
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vene vojevoodkond
Vene vojevoodkond ehk Ruteenia vojevoodkond (poolapäraselt Ruśi vojevoodkond (poola województwo ruskie); 1366–1772) oli üks Poola Kuningriigi ja Rzeczpospolita vojevoodkondi.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Vene vojevoodkond · Näe rohkem »
Vilniuse vojevoodkond
Vilniuse vojevoodkond, ka Wilno vojevoodkond (ladina Palatinatus Vilnensis, leedu Vilniaus vaivadija, poola województwo wileńskie), oli üks vojevoodkondadest aastal 1413 loodud Leedu suurvürstiriigis, mis loodi Leedu vürstkonnast ja naabermaadest.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Vilniuse vojevoodkond · Näe rohkem »
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Vojevoodkond · Näe rohkem »
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Volõõnia · Näe rohkem »
Volodõmõr (linn)
Volodõmõr Volodõmõr (ukraina keeles Володимир) on linn Volõõnias, praeguses Ukrainas Volõõnia oblastis, Volodõmõri rajooni keskus.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Volodõmõr (linn) · Näe rohkem »
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Warmia · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja Zemgale · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja 16. sajand · Näe rohkem »
1657
1657.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja 1657 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Rzeczpospolita haldusjaotus ja 18. sajand · Näe rohkem »
