Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rēzekne

Index Rēzekne

Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

79 suhted: Altmargi vaherahu, Arendal, Białystok, Częstochowa, Daugavpils, Devon, Eesti keel, Esimene maailmasõda, Esimene Poola jagamine, Gattšina, Grodna, Gulbene, Jam-Zapolski vaherahu, Jēkabpils, Juudid, Latgale, Latgali keel, Läti, Lätlased, Leedulased, Lentvaris, Lielais Liepukalns, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Linn, Ludza, Luga (linn), Maantee, Magdeburgi õigus, Nõukogude Liit, Norra, Ostrov, Põtalovo, Peeter Päll, Peterburi–Varssavi raudtee, Pihkva, Poola keel, Poolakad, Raudtee, Rāzna järv, Rēzekne foogt, Rēzekne foogtkond, Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal, Rēzekne lade, Rēzekne ordulinnus, Rēzekne Tehnoloogiaakadeemia, Rēzekne-Aglona piiskopkond, Režitsa maakond, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), ..., Rzeczpospolita, Saksa keel, Sakslased, Sõpruslinn, Suur maailma atlas, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Valgevene, Valgevenelased, Võnnu vojevoodkond, Venelased, Venemaa Keisririik, Venestamine, Vilnius, Vitebski kubermang, Vitsebsk, 1. järgu haldusüksus, 1285, 13. sajand, 1582, 17. sajand, 1773, 1852, 19. sajand, 1917, 1944, 1945, 1991, 9. sajand. Laienda indeks (29 rohkem) »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Rēzekne ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Arendal

Vaade Arendali kesklinnale Arendal on linn Norras, Arendali valla ja endise Aust-Agderi maakonna keskus.

Uus!!: Rēzekne ja Arendal · Näe rohkem »

Białystok

Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.

Uus!!: Rēzekne ja Białystok · Näe rohkem »

Częstochowa

Jasna Góra kloostrikompleks Częstochowa on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas.

Uus!!: Rēzekne ja Częstochowa · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Rēzekne ja Daugavpils · Näe rohkem »

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Rēzekne ja Devon · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Rēzekne ja Eesti keel · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Rēzekne ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.

Uus!!: Rēzekne ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rēzekne ja Gattšina · Näe rohkem »

Grodna

Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rēzekne ja Grodna · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Rēzekne ja Gulbene · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Rēzekne ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jēkabpils

Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.

Uus!!: Rēzekne ja Jēkabpils · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Rēzekne ja Juudid · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Rēzekne ja Latgale · Näe rohkem »

Latgali keel

Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.

Uus!!: Rēzekne ja Latgali keel · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Rēzekne ja Läti · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Rēzekne ja Lätlased · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Rēzekne ja Leedulased · Näe rohkem »

Lentvaris

Tyszkiewiczite loss Lentvaris (poola Landwarów) on linn Leedus Vilniuse maakonnas Trakai rajoonis, Lentvarise valla halduskeskus.

Uus!!: Rēzekne ja Lentvaris · Näe rohkem »

Lielais Liepukalns

Lielais Liepukalns ('suur pärnamägi') on Latgale kõrgustiku ja ühtlasi Latgale piirkonna kõrgeim küngas, kõrguselt viies tipp Lätis.

Uus!!: Rēzekne ja Lielais Liepukalns · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Rēzekne ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Rēzekne ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Rēzekne ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Rēzekne ja Linn · Näe rohkem »

Ludza

Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Rēzekne ja Ludza · Näe rohkem »

Luga (linn)

Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.

Uus!!: Rēzekne ja Luga (linn) · Näe rohkem »

Maantee

Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.

Uus!!: Rēzekne ja Maantee · Näe rohkem »

Magdeburgi õigus

Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.

Uus!!: Rēzekne ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Rēzekne ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Rēzekne ja Norra · Näe rohkem »

Ostrov

Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.

Uus!!: Rēzekne ja Ostrov · Näe rohkem »

Põtalovo

Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.

Uus!!: Rēzekne ja Põtalovo · Näe rohkem »

Peeter Päll

Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).

Uus!!: Rēzekne ja Peeter Päll · Näe rohkem »

Peterburi–Varssavi raudtee

Peterburi–Varssavi raudtee (vene Петербурго-Варшавская железная дорога) oli arvult neljas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.

Uus!!: Rēzekne ja Peterburi–Varssavi raudtee · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Rēzekne ja Pihkva · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Rēzekne ja Poola keel · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Rēzekne ja Poolakad · Näe rohkem »

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Uus!!: Rēzekne ja Raudtee · Näe rohkem »

Rāzna järv

Rāzna järv (läti keeles Rāznas ezers) on Läti suuruselt teine järv.

Uus!!: Rēzekne ja Rāzna järv · Näe rohkem »

Rēzekne foogt

Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne foogt · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal

Rēzekne katedraal Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal (Läti keeles Rēzeknes Vissvētākās Jēzus Sirds Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Rēzekne linnas aadressil Latgales ielā 88b.

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal · Näe rohkem »

Rēzekne lade

Rēzekne lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne lade · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Rēzekne Tehnoloogiaakadeemia

Rēzekne Kõrgkool (läti Rēzeknes Tehnoloģiju akadēmija) on 1993.

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne Tehnoloogiaakadeemia · Näe rohkem »

Rēzekne-Aglona piiskopkond

pisi Rēzekne-Aglona piiskopkond (Dioecesis Rezeknensis-Aglonensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.

Uus!!: Rēzekne ja Rēzekne-Aglona piiskopkond · Näe rohkem »

Režitsa maakond

Daugavpilsi maakond Läti vabariigis Režitsa maakond (läti keeles Rēzeknes apriņķis, vene keeles Режицкий уезд, aastast 1920 Rēzekne maakond) oli haldusüksus Poola Liivimaa vojevoodkonnas (1629−1772), Venemaa Keisririigi Polotski kubermangus (1776−1777), Polotski asehaldurkonnas (1777−1796), Valgevene kubermangus (1796−1802) ja Vitebski kubermangus (1802−1917), Venemaa Vabariigi Liivimaa kubermangus (1918), Läti Sotsialistlikus Nõukogude Vabariigis (1919), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Rēzekne ja Režitsa maakond · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Rēzekne ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Rēzekne ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rēzekne ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Rēzekne ja Sakslased · Näe rohkem »

Sõpruslinn

Sõpruslinn on (enamasti mõnes teises riigis asuv) linn, millega omavalitsusasutustel on püsivad koostöösidemed.

Uus!!: Rēzekne ja Sõpruslinn · Näe rohkem »

Suur maailma atlas

"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005.

Uus!!: Rēzekne ja Suur maailma atlas · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Rēzekne ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Rēzekne ja Ukrainlased · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Rēzekne ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Rēzekne ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Rēzekne ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Rēzekne ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rēzekne ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Rēzekne ja Venestamine · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Rēzekne ja Vilnius · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Rēzekne ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Vitsebsk

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rēzekne ja Vitsebsk · Näe rohkem »

1. järgu haldusüksus

1.

Uus!!: Rēzekne ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »

1285

1285.

Uus!!: Rēzekne ja 1285 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Rēzekne ja 13. sajand · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Rēzekne ja 1582 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Rēzekne ja 17. sajand · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Rēzekne ja 1773 · Näe rohkem »

1852

1852.

Uus!!: Rēzekne ja 1852 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Rēzekne ja 19. sajand · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Rēzekne ja 1917 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Rēzekne ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Rēzekne ja 1945 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Rēzekne ja 1991 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Rēzekne ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Rezekne, Režitsa, Räisaku.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »