54 suhted: Biotiit, Bretša, Daik, Faneriitne struktuur, Fenokristall, Gaas, Graniit, Happeline kivim, Ignimbriit, Kaaliumpäevakivi, Kaljumäestik, Küünekivi, Keemia, Kivimi struktuur, Kivimi tekstuur, Klaas, Klaasjas struktuur, Kristall, Kvarts, Laava, Leelispäevakivi, Lipariit, Magma, Magneesium, Massiprotsent, Mineraal, Must, Nekk, Obsidiaan, Oksiidid, Pimss, Plagioklass, Plahvatus, Polümeerid, Porfüüriline struktuur, Pruun, Purskekivim, QAPF-diagramm, Raud, Räni, Ränidioksiid, Saksamaa, Süvakivim, Sekundaarne mineraal, Suunatud tekstuur, Tardkivim, TAS-diagramm, Tefra, Tuff, Vanakreeka keel, ..., Vesi, Vesiikul (geoloogia), Vesikulaarne tekstuur, 1860. aastad. Laienda indeks (4 rohkem) »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Rüoliit ja Biotiit · Näe rohkem »
Bretša
epidoodist Ristna neemel (Harjumaa) Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Uus!!: Rüoliit ja Bretša · Näe rohkem »
Daik
Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Uus!!: Rüoliit ja Daik · Näe rohkem »
Faneriitne struktuur
eriteraline erim rabakivi on faneriitne kivim Faneriitne struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Uus!!: Rüoliit ja Faneriitne struktuur · Näe rohkem »
Fenokristall
Fenokristall on tardkivimi koostises olev mineraalitera, mis on kivimi põhimassi moodustavatest teradest oluliselt suurem.
Uus!!: Rüoliit ja Fenokristall · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Rüoliit ja Gaas · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Rüoliit ja Graniit · Näe rohkem »
Happeline kivim
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Uus!!: Rüoliit ja Happeline kivim · Näe rohkem »
Ignimbriit
Ignimbriit on lõõmpilvest väljasettinud püroklastidest moodustunud vulkaaniline kivim.
Uus!!: Rüoliit ja Ignimbriit · Näe rohkem »
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Rüoliit ja Kaaliumpäevakivi · Näe rohkem »
Kaljumäestik
Kaljumäestik Põhja-Ameerika poliitilisel kaardil Alberta provintsis Kaljumäestik (inglise Rocky Mountains) on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas.
Uus!!: Rüoliit ja Kaljumäestik · Näe rohkem »
Küünekivi
Küünekivi on amfiboolide hulka kuuluv kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Rüoliit ja Küünekivi · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Rüoliit ja Keemia · Näe rohkem »
Kivimi struktuur
Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.
Uus!!: Rüoliit ja Kivimi struktuur · Näe rohkem »
Kivimi tekstuur
Kivimi tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.
Uus!!: Rüoliit ja Kivimi tekstuur · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Rüoliit ja Klaas · Näe rohkem »
Klaasjas struktuur
Tuntud klaasja struktuuriga kivim on obsidiaan Klaasjas struktuur (inglise glassy texture) on teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest (vulkaanilisest klaasist).
Uus!!: Rüoliit ja Klaasjas struktuur · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Rüoliit ja Kristall · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Rüoliit ja Kvarts · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Rüoliit ja Laava · Näe rohkem »
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Rüoliit ja Leelispäevakivi · Näe rohkem »
Lipariit
poorne pind Lipariit on happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Uus!!: Rüoliit ja Lipariit · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Rüoliit ja Magma · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Rüoliit ja Magneesium · Näe rohkem »
Massiprotsent
Massiprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) massi protsendimäära aine kogumassis (näiteks lahuses või sulamis).
Uus!!: Rüoliit ja Massiprotsent · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Rüoliit ja Mineraal · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Rüoliit ja Must · Näe rohkem »
Nekk
Oregoni osariigis Ochoco rahvusmetsas Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha.
Uus!!: Rüoliit ja Nekk · Näe rohkem »
Obsidiaan
Tüüpiline musta värvi ja karpja murdega obsidiaan. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.
Uus!!: Rüoliit ja Obsidiaan · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Rüoliit ja Oksiidid · Näe rohkem »
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Rüoliit ja Pimss · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Rüoliit ja Plagioklass · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Rüoliit ja Plahvatus · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Rüoliit ja Polümeerid · Näe rohkem »
Porfüüriline struktuur
Porfüürilise struktuuri skeem Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.
Uus!!: Rüoliit ja Porfüüriline struktuur · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Rüoliit ja Pruun · Näe rohkem »
Purskekivim
Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.
Uus!!: Rüoliit ja Purskekivim · Näe rohkem »
QAPF-diagramm
QAPF-diagramm on tardkivimite klassifitseerimiseks kasutatav topeltkolmnurkdiagramm.
Uus!!: Rüoliit ja QAPF-diagramm · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Rüoliit ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Rüoliit ja Räni · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Rüoliit ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rüoliit ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Rüoliit ja Süvakivim · Näe rohkem »
Sekundaarne mineraal
vesikulaarne andesiit, mille vesiikulid on peale kivimi moodustumist täitunud sekundaarsete tseoliitidega (valged kogumid) Sekundaarne mineraal on mineraal, mis on tekkinud teda ümbritsevast kivimist hiljem.
Uus!!: Rüoliit ja Sekundaarne mineraal · Näe rohkem »
Suunatud tekstuur
Suunatud tekstuur on mitmetele moonde- ja tardkivimeile omane tekstuur, mis väljendub kivimi koostiselises kihistumises, plaatjate või tulpjate mineraalide eelistatud orientatsioonis, vesiikulite väljavenitatuses jne.
Uus!!: Rüoliit ja Suunatud tekstuur · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Rüoliit ja Tardkivim · Näe rohkem »
TAS-diagramm
TAS-diagramm on Rahvusvahelise Geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni üks põhidiagramme, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks.
Uus!!: Rüoliit ja TAS-diagramm · Näe rohkem »
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Uus!!: Rüoliit ja Tefra · Näe rohkem »
Tuff
Tuff. Osaliselt murenenud tufi paljand Prantsusmaal (Keskmassiiv). Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed.
Uus!!: Rüoliit ja Tuff · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Rüoliit ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Rüoliit ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiikul (geoloogia)
oliviinbasalt Vesiikul on laavast eraldunud gaaside poolt moodustatud siledate seintega tühemik laavas või sellest moodustunud vulkaanilises kivimis.
Uus!!: Rüoliit ja Vesiikul (geoloogia) · Näe rohkem »
Vesikulaarne tekstuur
Vesikulaarne basalt roheliste oliviini fenokristallidega Vesikulaarne tekstuur on purskekivimeile omane tühikuline ehk poorne tekstuur.
Uus!!: Rüoliit ja Vesikulaarne tekstuur · Näe rohkem »
1860. aastad
1860.
Uus!!: Rüoliit ja 1860. aastad · Näe rohkem »