Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Aasta lind, Alžeeria, August, Baltimaad, Briti saared, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Fennoskandia, Hall (värvus), Hatanga, Haudelind, Haudumine, Hindustani poolsaar, Holland, Island, Jooksiklased, Juuli, Juuni, Karjamaa, Kärsaklased, Kõrb, Kesa, Kiivitaja, Lõuna-Kaukaasia, Levila, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomade elu, Mai, Mari, Märts, Metsatundra, Muna, Must, Naksurlased, Niit, Omastav kääne, Paigalind, Pärsia laht, Põõsas, Põld, Perekond (bioloogia), Pesitsemine, Plüü, Poilased, Pruun, Raba, Rändlinnud, Rüüt (ansambel), Saksamaa, Stepp, ..., Sugukond (bioloogia), Sulestik, Sulgimine, Suurbritannia, Taani, Talvitumine, Tüll, Tülllased, Tiib, Tundra, Vahemere maad, Vahemeri, Valge, Varvas, Vastne, Veebruar, Venemaa, 1975. Laienda indeks (18 rohkem) »
Aasta lind
Suitsupääsuke oli Eesti aasta lind 2000. aastal Aasta lind on linnuliigile antav ajutine nimetus.
Uus!!: Rüüt ja Aasta lind · Näe rohkem »
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Uus!!: Rüüt ja Alžeeria · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Rüüt ja August · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Rüüt ja Baltimaad · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Rüüt ja Briti saared · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Rüüt ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Uus!!: Rüüt ja Fennoskandia · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Rüüt ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Hatanga
Hatanga on küla Venemaal Krasnojarski krais Taimõri rajoonis.
Uus!!: Rüüt ja Hatanga · Näe rohkem »
Haudelind
Haudelind on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) teeb läbi oma pesitsustsükliE.
Uus!!: Rüüt ja Haudelind · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Rüüt ja Haudumine · Näe rohkem »
Hindustani poolsaar
Hindustani poolsaare satelliidipilt Hindustani poolsaar ehk Hindustan ehk India poolsaar on poolsaar Euraasia lõunaosas Lõuna-Aasias.
Uus!!: Rüüt ja Hindustani poolsaar · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Rüüt ja Holland · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Rüüt ja Island · Näe rohkem »
Jooksiklased
Jooksiklased (Carabidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.
Uus!!: Rüüt ja Jooksiklased · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Rüüt ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Rüüt ja Juuni · Näe rohkem »
Karjamaa
Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.
Uus!!: Rüüt ja Karjamaa · Näe rohkem »
Kärsaklased
Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised.
Uus!!: Rüüt ja Kärsaklased · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Rüüt ja Kõrb · Näe rohkem »
Kesa
Kesa ehk kesapõld ehk kesamaa on külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist.
Uus!!: Rüüt ja Kesa · Näe rohkem »
Kiivitaja
Kiivitaja muna Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Rüüt ja Kiivitaja · Näe rohkem »
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Uus!!: Rüüt ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Rüüt ja Levila · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Rüüt ja Linnud · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Rüüt ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Rüüt ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Rüüt ja Mai · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Rüüt ja Mari · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Rüüt ja Märts · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Rüüt ja Metsatundra · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Rüüt ja Muna · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Rüüt ja Must · Näe rohkem »
Naksurlased
Naksurlased (Elateridae) on tugeva kehaga sihvakad mardikad.
Uus!!: Rüüt ja Naksurlased · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Rüüt ja Niit · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Rüüt ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Uus!!: Rüüt ja Paigalind · Näe rohkem »
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Uus!!: Rüüt ja Pärsia laht · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Rüüt ja Põõsas · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Rüüt ja Põld · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Rüüt ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Uus!!: Rüüt ja Pesitsemine · Näe rohkem »
Plüü
Plüü (Pluvialis squatarola) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Rüüt ja Plüü · Näe rohkem »
Poilased
Poilaste sugukonna liige ''Aulacophora indica'' Poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega.
Uus!!: Rüüt ja Poilased · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Rüüt ja Pruun · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Rüüt ja Raba · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Rüüt ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Rüüt (ansambel)
Etnokvartett RÜÜT MAFF-il 2022. aastal Rüüt on Eesti ansambel.
Uus!!: Rüüt ja Rüüt (ansambel) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rüüt ja Saksamaa · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Rüüt ja Stepp · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Rüüt ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Rüüt ja Sulestik · Näe rohkem »
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Uus!!: Rüüt ja Sulgimine · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Rüüt ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Rüüt ja Taani · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Rüüt ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tüll
Tüll võib tähendada.
Uus!!: Rüüt ja Tüll · Näe rohkem »
Tülllased
Tülllased (Charadriidae) on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde, kuhu kuulub 64–66 liiki.
Uus!!: Rüüt ja Tülllased · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Rüüt ja Tiib · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Rüüt ja Tundra · Näe rohkem »
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Uus!!: Rüüt ja Vahemere maad · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Rüüt ja Vahemeri · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Rüüt ja Valge · Näe rohkem »
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Uus!!: Rüüt ja Varvas · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Rüüt ja Vastne · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Rüüt ja Veebruar · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Rüüt ja Venemaa · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Rüüt ja 1975 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Pluvialis apricaria, Põldrüüt.
