Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Alba (laul), Araabia, Ballaad, Ballaad (muusika), Ballade, Bar-vorm, Burgundia, Eepos, Estampii, Fiidel, Harf, Heterofoonia, Horatius, Improvisatsioon, Instrumentaalmuusika, Kangelaslaul, Kantsoon, Keskaeg, Kleerus, Lai (luulevorm), Laisse, Laul, Lauto, Lüürika, Leich, Lein, Linn, Luuletaja, Maurid, Meloodia, Minnesinger, Näppepillid, Ovidius, Planh, Poogenkeelpillid, Provence, Rahvalaul, Rändmuusik, Rüütlikirjandus, Refrään, Ristisõjad, Romanss, Rondeau, Rotrouenge, Satiir, Sekvents (luule), Trubaduur, Truväär, Virelai, 12. sajand, ..., 13. sajand. Laienda indeks (1 rohkem) »
Alba (laul)
Alba (provanssaali keeles "koit"), minnesingerite traditsioonis Tagelied või Wächterlied ('päevalaul', 'vahilaul'), on hommikulaul, keskaegne provanssaali armastuslaul ja luuležanr, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist.
Uus!!: Rüütlilaul ja Alba (laul) · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Rüütlilaul ja Araabia · Näe rohkem »
Ballaad
Maria Wiik, "Ballaad" (1898) Ballaad on kirjanduses üks luulevormidest, lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos.
Uus!!: Rüütlilaul ja Ballaad · Näe rohkem »
Ballaad (muusika)
Ballaad oli algselt provanssaali laul, alates 18.
Uus!!: Rüütlilaul ja Ballaad (muusika) · Näe rohkem »
Ballade
Ballade on üks 14. ja 15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud fikseeritud vormidest.
Uus!!: Rüütlilaul ja Ballade · Näe rohkem »
Bar-vorm
Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas.
Uus!!: Rüütlilaul ja Bar-vorm · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Rüütlilaul ja Burgundia · Näe rohkem »
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Uus!!: Rüütlilaul ja Eepos · Näe rohkem »
Estampii
"Kalenda Maya" meloodia Estampii (pr. k. estampie) on keskaegne tants ja muusikažanr.
Uus!!: Rüütlilaul ja Estampii · Näe rohkem »
Fiidel
Hans Memlingi maalil kujutatud fiidli tänapäevane rekonstruktsioon Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.
Uus!!: Rüütlilaul ja Fiidel · Näe rohkem »
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Uus!!: Rüütlilaul ja Harf · Näe rohkem »
Heterofoonia
Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid.
Uus!!: Rüütlilaul ja Heterofoonia · Näe rohkem »
Horatius
Horatiuse kuju tema sünnilinnas Venosas (antiikaja Venusia) Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia – 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid.
Uus!!: Rüütlilaul ja Horatius · Näe rohkem »
Improvisatsioon
Childe Hassam, "Improvisatsioon" (1899) Improvisatsioon ehk improviseerimine ehk improviseering (itaalia improvvisazione) on hetkelooming.
Uus!!: Rüütlilaul ja Improvisatsioon · Näe rohkem »
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Uus!!: Rüütlilaul ja Instrumentaalmuusika · Näe rohkem »
Kangelaslaul
Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr.
Uus!!: Rüütlilaul ja Kangelaslaul · Näe rohkem »
Kantsoon
Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luuležanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.
Uus!!: Rüütlilaul ja Kantsoon · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Rüütlilaul ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kleerus
Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.
Uus!!: Rüütlilaul ja Kleerus · Näe rohkem »
Lai (luulevorm)
Lai on keskaegne luule- ja muusikavorm, mis oli iseloomulik eriti 12. ja 13. sajandi põhjapoolse Prantsusmaa truvääriluulele ning jõudis nimetuse Leich all ka Saksamaa minnesingerite luulesse.
Uus!!: Rüütlilaul ja Lai (luulevorm) · Näe rohkem »
Laisse
Laisse ehk laisse-stroof on 11.–15.
Uus!!: Rüütlilaul ja Laisse · Näe rohkem »
Laul
Laul (soome Laulu, inglise keeles song, saksa keeles Lied) on muusikas üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes.
Uus!!: Rüütlilaul ja Laul · Näe rohkem »
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Uus!!: Rüütlilaul ja Lauto · Näe rohkem »
Lüürika
Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.
Uus!!: Rüütlilaul ja Lüürika · Näe rohkem »
Leich
Leich (germaani sõnast laikaz 'mäng', 'tants', liikumine') on keskülemsaksakeelse rüütliluule žanr, üks minnesingerite luule kolmest põhižanrist Liedi ja Spruchi kõrval, mis oli kasutusel 12.
Uus!!: Rüütlilaul ja Leich · Näe rohkem »
Lein
Definitsioon ja piiritlus Lein on mitmetahuline reaktsioon armastatu kaotusele või mõnele muule suurele kaotusele.
Uus!!: Rüütlilaul ja Lein · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Rüütlilaul ja Linn · Näe rohkem »
Luuletaja
Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.
Uus!!: Rüütlilaul ja Luuletaja · Näe rohkem »
Maurid
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.
Uus!!: Rüütlilaul ja Maurid · Näe rohkem »
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Uus!!: Rüütlilaul ja Meloodia · Näe rohkem »
Minnesinger
Manesse käsikirjas Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas Walther von der Vogelweide. ''Spruch'' "Mir hat eyn liet von vranken" Münsteri käsikirjafragmendil Kürenbergeri luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v Luuletuse "Kloster der Minne" algus 15. sajandi käsikirjas Cod. pal. germ. 313 Minnesinger ('lembelaulik') oli keskaegse keskülemsaksakeelse rüütliluule looja ja esitaja.
Uus!!: Rüütlilaul ja Minnesinger · Näe rohkem »
Näppepillid
Näppepillid (saksa keeles Zupfinstrumente) ehk näppekeelpillid (inglise keeles plucked string instruments), ka näpitspillid on keelpillid, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese (plektroniga) näppides.
Uus!!: Rüütlilaul ja Näppepillid · Näe rohkem »
Ovidius
Ovidius Publius Ovidius Naso (20. märts 43 eKr Sulmo – 17 Tomis) oli Vana-Rooma luuletaja.
Uus!!: Rüütlilaul ja Ovidius · Näe rohkem »
Planh
Planh (oksitaani keeles 'kaebus', 'itk'; sama tähendusega on ladina keeles planctus, millest on sõna arvatavasti tuletatud), eestikeelses kirjanduses itk on üks trubaduuriluule žanre, lüüriline leinalaul konkreetse isikuga seoses, kes võis olla mõni silmapaistev isik, patroon, sõber või daamPlanh/Complainte.
Uus!!: Rüütlilaul ja Planh · Näe rohkem »
Poogenkeelpillid
Poogenkeelpillid ehk poogenpillid on keelpillid, mille mängimisel kasutatakse poognat.
Uus!!: Rüütlilaul ja Poogenkeelpillid · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Rüütlilaul ja Provence · Näe rohkem »
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Uus!!: Rüütlilaul ja Rahvalaul · Näe rohkem »
Rändmuusik
Rändmuusik on paigast paika rändav kutseline muusik.
Uus!!: Rüütlilaul ja Rändmuusik · Näe rohkem »
Rüütlikirjandus
Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund.
Uus!!: Rüütlilaul ja Rüütlikirjandus · Näe rohkem »
Refrään
Refrään (vanaprantsuse refraindre.
Uus!!: Rüütlilaul ja Refrään · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Rüütlilaul ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Romanss
Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
Uus!!: Rüütlilaul ja Romanss · Näe rohkem »
Rondeau
Rondeau on üks alates 13. sajandist, eriti aga 14. ja 15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud fikseeritud vormidest.
Uus!!: Rüütlilaul ja Rondeau · Näe rohkem »
Rotrouenge
Rotrouenge (oksitaani keeles retroencha, retroncha, vanaprantsuse keeles ka retrowange) on keskaegne žanrimääratlus, mis esineb trubaduuride ja truvääride laulurepertuaaris teatavat liiki laulu kirjeldusena.
Uus!!: Rüütlilaul ja Rotrouenge · Näe rohkem »
Satiir
"Le satiir e l'epistole di Q. Orazio Flacco", trükitud 1814. Satiir (ladina keeles satura 'segu, pudi-padi, ühepajatoit'), terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil.
Uus!!: Rüütlilaul ja Satiir · Näe rohkem »
Sekvents (luule)
Sekvents (ld sequentia 'järgnemine' – järgnes liturgias alleluia'le) oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme.
Uus!!: Rüütlilaul ja Sekvents (luule) · Näe rohkem »
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.
Uus!!: Rüütlilaul ja Trubaduur · Näe rohkem »
Truväär
Truväär (trouvère, prantsuse hääldus) oli kõrgkeskajal (1100–1350) Põhja-Prantsusmaal (Loire'i jõest põhja pool) tegutsenud luuletaja ja muusik, prantsuskeelse (langue d'oil) rüütliluule looja.
Uus!!: Rüütlilaul ja Truväär · Näe rohkem »
Virelai
Virelai on üks 14. ja 15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud fikseeritud vormidest.
Uus!!: Rüütlilaul ja Virelai · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Rüütlilaul ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Rüütlilaul ja 13. sajand · Näe rohkem »
