Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aleksandria Katariina, Asutav Kogu, Balti eraseadus, Baltimaad, Eesti mõisate loend, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa talurahvaseadused, Eramõis, Esimene maailmasõda, Fideikomiss, Karjamaa, Karjamõis, Kõrts, Kõrvalmõis, Kirikumõis, Kloostrimõis, Kodukariõigus, Kuramaa, Läti, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Linnamõis, Maamaks, Maapäev (rüütelkond), Maareform, Maaseadus, Mõis, Mõisapolitsei, Niit, Põld, Poolmõis, Rüütel, Rüütelkond, Riigimõis, Saaremaa (maakond), Saksa keel, Tiin, Vallakohus, Vallaseadus, Veski, Viin (jook), 10. oktoober, 1783, 18. sajand, 1802, 1804, 1865, 1866, 1869, ..., 1871, 1881, 1888, 1900, 1913, 1916, 1917, 1918, 1919, 1919. aasta maareform, 1920, 1945, 9. november. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aleksandria Katariina
Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Aleksandria Katariina · Näe rohkem »
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Uus!!: Rüütlimõis ja Asutav Kogu · Näe rohkem »
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Uus!!: Rüütlimõis ja Balti eraseadus · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Rüütlimõis ja Baltimaad · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Rüütlimõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Rüütlimõis ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Rüütlimõis ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Eramõis
Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.
Uus!!: Rüütlimõis ja Eramõis · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Rüütlimõis ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Karjamaa
Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.
Uus!!: Rüütlimõis ja Karjamaa · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Kõrts · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Rüütlimõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kloostrimõis
Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.
Uus!!: Rüütlimõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Uus!!: Rüütlimõis ja Kodukariõigus · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Rüütlimõis ja Kuramaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Rüütlimõis ja Läti · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Rüütlimõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Rüütlimõis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Rüütlimõis ja Linnamõis · Näe rohkem »
Maamaks
Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Uus!!: Rüütlimõis ja Maamaks · Näe rohkem »
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Uus!!: Rüütlimõis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »
Maareform
320x320px Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Maareform · Näe rohkem »
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Uus!!: Rüütlimõis ja Maaseadus · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Rüütlimõis ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisapolitsei
Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.
Uus!!: Rüütlimõis ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Rüütlimõis ja Niit · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Rüütlimõis ja Põld · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Rüütlimõis ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Uus!!: Rüütlimõis ja Rüütel · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Rüütlimõis ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Rüütlimõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: Rüütlimõis ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rüütlimõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Uus!!: Rüütlimõis ja Tiin · Näe rohkem »
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Uus!!: Rüütlimõis ja Vallakohus · Näe rohkem »
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Uus!!: Rüütlimõis ja Vallaseadus · Näe rohkem »
Veski
Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar. Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.
Uus!!: Rüütlimõis ja Veski · Näe rohkem »
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Uus!!: Rüütlimõis ja Viin (jook) · Näe rohkem »
10. oktoober
10.
Uus!!: Rüütlimõis ja 10. oktoober · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1783 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Rüütlimõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1802 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1804 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1865 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1866 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1869 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1871 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1881 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1888 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1900 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1913 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1916 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1920 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Rüütlimõis ja 1945 · Näe rohkem »
9. november
9.
Uus!!: Rüütlimõis ja 9. november · Näe rohkem »
