Kiiremini kui brauser!
115 suhted: Albert (Riia piiskop), Albrecht von Hohenzollern, Altmargi vaherahu, Antonio Possevino, Armin Tuulse, Cēsis, Esimene Poola jagamine, Foogt, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Heinrich von Galen, Ivan Julm, Jakob De la Gardie, Jam-Zapolski vaherahu, Jersika, Jersika vürstiriik, Jesuiidid, Johann Christoph Brotze, Koadjuutorivaenus, Komtuur, Kuberner, Kuldīga komtuur, Kuramaa, Latgale, Latgalid, Lään, Leedu, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Ludza, Lutsi ordulinnus, Nicolaus von Nauen, Novgorodi kroonika, Novgorodi vabariik, Oliwa rahu, Ordulinnus, Paavst, Põhja-Euroopa, Pihkva kubermang, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Preisimaa, Rēzekne, Rēzekne foogtkond, Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal, Rēzekne piirkond, ..., Riia peapiiskopkond, Saksa ordu, Skandinaavia, Staarost, Toomkapiitel, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vasall, Võšhorod, Võnnu vojevoodkond, Vecdaugava, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vissevalde, Werner Schall von Bell, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zemgale, Zygmunt II August, 1209, 1224, 1239, 1264, 1281, 1285, 1288, 13. sajand, 1324, 1348, 14. sajand, 1437, 1438, 1451, 1481, 1482, 1488, 1534, 1555, 1556, 1558, 1559, 1560, 1561, 1575, 1577, 1582, 1601, 1611, 1620, 1621, 1625, 1629, 1654, 1656, 1660, 1712, 1772, 1773, 1794, 1889, 19. aprill, 1980, 1981, 2003. Laienda indeks (65 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Foogt · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jersika
Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on küla (vidējciems) Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jersika · Näe rohkem »
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Komtuur · Näe rohkem »
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Kuberner · Näe rohkem »
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Kuramaa · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Latgale · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Latgalid · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Lään · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Leedu · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Legaat · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »
Ludza
Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Ludza · Näe rohkem »
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »
Nicolaus von Nauen
Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Nicolaus von Nauen · Näe rohkem »
Novgorodi kroonika
Novgorodi kroonikaid (vene keeles Новгородская летопись) on olnud mitu.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Novgorodi kroonika · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne · Näe rohkem »
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »
Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal
Rēzekne katedraal Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal (Läti keeles Rēzeknes Vissvētākās Jēzus Sirds Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Rēzekne linnas aadressil Latgales ielā 88b.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal · Näe rohkem »
Rēzekne piirkond
Rēzekne piirkond on 1.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne piirkond · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Toomkapiitel · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vasall · Näe rohkem »
Võšhorod
Võšhorod (ukraina keeles Вишгород) on linn Ukrainas Kiievi oblastis, Võšhorodi rajooni keskus.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Võšhorod · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vecdaugava
Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vecdaugava · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vissevalde · Näe rohkem »
Werner Schall von Bell
Werner Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu liige ja viimane Kuldīga komtuur.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Werner Schall von Bell · Näe rohkem »
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Zemgale · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1209 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1239
1239.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1239 · Näe rohkem »
1264
1264.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1264 · Näe rohkem »
1281
1281.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »
1285
1285.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1285 · Näe rohkem »
1288
1288.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1288 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 13. sajand · Näe rohkem »
1324
1324.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1324 · Näe rohkem »
1348
1348.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1348 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »
1437
1437.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1437 · Näe rohkem »
1438
1438.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1438 · Näe rohkem »
1451
1451.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1451 · Näe rohkem »
1481
1481.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »
1482
1482.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1482 · Näe rohkem »
1488
1488.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1488 · Näe rohkem »
1534
1534.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1534 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1555 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1556 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1575 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1611 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1620 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1621 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1629 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1654 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1656 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1660 · Näe rohkem »
1712
1712.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1712 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1772 · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1773 · Näe rohkem »
1794
1794.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1794 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1889 · Näe rohkem »
19. aprill
19.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 19. aprill · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1980 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1981 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 2003 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rezekne ordulinnus, Räisaku ordulinnus.
