Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Kihelkonnakirik, Läti keel, Lõuna-Ruhja kihelkond, Liivi sõda, Liivimaa, Patronaadiõigus, Põhja-Ruhja kihelkond, Ruhja kirik, Saksa keel, Volmari kreis, 1256, 1261, 1560, 1688, 1889.
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Lõuna-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »
Põhja-Ruhja kihelkond
Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Ruhja kirik
Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteri kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Ruhja kirik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Ruhja kihelkond ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1256
1256.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja 1256 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja 1261 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja 1560 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja 1688 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Ruhja kihelkond ja 1889 · Näe rohkem »
