Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Süsihappegaas

Index Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

96 suhted: Aatom, Atmosfäär, Atmosfäärirõhk, Ülekriitiline süsinikdioksiid, Biokütus, Destilleerimine, Dipool, Dolomiit, Energia, Etanool, Fotosüntees, Fototroof, Gaseeritud vesi, Geiser, Hape, Hapnik, Hingamine, Humphry Davy, Infrapunakiirgus, Joseph Black, Kaksikside, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumkarbonaat, Kaltsiumoksiid, Karbonaadid, Karbonaatkivim, Kasvuhooneefekt, Kasvuhoonegaasid, Kääritamine, Keemiatööstus, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keevitamine, Kliima, Klooritud süsivesinikud, Kofeiin, Kohvioad, Kolmikpunkt, Kovalentne side, Kriit, Kriitiline punkt, Kuiv jää, Laboratoorium, Laevandus, Lubjakivi, Maa, Metabolism, Metallid, Michael Faraday, Mikroorganismid, ..., Mitokonder, Molekul, Naatriumkarbonaat, Oksüdatsioon, Oksiidid, Pagaripärm, Pärm, Peavalu, Puusüsi, Rõhk, Sahhariidid, Sahharoos, Süsihape, Süsinik, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Süsinikuringe, Siga, Sigade Aafrika katk, Sigade Aafrika katku viirus, Sublimeerumine, Taimed, Tainas, Tööstuslik pööre, Temperatuur, Tihedus, Toiduaine, Toiduainetööstus, Transport, Tsüanobakterid, Valgud, Valgus, Väävelhape, Värvikuulimäng, Vedelik, Vesi, Vesilahus, Vesinikeksponent, Vetikad, Vingugaas, Vulkaanipurse, 17. sajand, 1750. aastad, 1772, 1825, 1832, 1834. Laienda indeks (46 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Süsihappegaas ja Aatom · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Süsihappegaas ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atmosfäärirõhk

Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.

Uus!!: Süsihappegaas ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »

Ülekriitiline süsinikdioksiid

Süsinikdioksiidi rõhk-temperatuur olekudiagramm; näidatud on tahke, vedeliku, gaasi ja ülekriitilise fluidumi alad ning ka kriitiline punkt Ülekriitiline süsinikdioksiid (superkriitiline süsinikdioksiid) tähendab eriomadustega fluidumina esinevat süsinikdioksiidi temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused.

Uus!!: Süsihappegaas ja Ülekriitiline süsinikdioksiid · Näe rohkem »

Biokütus

Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.

Uus!!: Süsihappegaas ja Biokütus · Näe rohkem »

Destilleerimine

vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.

Uus!!: Süsihappegaas ja Destilleerimine · Näe rohkem »

Dipool

Dipoolid jagunevad füüsikalise kirjelduse alusel järgmiselt.

Uus!!: Süsihappegaas ja Dipool · Näe rohkem »

Dolomiit

See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Süsihappegaas ja Dolomiit · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Süsihappegaas ja Energia · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Süsihappegaas ja Etanool · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Süsihappegaas ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fototroof

Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.

Uus!!: Süsihappegaas ja Fototroof · Näe rohkem »

Gaseeritud vesi

Nõukogudeaegne gaseeritud vee automaat Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi (nn "mulliga vesi") on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi, mis on suurema jao karastusjookide peamiseks komponendiks.

Uus!!: Süsihappegaas ja Gaseeritud vesi · Näe rohkem »

Geiser

Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.

Uus!!: Süsihappegaas ja Geiser · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Süsihappegaas ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Süsihappegaas ja Hapnik · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Süsihappegaas ja Hingamine · Näe rohkem »

Humphry Davy

Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.

Uus!!: Süsihappegaas ja Humphry Davy · Näe rohkem »

Infrapunakiirgus

InfrapunakiirguspiltHiirt sööv madu Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuste vahele.

Uus!!: Süsihappegaas ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »

Joseph Black

Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.

Uus!!: Süsihappegaas ja Joseph Black · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kaltsiumhüdroksiid

Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).

Uus!!: Süsihappegaas ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »

Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).

Uus!!: Süsihappegaas ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »

Karbonaadid

Karbonaadid on süsihappe soolad.

Uus!!: Süsihappegaas ja Karbonaadid · Näe rohkem »

Karbonaatkivim

Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.

Uus!!: Süsihappegaas ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna seovad Maalt tagasi peegelduvat pikalainelist soojuskiirgust.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Kääritamine

Õlu ja sai. Kääritamine ehk fermentatsioon on protsess toiduainete töötlemises, mille käigus muudetakse anaeroobsetes tingimustes süsivesinikud alkoholiks või orgaanilisteks hapeteks kasutades mikroorganisme, st.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kääritamine · Näe rohkem »

Keemiatööstus

Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks.

Uus!!: Süsihappegaas ja Keemiatööstus · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Süsihappegaas ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Süsihappegaas ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keevitamine

Keevitamine ehk keevitus (inglise welding) on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine.

Uus!!: Süsihappegaas ja Keevitamine · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kliima · Näe rohkem »

Klooritud süsivesinikud

Klooritud süsivesinikud on orgaanilised ühendid, kus süsivesiniku molekulis vähemalt üks vesinikuaatom on asendunud kloori aatomiga.

Uus!!: Süsihappegaas ja Klooritud süsivesinikud · Näe rohkem »

Kofeiin

C8H10N4O2 Kofeiin (IUPAC-i nimetus 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon; ladina keeles coffeinum) on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kofeiin · Näe rohkem »

Kohvioad

Röstitud kohvioad Kohviuba on kohvipuu seeme, kivi, mis on punase kohvipuu vilja sees.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kohvioad · Näe rohkem »

Kolmikpunkt

Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (ingl ''triple point'') ja kriitiline punkt (ingl ''critical point'') Kolmikpunkt on mingi aine jaoks kindel temperatuuri ja rõhu väärtuste paar, mille puhul aine kolm agregaatolekut on omavahel tasakaalus.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kriit

See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud. Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kriit · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Kriitiline punkt on füüsikalises keemias, termodünaamikas ja tahkiseteoorias aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus.

Uus!!: Süsihappegaas ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Kuiv jää

sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).

Uus!!: Süsihappegaas ja Kuiv jää · Näe rohkem »

Laboratoorium

Töökohad laboris. Laboratoorium ehk labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teaduslikke uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne.

Uus!!: Süsihappegaas ja Laboratoorium · Näe rohkem »

Laevandus

Laevandus on laevade kasutamine inimeste ja lasti veoks peamiselt merel, aga ka siseveekogudel.

Uus!!: Süsihappegaas ja Laevandus · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Süsihappegaas ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Süsihappegaas ja Maa · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Süsihappegaas ja Metabolism · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Süsihappegaas ja Metallid · Näe rohkem »

Michael Faraday

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Uus!!: Süsihappegaas ja Michael Faraday · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Süsihappegaas ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Süsihappegaas ja Mitokonder · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Süsihappegaas ja Molekul · Näe rohkem »

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.

Uus!!: Süsihappegaas ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Süsihappegaas ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Süsihappegaas ja Oksiidid · Näe rohkem »

Pagaripärm

Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.

Uus!!: Süsihappegaas ja Pagaripärm · Näe rohkem »

Pärm

Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toiduained ka toidulisandid.

Uus!!: Süsihappegaas ja Pärm · Näe rohkem »

Peavalu

Peavalu on valu peapiirkonnas.

Uus!!: Süsihappegaas ja Peavalu · Näe rohkem »

Puusüsi

Puusüsi on puidu põlemisel tekkiv mustjas aine, mis koosneb süsiniku molekulidest.

Uus!!: Süsihappegaas ja Puusüsi · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Süsihappegaas ja Rõhk · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Süsihappegaas ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Sahharoos

Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.

Uus!!: Süsihappegaas ja Sahharoos · Näe rohkem »

Süsihape

Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.

Uus!!: Süsihappegaas ja Süsihape · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Süsihappegaas ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine

Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.

Uus!!: Süsihappegaas ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine · Näe rohkem »

Süsinikuringe

Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).

Uus!!: Süsihappegaas ja Süsinikuringe · Näe rohkem »

Siga

Emis põrsaga Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Uus!!: Süsihappegaas ja Siga · Näe rohkem »

Sigade Aafrika katk

Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus (ka Aafrika seakatk, ladina keeles Pestis Africana Suum, lüh SAK) on sigalaste kergesti leviv nakkushaigus, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.

Uus!!: Süsihappegaas ja Sigade Aafrika katk · Näe rohkem »

Sigade Aafrika katku viirus

Sigade Aafrika katku viirus (lüh. SAK viirus, inglise keeles African swine fever virus) on viiruseliik.

Uus!!: Süsihappegaas ja Sigade Aafrika katku viirus · Näe rohkem »

Sublimeerumine

Sublimeerumine ehk sublimatsioon on tahke aine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta.

Uus!!: Süsihappegaas ja Sublimeerumine · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Süsihappegaas ja Taimed · Näe rohkem »

Tainas

Tainas (varasem eelistermin taigen) on kokanduses paks vormitav segu jahust ja vedelikust (vesi, piim, muna vms).

Uus!!: Süsihappegaas ja Tainas · Näe rohkem »

Tööstuslik pööre

Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855-60) Iiri kunstnik John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.

Uus!!: Süsihappegaas ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Süsihappegaas ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Süsihappegaas ja Tihedus · Näe rohkem »

Toiduaine

Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.

Uus!!: Süsihappegaas ja Toiduaine · Näe rohkem »

Toiduainetööstus

Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.

Uus!!: Süsihappegaas ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »

Transport

Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms teisaldamine ühest kohast teise.

Uus!!: Süsihappegaas ja Transport · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Süsihappegaas ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Süsihappegaas ja Valgud · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Süsihappegaas ja Valgus · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Süsihappegaas ja Väävelhape · Näe rohkem »

Värvikuulimäng

Värvikuulimängu mängijad Värvikuulimäng (ka värvisõda või värvipall; inglise paintball) on sportmäng, mille eesmärgiks on vastasmeeskonna kõrvaldamine, tabades neid värvikuulidega.

Uus!!: Süsihappegaas ja Värvikuulimäng · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Süsihappegaas ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Süsihappegaas ja Vesi · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Süsihappegaas ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Süsihappegaas ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Süsihappegaas ja Vetikad · Näe rohkem »

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgitust.

Uus!!: Süsihappegaas ja Vingugaas · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Uus!!: Süsihappegaas ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Süsihappegaas ja 17. sajand · Näe rohkem »

1750. aastad

1750.

Uus!!: Süsihappegaas ja 1750. aastad · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Süsihappegaas ja 1772 · Näe rohkem »

1825

1825.

Uus!!: Süsihappegaas ja 1825 · Näe rohkem »

1832

1832.

Uus!!: Süsihappegaas ja 1832 · Näe rohkem »

1834

1834.

Uus!!: Süsihappegaas ja 1834 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

CO2, Süsinikdioksiid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »