Sisukord
51 suhted: Aluskord, Atoll, Austraalia manner, Eesti saarte loend, Erosioon, Harilik saar, Hawaii saared, Impaktstruktuur, Island, Jan Mayen, Järvesaar, Jõesaar, Kanaari saared, Kärdla kraater, Kivim, Korallid, Korallrahu, Kristalne kivim, Kulutus, Kuum täpp, Laid, Liustik, Madagaskar, Mandriline maakoor, Manner, Mehhiko laht, Meteoriit, Naissaar, Nasv, Ookeani keskahelik, Ookeaniline maakoor, Ookeaniline saar, Otsamoreen, Püsiasustusega väikesaar, Rahu (saar), Rift, Saar (perekond), Saar (täpsustus), Saaremaa, Saarestik, Saarte loend suuruse järjekorras, Sete, Skäär, Suurbritannia saar, Tehissaar, Väikesaar, Väinameri, Välismaa saarte loend, Vesi, Voor, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
- Saared
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Vaata Saar ja Aluskord
Atoll
Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.
Vaata Saar ja Atoll
Austraalia manner
Austraalia asend Austraalia reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Austraalia satelliidilt Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.
Vaata Saar ja Austraalia manner
Eesti saarte loend
Eesti saarte loend loetleb Eesti saared, mis piirnevad mere või siseveekoguga.
Vaata Saar ja Eesti saarte loend
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Saar ja Erosioon
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Vaata Saar ja Harilik saar
Hawaii saared
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.
Vaata Saar ja Hawaii saared
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Vaata Saar ja Impaktstruktuur
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Saar ja Island
Jan Mayen
Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.
Vaata Saar ja Jan Mayen
Järvesaar
Piirissaar Peipsi järves. Järvesaar on saar, mis asub järves.
Vaata Saar ja Järvesaar
Jõesaar
Jõesaar on jões või jõeharude vahel olev saar.
Vaata Saar ja Jõesaar
Kanaari saared
Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel.
Vaata Saar ja Kanaari saared
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Vaata Saar ja Kärdla kraater
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Saar ja Kivim
Korallid
Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.
Vaata Saar ja Korallid
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Vaata Saar ja Korallrahu
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Vaata Saar ja Kristalne kivim
Kulutus
Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.
Vaata Saar ja Kulutus
Kuum täpp
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Vaata Saar ja Kuum täpp
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Vaata Saar ja Laid
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Saar ja Liustik
Madagaskar
Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.
Vaata Saar ja Madagaskar
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Vaata Saar ja Mandriline maakoor
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Saar ja Manner
Mehhiko laht
Mehhiko laht Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerikast kagus.
Vaata Saar ja Mehhiko laht
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Saar ja Meteoriit
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Vaata Saar ja Naissaar
Nasv
Nasv (ka nasu, näsu; Pärnu lähedal ka rava) on madal väikese pindalaga rohusaareke, mis on kaetud rannaniidule tüüpiliste soolalembeste taimedega ja mis suurvee ajal jääb vee alla.
Vaata Saar ja Nasv
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Vaata Saar ja Ookeani keskahelik
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Vaata Saar ja Ookeaniline maakoor
Ookeaniline saar
Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.
Vaata Saar ja Ookeaniline saar
Otsamoreen
Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.
Vaata Saar ja Otsamoreen
Püsiasustusega väikesaar
Püsiasustusega väikesaar on väikesaar Eestis, kus on aasta ringi inimasustus.
Vaata Saar ja Püsiasustusega väikesaar
Rahu (saar)
Rukkirahu Rahu on laiust väiksema saarekese kohalik nimetus Lääne-Eestis.
Vaata Saar ja Rahu (saar)
Rift
USGS image Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine Riftide tekkepõhjuseks on laamade lahknemine.
Vaata Saar ja Rift
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Vaata Saar ja Saar (perekond)
Saar (täpsustus)
Saar võib tähendada järgmist.
Vaata Saar ja Saar (täpsustus)
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Saar ja Saaremaa
Saarestik
Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.
Vaata Saar ja Saarestik
Saarte loend suuruse järjekorras
See on nimekiri maailma saartest suuruse järjekorras.
Vaata Saar ja Saarte loend suuruse järjekorras
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Saar ja Sete
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Vaata Saar ja Skäär
Suurbritannia saar
Asendikaart Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.
Vaata Saar ja Suurbritannia saar
Tehissaar
Jumayrah' saarest Dubais Tehissaar on inimtegevuse tagajärjel tekkinud saar vastandina looduslike protsesside käigus tekkinud saarele.
Vaata Saar ja Tehissaar
Väikesaar
Väikesaarteks nimetatakse Eestis suursaartest ehk Saaremaast, Hiiumaast ja Muhust väiksemaid saari.
Vaata Saar ja Väikesaar
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Vaata Saar ja Väinameri
Välismaa saarte loend
Siin on loetletud välismaa saari ja saarestikke.
Vaata Saar ja Välismaa saarte loend
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Saar ja Vesi
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Vaata Saar ja Voor
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Saar ja Vulkaan
Vaata ka
Saared
- Saar
Tuntud ka kui Saared.