Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Sahha

Index Sahha

Sahha (ametlikult Sahha (Jakuutia) Vabariik) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Kaug-Ida föderaalringkonnas.

117 suhted: Abõi uluss, Aissen Nikolajev, Aldan, Aldani uluss, Allaihha uluss, Amga uluss, Anabari rahvusuluss, Armeenlased, Žatai, Žiganski uluss, Buluni uluss, Burjaadid, Dolgaanid, Eveeni-Bõtantai rahvusuluss, Eveenid, Evengid, Gornõi uluss, Hangalassõ uluss, Hõbe, Ida-Siber, Indigirka, Irkutski kubermang, Jaanus Piirsalu, Jakutsk, Jakuudi ANSV, Jakuudi keel, Jakuudi oblast, Jakuudi teaduskeskus, Jakuudi-Sahha NSV, Jakuudid, Jana, Jevgeni Tšekin, Jukagiirid, Kasakad, Kaug-Ida föderaalringkond, Kesk-Jakuutia madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Kiltmaa, Kirgiisid, Kivisüsi, Kobjai uluss, Kolõma jõgi, Kolõma madalik, Kuld, Leena, Lensk, Lenski uluss, Loomakasvatus, Maagaas, Madalik, ..., Mäestik, Megino-Kangalassõ uluss, Mirnõi (Sahha), Mirnõi uluss, Moma rahvusuluss, Nafta, Namtsõ uluss, Nerjungri, Nerjungri uluss, Nižnekolõmski uluss, Njurba uluss, Oimjakon, Oimjakoni uluss, Olenjoki jõgi, Olenjoki rahvusuluss, Oljokminski uluss, Paleoliitikum, Põhja-Siberi madalik, Põhjapolaarjoon, Pealinn, Pobeda mägi, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea, Sahha teaduste akadeemia, Sahha valitsus, Sakslased, Srednekolõmski uluss, Stanovoi mäestik, Suntari uluss, Tadžikid, Tatarlased, Tatta uluss, Tšerski mäestik, Tšuktšid, Tšuraptša uluss, Teemant, Tina, Tompo uluss, Turgi rahvad, Ukrainlased, Ust-Aldanski uluss, Ust-Janski uluss, Ust-Maja uluss, Vabariik (Venemaa haldusüksus), Valgevenelased, Vene keel, Venelased, Venemaa, Verhnekolõmski uluss, Verhneviljuiski uluss, Verhojansk, Verhojanski mäestik, Verhojanski uluss, Viljuiski uluss, Volfram, 1. järgu haldusüksus, 13. sajand, 15. sajand, 17. sajand, 1783, 18. sajand, 1805, 1852, 19. sajand, 1922, 1990, 1991, 2018. Laienda indeks (67 rohkem) »

Abõi uluss

Abõi uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Abõi uluss · Näe rohkem »

Aissen Nikolajev

Aissen Nikolajev (2016) Vladimir Putini töökohtumine Aissen Nikolajeviga 28. mail 2018 Moskva Kremlis Aissen Nikolajev (2018) Aissen Sergejevitš Nikolajev (jakuudi keeles Сэргэй уола Ньукулаайап Айыы Сиэн; vene keeles Айсен Сергеевич Николаев; sündinud 22. jaanuaril 1972 Leningradis Vene NFSV-s) on jakuudi rahvusest Venemaa riigitegelane, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea kohusetäitja.

Uus!!: Sahha ja Aissen Nikolajev · Näe rohkem »

Aldan

Aldani raudteejaam Aldan (vene, jakuudi Алдан) on linn Venemaa Sahha (Jakuutia) Vabariigis, Aldani ulussi keskus.

Uus!!: Sahha ja Aldan · Näe rohkem »

Aldani uluss

Aldani uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi lõunaosas.

Uus!!: Sahha ja Aldani uluss · Näe rohkem »

Allaihha uluss

Allaihha uluss ehk Allajõahha uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Allaihha uluss · Näe rohkem »

Amga uluss

Amga uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi lõunaosas.

Uus!!: Sahha ja Amga uluss · Näe rohkem »

Anabari rahvusuluss

Anabari uluss ehk Anaabõri rahvusuluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Anabari rahvusuluss · Näe rohkem »

Armeenlased

Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Uus!!: Sahha ja Armeenlased · Näe rohkem »

Žatai

Žatai (vene ja sahha keeles Жатай) on alev Venemaal Sahhas.

Uus!!: Sahha ja Žatai · Näe rohkem »

Žiganski uluss

Žiganski uluss ehk Edjigeeni uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi keskosas.

Uus!!: Sahha ja Žiganski uluss · Näe rohkem »

Buluni uluss

Buluni uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Buluni uluss · Näe rohkem »

Burjaadid

Burjaadid u. aastal 1900 Burjaadid on mongoli rahvas Venemaal Lõuna-Siberis, Mongoolia põhjaosas ja Hiinas.

Uus!!: Sahha ja Burjaadid · Näe rohkem »

Dolgaanid

Dolgaanid on turgi rahvas, mis asustab Krasnojarski krai põhjaosa.

Uus!!: Sahha ja Dolgaanid · Näe rohkem »

Eveeni-Bõtantai rahvusuluss

Eveeni-Bõtantai uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Eveeni-Bõtantai rahvusuluss · Näe rohkem »

Eveenid

Grupp eveeni naisi rahvariietes. Kaug-Ida krai, Ohhoota ringkond. 20. sajandi algus. Eveenid (vana nimetus lamuudid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Kirde-Siberis.

Uus!!: Sahha ja Eveenid · Näe rohkem »

Evengid

Evengid, 1900 Evengid (vana nimetus tunguusid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias.

Uus!!: Sahha ja Evengid · Näe rohkem »

Gornõi uluss

Gornõi uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.

Uus!!: Sahha ja Gornõi uluss · Näe rohkem »

Hangalassõ uluss

Hangalassõ uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.

Uus!!: Sahha ja Hangalassõ uluss · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Sahha ja Hõbe · Näe rohkem »

Ida-Siber

Ida-Siber Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa.

Uus!!: Sahha ja Ida-Siber · Näe rohkem »

Indigirka

Indigirka valgla Indigirka jõgikond Indigirka (vene Индигирка, jakuudi Индигир) on jõgi Venemaal Jakuutias.

Uus!!: Sahha ja Indigirka · Näe rohkem »

Irkutski kubermang

Irkutski kubermangu kaart Irkutski kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Sahha ja Irkutski kubermang · Näe rohkem »

Jaanus Piirsalu

Jaanus Piirsalu (sündinud 27. juulil 1973) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Sahha ja Jaanus Piirsalu · Näe rohkem »

Jakutsk

2007. aasta ehitustööd Jakutskis Jakutsk on linn Venemaal, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pealinn.

Uus!!: Sahha ja Jakutsk · Näe rohkem »

Jakuudi ANSV

Jakuudi ANSV vapp Jakuudi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendnimi Jakuudi ANSV; ka Sahha ANSV; jakuudi keeles Саха автономнай сэбиэскэй социалистическэй республиката; vene keeles Якутская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus.

Uus!!: Sahha ja Jakuudi ANSV · Näe rohkem »

Jakuudi keel

Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.

Uus!!: Sahha ja Jakuudi keel · Näe rohkem »

Jakuudi oblast

Jakuudi oblasti vapp Jakuudi oblasti ja Ohhoota ringkonna kaart (1826) Jakuudi oblast (vene keeles Якутская область) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s. Oblast eksisteeris aastatel 1783–1920 põlistel Jakuutia aladel.

Uus!!: Sahha ja Jakuudi oblast · Näe rohkem »

Jakuudi teaduskeskus

Venemaa TA Siberi osakonna Jakuudi teaduskeskuse peahoone Jakutskis Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Jakuudi teaduskeskus (vene keeles Якутский научный центр Сибирского отделения Российской академии наук) on Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna allasutus Sahha Vabariigi territooriumil peakorteriga Jakutskis, üks üheksast Venemaa TA Siberi osakonna teaduskeskusest.

Uus!!: Sahha ja Jakuudi teaduskeskus · Näe rohkem »

Jakuudi-Sahha NSV

Jakuudi-Sahha Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendnimi Jakuudi-Sahha NSV, (vene keeles Якутская-Саха Советская Социалистическая Республика) oli lühikest aega Vene NFSV koosseisus eksisteerinud vabariik.

Uus!!: Sahha ja Jakuudi-Sahha NSV · Näe rohkem »

Jakuudid

Jakuudi naine 19. sajandi lõpus Jakuudid (jakuudi сахалар) on turgi rahvas Ida-Siberis Sahha Vabariigis (Jakuutias).

Uus!!: Sahha ja Jakuudid · Näe rohkem »

Jana

Jana jõgi (vene Яна) ehk Djaangõ (sahha Дьааҥы) on jõgi Venemaa põhjaosas Sahhas.

Uus!!: Sahha ja Jana · Näe rohkem »

Jevgeni Tšekin

Jevgeni Aleksejevitš Tšekin (vene keeles Евгений Алексеевич Чекин; sündinud 24. augustil 1973 Jaroslavli oblastis) on Venemaa riigitegelane,Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsuse esimees.

Uus!!: Sahha ja Jevgeni Tšekin · Näe rohkem »

Jukagiirid

Jukagiirid Jakuutiast (1905). Jukagiirid on paleoaasia rahvas Venemaal Kirde-Siberis Sahha Vabariigis ja Magadani oblastis.

Uus!!: Sahha ja Jukagiirid · Näe rohkem »

Kasakad

"Kasakad kirjutavad Türgi sultanile kirja" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.

Uus!!: Sahha ja Kasakad · Näe rohkem »

Kaug-Ida föderaalringkond

Kaug-Ida föderaalringkond on üks kaheksast föderaalringkonnast Venemaal.

Uus!!: Sahha ja Kaug-Ida föderaalringkond · Näe rohkem »

Kesk-Jakuutia madalik

Kesk-Jakuutia madalik (vene keeles Центральноякутская низменность, Центральноякутская равнина, Вилюйская низменность, jakuudi keeles Саха сирин ортоку намтала) on madalik Venemaa idaosas Ida-Siberis.

Uus!!: Sahha ja Kesk-Jakuutia madalik · Näe rohkem »

Kesk-Siberi kiltmaa

Ida-Siberi taiga Kesk-Siberi kiltmaa on kiltmaa Aasia idaosas.

Uus!!: Sahha ja Kesk-Siberi kiltmaa · Näe rohkem »

Kiltmaa

Kiltmaa ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetrit üle merepinnast.

Uus!!: Sahha ja Kiltmaa · Näe rohkem »

Kirgiisid

Kirgiisid on Turgi rahvas, kelle põhiliseks asualaks on Kõrgõzstan.

Uus!!: Sahha ja Kirgiisid · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Sahha ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Kobjai uluss

Kobjai uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.

Uus!!: Sahha ja Kobjai uluss · Näe rohkem »

Kolõma jõgi

Kolõma jõe asukoht Kolõma ehk Halõma (vene keeles Колыма, jakuudi keeles Халыма) on jõgi Venemaa kirdeosas.

Uus!!: Sahha ja Kolõma jõgi · Näe rohkem »

Kolõma madalik

Kolõma madalik (vene keeles Колымская низменность, jakuudi keeles Халыма намтала) on madalik Venemaa idaosas Ida-Siberis.

Uus!!: Sahha ja Kolõma madalik · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Sahha ja Kuld · Näe rohkem »

Leena

postmargil (1959) Jäätee mööda Leenat Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Uus!!: Sahha ja Leena · Näe rohkem »

Lensk

Vaade linnale Lensk on linn Venemaal Sahha (Jakuutia) Vabariigis, Lenski ulussi halduskeskus.

Uus!!: Sahha ja Lensk · Näe rohkem »

Lenski uluss

Lenski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi edelaosas.

Uus!!: Sahha ja Lenski uluss · Näe rohkem »

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Uus!!: Sahha ja Loomakasvatus · Näe rohkem »

Maagaas

Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Sahha ja Maagaas · Näe rohkem »

Madalik

Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.

Uus!!: Sahha ja Madalik · Näe rohkem »

Mäestik

Tatrad Poola lõunaosas. Pamiiri mäestik. Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.

Uus!!: Sahha ja Mäestik · Näe rohkem »

Megino-Kangalassõ uluss

Megino-Kangalassõ uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.

Uus!!: Sahha ja Megino-Kangalassõ uluss · Näe rohkem »

Mirnõi (Sahha)

Mirnõi on linn Venemaal Sahhas, Mirnõi ulussi keskus.

Uus!!: Sahha ja Mirnõi (Sahha) · Näe rohkem »

Mirnõi uluss

Mirnõi uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha lääneosas.

Uus!!: Sahha ja Mirnõi uluss · Näe rohkem »

Moma rahvusuluss

Moma rahvusuluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Moma rahvusuluss · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Sahha ja Nafta · Näe rohkem »

Namtsõ uluss

Namtsõ uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi keskosas Jakutskist põhja pool.

Uus!!: Sahha ja Namtsõ uluss · Näe rohkem »

Nerjungri

Nerjungri on linn Venemaal Sahhas, Nerjungri ulussi keskus.

Uus!!: Sahha ja Nerjungri · Näe rohkem »

Nerjungri uluss

Nerjungri uluss (jakuudi Nüörüŋgürü) on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi lõunaosas.

Uus!!: Sahha ja Nerjungri uluss · Näe rohkem »

Nižnekolõmski uluss

Nižnekolõmski uluss ehk Allaraa Halõma uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Nižnekolõmski uluss · Näe rohkem »

Njurba uluss

Njurba uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Njurba uluss · Näe rohkem »

Oimjakon

Oimjakon (jakuudi Өймөкөөн) on küla Venemaa Sahha Vabariigi Oimjakoni ulussis, Borogonski 1. naslegi halduskeskus.

Uus!!: Sahha ja Oimjakon · Näe rohkem »

Oimjakoni uluss

Oimjakoni uluss ehk Öjmökööni uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Oimjakoni uluss · Näe rohkem »

Olenjoki jõgi

Olenjok (vene Оленёк (Olenjok), jakuudi Өлөөн (Ölöön)) on jõgi Aasias Venemaal Krasnojarski krais ja Sahhas.

Uus!!: Sahha ja Olenjoki jõgi · Näe rohkem »

Olenjoki rahvusuluss

Olenjoki rahvusuluss ehk Ölööni uluss (ka Olenjoki evengi rahvusrajoon) on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Olenjoki rahvusuluss · Näe rohkem »

Oljokminski uluss

Oljokminski uluss ehk Ölüöhhüme uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi lõunaosas.

Uus!!: Sahha ja Oljokminski uluss · Näe rohkem »

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Uus!!: Sahha ja Paleoliitikum · Näe rohkem »

Põhja-Siberi madalik

jõgikonnas Leena jõe delta Põhja-Siberi madalik ehk Taimõri madalik (vene keeles Северо-Сибирская низменность, Таймырская низменность) on madalik Venemaal Ida-Siberi põhjaosas Krasnojarski krai Taimõri rajooni ja Sahha territooriumil.

Uus!!: Sahha ja Põhja-Siberi madalik · Näe rohkem »

Põhjapolaarjoon

Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975. Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.

Uus!!: Sahha ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Sahha ja Pealinn · Näe rohkem »

Pobeda mägi

Pobeda mägi (vene keeles гора Победа) on mägi Venemaa idaosas, Tšerski aheliku ja Sahha Vabariigi ning kogu Kirde-Siberi kõrgeim tipp.

Uus!!: Sahha ja Pobeda mägi · Näe rohkem »

Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea

Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea standart Aissen Nikolajev, 2018. aasta maist Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea kohusetäitja Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea (kuni 2014 Sahha (Jakuutia) Vabariigi president; jakuudi keeles Саха Өрөспγγбγлγкэтин Ил Дархана, Ил Дархан; vene keeles Глава Республики Саха (Якутия)), on Sahha (Jakuutia) Vabariigi kõrgeim riigiametnik, vabariigi täidesaatva võimu juht.

Uus!!: Sahha ja Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea · Näe rohkem »

Sahha teaduste akadeemia

Sahha (Jakuutia) Vabariigi Teaduste Akadeemia, ka Sahha TA, (jakuudi keeles Саха Өрөспүүбүлүкэтин Наукаларын академията; vene keeles Академия Наук Республики Саха (Якутия)) on Sahha teadusakadeemia, vabariigi kõrgeim teadusasutus, mille eesmärk on edendada vabariigi teadust, rõhuasetusega piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.

Uus!!: Sahha ja Sahha teaduste akadeemia · Näe rohkem »

Sahha valitsus

Sahha (Jakuutia) Vabariigi vapp Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsus (jakuudi keeles Саха Өрөспүүбүлүкэтин Бырабыыталыстыбата; vene keeles Правительство Республики Саха (Якутия)) on Sahha (Jakuutia) Vabariigi täidesaatev ja korraldav võimuorgan.

Uus!!: Sahha ja Sahha valitsus · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Sahha ja Sakslased · Näe rohkem »

Srednekolõmski uluss

Srednekolõmski uluss ehk Orto Halõma uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Srednekolõmski uluss · Näe rohkem »

Stanovoi mäestik

Stanovoi mäestiku asend Stanovoi mäestik (vene Становой хребет) on mäestik Ida-Siberis.

Uus!!: Sahha ja Stanovoi mäestik · Näe rohkem »

Suntari uluss

Suntari uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Suntari uluss · Näe rohkem »

Tadžikid

Tadžikid (tadžiki keeles тоҷикон todžikon) on iraani rahvas, Tadžikistani põhirahvus (6 373 800, 80% elanikest).

Uus!!: Sahha ja Tadžikid · Näe rohkem »

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Uus!!: Sahha ja Tatarlased · Näe rohkem »

Tatta uluss

Tatta uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Tatta uluss · Näe rohkem »

Tšerski mäestik

Tšerski mäestiku asend Tšerski mäestik (vene хребет Черского, цепи Черского) on mäestik Venemaal Sahhas (Jakuutias) ja Magadani oblastis.

Uus!!: Sahha ja Tšerski mäestik · Näe rohkem »

Tšuktšid

Tšuktšid (1906) Tšuktšid (enesenimetused ԓыгъоравэтԓьэт, оравэтԓьэт) on Aasia kirdeosa põlisrahvas, kes elab Beringi merest kuni Indigirkani ja Põhja-Jäämerest kuni Anadõri ja Anjuini.

Uus!!: Sahha ja Tšuktšid · Näe rohkem »

Tšuraptša uluss

Tšuraptša uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Tšuraptša uluss · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd., lk. 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Sahha ja Teemant · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Sahha ja Tina · Näe rohkem »

Tompo uluss

Tompo uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Tompo uluss · Näe rohkem »

Turgi rahvad

Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.

Uus!!: Sahha ja Turgi rahvad · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol. Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Sahha ja Ukrainlased · Näe rohkem »

Ust-Aldanski uluss

Ust-Aldanski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Ust-Aldanski uluss · Näe rohkem »

Ust-Janski uluss

Ust-Janski uluss ehk Usujaana uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Ust-Janski uluss · Näe rohkem »

Ust-Maja uluss

Ust-Maja uluss on 2. järgu haldusüksus Venemaa (rajoon) Sahha Vabariigi idaosas.

Uus!!: Sahha ja Ust-Maja uluss · Näe rohkem »

Vabariik (Venemaa haldusüksus)

Vabariik (vene республика) on haldusüksus, föderatsiooni subjekt Venemaal.

Uus!!: Sahha ja Vabariik (Venemaa haldusüksus) · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid.Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Sahha ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Sahha ja Vene keel · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Sahha ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Sahha ja Venemaa · Näe rohkem »

Verhnekolõmski uluss

Verhnekolõmski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Verhnekolõmski uluss · Näe rohkem »

Verhneviljuiski uluss

Verhneviljuiski uluss ehk Üöhee Bülüü uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Verhneviljuiski uluss · Näe rohkem »

Verhojansk

thumb Verhojansk on linn Venemaa idaosas Sahha Vabariigis Verhojanski ulussis Jana jõe paremal kaldal.

Uus!!: Sahha ja Verhojansk · Näe rohkem »

Verhojanski mäestik

Verhojanski mäestiku asukoht Verhojanski mäestik (vene Верхоянский хребет) on mäestik Venemaal Jakuutias.

Uus!!: Sahha ja Verhojanski mäestik · Näe rohkem »

Verhojanski uluss

Verhojanski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.

Uus!!: Sahha ja Verhojanski uluss · Näe rohkem »

Viljuiski uluss

Viljuiski uluss ehk Bülüü uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.

Uus!!: Sahha ja Viljuiski uluss · Näe rohkem »

Volfram

Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.

Uus!!: Sahha ja Volfram · Näe rohkem »

1. järgu haldusüksus

1.

Uus!!: Sahha ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Sahha ja 13. sajand · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Sahha ja 15. sajand · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Sahha ja 17. sajand · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Sahha ja 1783 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Sahha ja 18. sajand · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Sahha ja 1805 · Näe rohkem »

1852

1852.

Uus!!: Sahha ja 1852 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Sahha ja 19. sajand · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Sahha ja 1922 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Sahha ja 1990 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Sahha ja 1991 · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Sahha ja 2018 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Jakuutia, Sahha (Jakuutia), Sahha (Jakuutia) Vabariik, Sahha Vabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »