Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Austria, Austria keiser, Badeni markkrahvkond, Baieri hertsog, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Euroopa, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Franz II, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hohenstaufenid, Impeerium, Imperaator, Interregnum, Karl IV, Karl Suur, Karl V, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Kölni kuurvürstkond, Keiser, Kolmekümneaastane sõda, Kuldbulla, Kuningas, Kuurvürst, Luksemburgi dünastia, Mainzi kuurvürstkond, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Napoleon I, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pfalz, Philipp (Saksa kuningas), Rooma, Rudolf I (Saksa kuningas), Saali dünastia, Sacco di Roma, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Salzburgi hertsogkond, Tšehhi kuningriik, Trieri kuurvürstkond, Württembergi hertsogkond, ..., 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 1308, 1313, 1346, 1356, 1400, 1410, 1437, 15. sajand, 1508, 1530, 1531, 1556, 16. sajand, 1623, 1692, 1777, 1803, 1806, 962. Laienda indeks (22 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria · Näe rohkem »
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Austria keiser · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Euroopa · Näe rohkem »
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Franz II · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Habsburgid-Lotringid · Näe rohkem »
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Impeerium · Näe rohkem »
Imperaator
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Imperaator · Näe rohkem »
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Interregnum · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl IV · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl V · Näe rohkem »
Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Keiser · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kuldbulla
Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kuldbulla · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kuningas · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Luksemburgi dünastia · Näe rohkem »
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Napoleon I · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Paavst · Näe rohkem »
Pfalz
Pfalz võib olla.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Pfalz · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rooma · Näe rohkem »
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Sacco di Roma
Sacco di Roma (itaalia keeles: Rooma rüüste, riisumine) oli Rooma rüüstamine Saksa palgasõdurite poolt 1527.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Sacco di Roma · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzburgi hertsogkond
Salzburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Salzburg) oli aastatel 1849 kuni 1918 Austria keisririigi ja Austria-Ungari Tsisleitaania kroonimaa.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Salzburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Württembergi hertsogkond
Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja Württembergi hertsogkond · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 13. sajand · Näe rohkem »
1308
1308.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1308 · Näe rohkem »
1313
1313.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1313 · Näe rohkem »
1346
1346.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1346 · Näe rohkem »
1356
1356.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1356 · Näe rohkem »
1400
1400.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1400 · Näe rohkem »
1410
1410.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1410 · Näe rohkem »
1437
1437.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1437 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 15. sajand · Näe rohkem »
1508
1542.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1508 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1530 · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1531 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1556 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 16. sajand · Näe rohkem »
1623
1623.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1623 · Näe rohkem »
1692
1692.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1692 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1777 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1803 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 1806 · Näe rohkem »
962
962.
Uus!!: Saksa-Rooma keiser ja 962 · Näe rohkem »
