Side

422 suhted: Aacheni rahu (1748), Aadel, Aadlitiitel, Aargau kanton, Abt, Abtiss, Adelheid, Alam-Lotring, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Aleksander III, Aleksander III (paavst), Alpid, Alsace, Anagni, Aprill, Aragóni kuningriik, Arelaat, Augsburg, Austerlitzi lahing, Austria, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Austria keiser, Austria keisririik, Austria ringkond, Austria Sileesia, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Švaabi ringkond, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Ülem-Reini ringkond, Ülem-Saksi ringkond, Õigusliku järjepidevuse põhimõte, Baieri, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Baieri kuurvürstkond, Baieri ringkond, Böömimaa valitsejate loend, Bütsants, Belgia, Benevento, Bernhard III (Saksi), Bolesław I Chrobry, Bologna, Bourbonid, Brandenburg, ..., Brandenburgi mark, Braunschweig, Braunschweigi hertsogkond, Brescia, Burgundia, Burgundia hertsog, Burgundia krahvkond, Burgundia kuningriik, Burgundia ringkond, Carlos II, Como, Cosimo I, Cremona, Dünastia, Ekskommunikatsioon, Ertshertsog, Eugenius III, Euroopa, Felipe II, Felipe V, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frangi keiser, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Frangimaa ringkond, Franz II, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III (Saksa kuningas), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia, Gero, Gibelliinid, Gniezno, Gregorius V, Gregorius VII, Gvelfid, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Habsburgide monarhia, Hadrianus IV, Halberstadti piiskopkond, Hannover, Hauteville, Hõim, Heidelberg, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas), Hertsog, Hertsogkond, Hispaania, Hispaania kuningas, Hispaania Madalmaad, Hohenstaufenid, Hollandi Vabariik, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Ida-Frangi kuningas, Idamark, Impeerium, Inglismaa, Innocentius IV, Investituuritüli, Iseseisvus, István I Püha, Itaalia, Itaalia keel, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jaanuar, Jever, Johannes XII, Juana, Karantaania, Karl IV, Karl Ludwig, Karl Suur, Karl V, Karl VI, Kastiilia kuningriik, Katoliiklus, Katoliku kirik, Köln, Kölni kuurvürstkond, Keiser, Keisririigi ringkonnad, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Ketser, Kirik (institutsioon), Kirikuriik, Kleinstaaterei, Knud Suur, Kolmekümneaastane sõda, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Krahv, Kraini mark, Kroonprints, Kubermang, Kuldbulla, Kuningas, Kuur-Reini ringkond, Kuurvürst, Ladina keel, Lausitz, Lausitzi mark, Lään, Lääne-Rooma keisririik, Läänemaailm, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Lääneslaavlased, Lübeck, Lechi lahing (955), Legnano lahing, Leopold I, Liivimaa ordu maameister, Linnusekrahv, Lodi (Itaalia), Lombardia, Lombardia Liiga, Lorraine, Lotringi hertsogkond, Louis VII, Louis XIV, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Sakslane, Luksemburgi dünastia, Luksemburgi krahvkond, Maakrahv, Madalmaad, Mainz, Mainzi kuurvürstkond, Mainzi peapiiskop, Maria Theresia, Markii, Markkrahv, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mecklenburg, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Meißen, Meißeni markkrahvkond, Merseburg, Mieszko I, Milano, Ministeriaal, Misjon, Monarh, Monarhia, Montpellier, Morava, Napoleon I, Napoli kuningriik, Nürnberg, Nõid Siimon, Nõo, November, Oldenburgi suurhertsogkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Padova, Palermo, Parun, Pavia, Põhiseadus, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Peapiiskop, Peeter I, Pfalts, Pfaltskrahv, Pfalzi kuurvürstkond, Philippe II, Piiskop, Pommeri, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola vürstiriik, Portugali kuningriik, Poznań, Praha, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Pressburgi rahu, Prints, Protestantism, Rahvusriik, Rüütel, Regensburg, Regent, Reinimaa, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigirüütel, Riigivürst, Roncaglia riigipäev, Rooma, Rooma keisririik, Rooma Peetri kirik, Rooma riik, Roomlaste kuningas, Saali dünastia, Saali tavaõigus, Saarbrücken, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa kuningas, Saksa Liit, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksamaa kuningriik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksi, Saksi dünastia, Saksi Idamark, Saksi-Altenburgi hertsog, Saksi-Meiningeni hertsog, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sardiinia kuningriik, Savoia hertsogkond, Sõda, Schleswig, Senjöör, September, Sileesia, Sitsiilia kuningriik, Skisma, Spoleto, Spoleto hertsogkond, Steiermargi hertsogkond, Steiermark (mark), Suurbritannia kuningriik, Suurhertsog, Taani Kuningriik, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Tüüringi, Tüüringi hertsogkond, Thurgau kanton, Toscana mark, Toulouse, Trier, Trieri kuurvürstkond, Ungari, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Uusaeg, Vabahärra, Vahemeri, Vana Šveitsi Konföderatsioon, Vasall, Vastupaavst, Vürst, Veebruar, Veneetsia, Veneetsia rahu, Veneetsia vabariik, Verona, Verona mark, Vestfaali hertsogkond, Vicenza, Viin, Viini kongress, Voltaire, Würzburg, Welfid, Wettinid, Wittelsbachi dünastia, Zeitz, 1002, 1004, 1014, 1018, 1024, 1030, 1034, 1045, 11. sajand, 1108, 1129, 1142, 1154, 1155, 1158, 1159, 1160, 1162, 1163, 1164, 1165, 1166, 1167, 1174, 1176, 1177, 1180, 1183, 1189, 12. sajand, 1211, 1212, 1215, 1220, 1220. aastad, 1228, 1235, 1245, 13. sajand, 1356, 1356. aasta kuldbulla, 14. sajand, 1493, 15. sajand, 1506, 1516, 1519, 1521, 1526, 1530, 1531, 1555, 1556, 1564, 1569, 16. sajand, 1618, 1622, 1648, 1692, 17. sajand, 1701, 1714, 18. juuni, 18. sajand, 1803, 1805, 1806, 1815, 19. sajand, 27. jaanuar, 29. mai, 4. oktoober, 4. sajand, 6. august, 7. september, 800, 9. sajand, 928, 929, 955, 962, 965, 966, 968, 983, 996, 998. Laienda indeks (372 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aacheni rahu (1748)

Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aacheni rahu (1748) · Näe rohkem »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aadel · Näe rohkem »

Aadlitiitel

Aadlitiitel on aadliku aste aadlisiseses hierarhias.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aadlitiitel · Näe rohkem »

Aargau kanton

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aargau kanton · Näe rohkem »

Abt

Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Abt · Näe rohkem »

Abtiss

Nivellesi abtiss püha Gertrud. Flaami kunstniku maal umbes 1530. aastast. Gertrud hoiab käes abtissi regaali – saua Abtiss (ladina keeles abbatissa) on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Abtiss · Näe rohkem »

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Adelheid · Näe rohkem »

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Alam-Lotring · Näe rohkem »

Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »

Alam-Saksi ringkond

Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aleksander III · Näe rohkem »

Aleksander III (paavst)

Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Alpid · Näe rohkem »

Alsace

Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Alsace · Näe rohkem »

Anagni

Anagni siluett Anagni on linn ja comune Frosinone provintsis Lazio maakonnas Itaalia keskosas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Anagni · Näe rohkem »

Aprill

Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aprill · Näe rohkem »

Aragóni kuningriik

Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Aragóni kuningriik · Näe rohkem »

Arelaat

hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Arelaat · Näe rohkem »

Augsburg

Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Augsburg · Näe rohkem »

Austerlitzi lahing

Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria · Näe rohkem »

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »

Austria keiser

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria keiser · Näe rohkem »

Austria keisririik

Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria keisririik · Näe rohkem »

Austria ringkond

Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria ringkond · Näe rohkem »

Austria Sileesia

Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria Sileesia · Näe rohkem »

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »

Austria-Ungari

| nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Švaabi ringkond

Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Švaabi ringkond · Näe rohkem »

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Švaabimaa · Näe rohkem »

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Čechy · Näe rohkem »

Ülem-Reini ringkond

Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul. Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ülem-Reini ringkond · Näe rohkem »

Ülem-Saksi ringkond

Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ülem-Saksi ringkond · Näe rohkem »

Õigusliku järjepidevuse põhimõte

Õigusliku järjepidevuse põhimõte ehk kontinuiteet on ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Õigusliku järjepidevuse põhimõte · Näe rohkem »

Baieri

Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Baieri · Näe rohkem »

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Baieri hertsog · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri kuurvürstkond

Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Baieri kuurvürstkond · Näe rohkem »

Baieri ringkond

Baieri ringkond 16. sajandi algul Baieri ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Baieri ringkond · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Bütsants · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Belgia · Näe rohkem »

Benevento

Benevento on linn Itaalias Benevento maakonnas; ühtlasi selle maakonna pealinn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Benevento · Näe rohkem »

Bernhard III (Saksi)

Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »

Bolesław I Chrobry

Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »

Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Bologna · Näe rohkem »

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Bourbonid · Näe rohkem »

Brandenburg

Brandenburg on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Brandenburg · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Braunschweig

Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Braunschweig · Näe rohkem »

Braunschweigi hertsogkond

Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »

Brescia

Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Brescia · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Burgundia · Näe rohkem »

Burgundia hertsog

Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Burgundia ringkond · Näe rohkem »

Carlos II

Carlos II Carlos II (6. november 1661 – 1. november 1700) oli viimane Hispaania monarh Habsburgide dünastiast (valitses 1665–1700), Felipe IV poeg.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Carlos II · Näe rohkem »

Como

Como on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Como provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Como · Näe rohkem »

Cosimo I

Cosimo I ehk Cosimo di Giovanni de' Medici (ka Cosimo I Suur; 12. juuni 1519 – 21. aprill 1574) oli teine Firenze hertsog aastatel 1537–1569 ja esimene Toscana suurhertsog 1569–1574.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Cosimo I · Näe rohkem »

Cremona

Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Cremona · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Dünastia · Näe rohkem »

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »

Ertshertsog

Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ertshertsog · Näe rohkem »

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Eugenius III · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Euroopa · Näe rohkem »

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Felipe II · Näe rohkem »

Felipe V

Felipe V. Hyacinthe Rigaud' maal (1701). Versailles' loss. Felipe V (19. detsember 1683 – 9. juuli 1746) oli Hispaania kuningas 1700–1746.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Felipe V · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Frangi keiser · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Frangimaa · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Frangimaa ringkond

Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Frangimaa ringkond · Näe rohkem »

Franz II

Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Franz II · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa kuningas)

Friedrich III Ilus (1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Friedrich III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gallia · Näe rohkem »

Gero

14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gero · Näe rohkem »

Gibelliinid

Gibelliinid olid keisri toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13. sajandi Itaalias.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gibelliinid · Näe rohkem »

Gniezno

Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gniezno · Näe rohkem »

Gregorius V

Gregorius V (Bruno Kärntenist, Kärnteni Bruno; saksa ajalookirjanduses Bruno von Kärnten, ka Brun von Kärnten; 971 ? –999) oli paavst 996–999.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gregorius V · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Gvelfid

Gvelfid olid paavsti toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Gvelfid · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Habsburgid · Näe rohkem »

Habsburgid-Lotringid

Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Habsburgid-Lotringid · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst aastatel 1154–1159.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hadrianus IV · Näe rohkem »

Halberstadti piiskopkond

Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »

Hannover

Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hannover · Näe rohkem »

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hauteville · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hõim · Näe rohkem »

Heidelberg

Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heidelberg · Näe rohkem »

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)

Heinrich VII Heinrich (VII) Hohenstaufen (1211–1242) oli keiser Friedrich II poeg ning Saksamaa kuningriigi kaaskuningas 1220–1235 ja Sitsiilia kuningas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hertsog · Näe rohkem »

Hertsogkond

Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hertsogkond · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hispaania · Näe rohkem »

Hispaania kuningas

Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hispaania kuningas · Näe rohkem »

Hispaania Madalmaad

Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hispaania Madalmaad · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Ida-Frangi kuningas

Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »

Idamark

Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Idamark · Näe rohkem »

Impeerium

Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Impeerium · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Inglismaa · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Investituuritüli

Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Investituuritüli · Näe rohkem »

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Iseseisvus · Näe rohkem »

István I Püha

István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja István I Püha · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Itaalia keel · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Jaanuar · Näe rohkem »

Jever

Jever on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Friisimaa kreisi keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Jever · Näe rohkem »

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Johannes XII · Näe rohkem »

Juana

Juana Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Juana · Näe rohkem »

Karantaania

Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Karantaania · Näe rohkem »

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Karl IV · Näe rohkem »

Karl Ludwig

Karl Ludwig (30. juuli 1833 Schönbrunni loss – 19. mai 1896 sealsamas) oli Habsburgide ertshertsog, Austria keisri Franz Joseph I ja Mehhiko keisri Maximiliano ​​noorem vend.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Karl Ludwig · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Karl V · Näe rohkem »

Karl VI

Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Karl VI · Näe rohkem »

Kastiilia kuningriik

Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kastiilia kuningriik · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Köln · Näe rohkem »

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Keiser

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Keiser · Näe rohkem »

Keisririigi ringkonnad

Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Keisririigi ringkonnad · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Keskaeg · Näe rohkem »

Ketser

Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ketser · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Kleinstaaterei

1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kleinstaaterei · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Knud Suur · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Konrad III (Saksa kuningas)

Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Krahv · Näe rohkem »

Kraini mark

Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kraini mark · Näe rohkem »

Kroonprints

Kroonprints on monarhias meessoost troonipärija.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kroonprints · Näe rohkem »

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kubermang · Näe rohkem »

Kuldbulla

Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kuldbulla · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuur-Reini ringkond

Kuur-Reini ringkond 16. sajandi alguses Kuur-Reini ringkonna kaart, ''Topographia Archiepiscopatuum Moguntinensis'', Matthäus Merian, 1646 Kuur-Reini ringkond (saksa Kurrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kuur-Reini ringkond · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lausitz

Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lausitz · Näe rohkem »

Lausitzi mark

Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lausitzi mark · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lään · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänemaailm

Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Läänemaailm · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lübeck · Näe rohkem »

Lechi lahing (955)

Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »

Legnano lahing

Legnano lahing peeti 1176.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Legnano lahing · Näe rohkem »

Leopold I

thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Leopold I · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Linnusekrahv

Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Linnusekrahv · Näe rohkem »

Lodi (Itaalia)

Lodi on linn ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lodi (Itaalia) · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lombardia · Näe rohkem »

Lombardia Liiga

Lombardia lipukandja aastal 1167 (liiga rajamise aastal) taas Milanosse sisenemas pärast seda, kui keiser Friedrich I väed olid linna 1162. aastal hävitanud. Bareljeef Milano Porta Romana väravalt (1171) Lombardia sõjaväelased (''milites''), kujutatuna aastast 1171 pärineval reljeefil (Porta Romana väraval) Lombardia Liiga (Lega Lombardia) oli 1167.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lombardia Liiga · Näe rohkem »

Lorraine

Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lorraine · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Louis VII

Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Louis VII · Näe rohkem »

Louis XIV

Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Louis XIV · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Luksemburgi dünastia

Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Luksemburgi dünastia · Näe rohkem »

Luksemburgi krahvkond

Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Maakrahv

Heraldiline maakrahvi kroon Maakrahv (saksa: Landgraf, hollandi: landgraaf, rootsi: lantgreve, prantsuse: landgrave; ladina: comes magnus, comes patriae, comes provinciae, comes terrae, comes principalis, lantgravius) oli aadlitiitel, mida kasutati Saksa-Rooma riigis ja hiljem selle endistel territooriumitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Maakrahv · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Madalmaad · Näe rohkem »

Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Mainz · Näe rohkem »

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Mainzi peapiiskop

231x231px Mainzi peapiiskop (ka Mainzi kuurvürst) oli üks seitsmest Püha Rooma Keisririigi Kuurvürstist ning Mainzi kuurvürstkonna valitseja.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Mainzi peapiiskop · Näe rohkem »

Maria Theresia

Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Maria Theresia · Näe rohkem »

Markii

Markii on krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias ja mujal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Markii · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Markkrahv · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond · Näe rohkem »

Meißen

Meißen on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Meißeni kreisi keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Meißen · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Merseburg

Merseburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Saale jõe ääres.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Merseburg · Näe rohkem »

Mieszko I

Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Mieszko I · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Milano · Näe rohkem »

Ministeriaal

Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ministeriaal · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Misjon · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Monarh · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Monarhia · Näe rohkem »

Montpellier

Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Montpellier · Näe rohkem »

Morava

Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Morava · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoli kuningriik

Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Napoli kuningriik · Näe rohkem »

Nürnberg

Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Nürnberg · Näe rohkem »

Nõid Siimon

Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Nõid Siimon · Näe rohkem »

Nõo

Nõo on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Nõo · Näe rohkem »

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja November · Näe rohkem »

Oldenburgi suurhertsogkond

Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto IV (Saksa-Rooma keiser)

Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Paavst · Näe rohkem »

Padova

Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Padova · Näe rohkem »

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Palermo · Näe rohkem »

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Parun · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Pavia · Näe rohkem »

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Põhiseadus · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Põhjameri · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Peeter I · Näe rohkem »

Pfalts

Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Pfalts · Näe rohkem »

Pfaltskrahv

Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »

Pfalzi kuurvürstkond

Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Pfalzi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Philippe II · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Piiskop · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »

Portugali kuningriik

Portugali kuningriik (portugal Reino de Portugal) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1139–1910.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Portugali kuningriik · Näe rohkem »

Poznań

13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Poznań · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Praha · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Pressburgi rahu

Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Pressburgi rahu · Näe rohkem »

Prints

"Prints" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Prints · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Protestantism · Näe rohkem »

Rahvusriik

Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Rahvusriik · Näe rohkem »

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Rüütel · Näe rohkem »

Regensburg

Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Regensburg · Näe rohkem »

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Regent · Näe rohkem »

Reinimaa

Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Reinimaa · Näe rohkem »

Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »

Riigirüütel

Riigirüütel (saksa keeles Reichsritter) oli Saksa-Rooma riigis väikeaadlik, kes oli vasallina otsealluv Saksa-Rooma keisrile.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Riigirüütel · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Riigivürst · Näe rohkem »

Roncaglia riigipäev

Friedrich I Barbarossa 13. sajandi kroonikas Roncaglia riigipäev oli aastal 1158 Piacenza lähedal peetud Saksa-Rooma riigi keiserlik riigipäev.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Roncaglia riigipäev · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma Peetri kirik

Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Rooma riik · Näe rohkem »

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »

Saali dünastia

336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saali dünastia · Näe rohkem »

Saali tavaõigus

Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »

Saarbrücken

Saarbrücken on linn Saksamaal, Saarimaa pealinn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saarbrücken · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend

See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksamaa mediatisatsioon

Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »

Saksi

Saksi on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksi · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia · Näe rohkem »

Saksi Idamark

Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksi Idamark · Näe rohkem »

Saksi-Altenburgi hertsog

Johann Philipp Saksi-Altenburgi hertsog (saksa Herzog von Sachsen-Altenburg) oli Saksi-Altenburgi hertsogiriigi valitsejate tiitel 1603–1672 ja 1826–1918.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksi-Altenburgi hertsog · Näe rohkem »

Saksi-Meiningeni hertsog

Bernhard I Saksi-Meiningeni hertsog oli Saksi-Meiningeni hertsogiriigi valitsejate tiitel 1680–1918.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksi-Meiningeni hertsog · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »

Savoia hertsogkond

Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Savoia hertsogkond · Näe rohkem »

Sõda

apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Sõda · Näe rohkem »

Schleswig

Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Schleswig · Näe rohkem »

Senjöör

Senjöör (prantsuse seigneur Bank of Canada (March 2012). "Backgrounders: Seigniorage" (PDF). Retrieved 2 January 2013.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Senjöör · Näe rohkem »

September

September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja September · Näe rohkem »

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Sileesia · Näe rohkem »

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Skisma

Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Skisma · Näe rohkem »

Spoleto

Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Spoleto · Näe rohkem »

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »

Steiermargi hertsogkond

Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Steiermargi hertsogkond · Näe rohkem »

Steiermark (mark)

Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Steiermark (mark) · Näe rohkem »

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »

Suurhertsog

Suurhertsog on hertsogist kõrgem, aga ertshertsogist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Suurhertsog · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Tšehhi krooni maad

Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Tüüringi · Näe rohkem »

Tüüringi hertsogkond

Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »

Thurgau kanton

Thurgau kanton on üks Šveitsi 26 kantonist.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Thurgau kanton · Näe rohkem »

Toscana mark

Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Toscana mark · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Toulouse · Näe rohkem »

Trier

Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Trier · Näe rohkem »

Trieri kuurvürstkond

Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ungari · Näe rohkem »

Ungari kuningas

Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningas · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungari vürstiriik

Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »

Uusaeg

Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Uusaeg · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vabahärra · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vahemeri · Näe rohkem »

Vana Šveitsi Konföderatsioon

Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vana Šveitsi Konföderatsioon · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vasall · Näe rohkem »

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vastupaavst · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vürst · Näe rohkem »

Veebruar

Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Veebruar · Näe rohkem »

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Veneetsia · Näe rohkem »

Veneetsia rahu

Paavst Aleksander III Veneetsia rahu ehk Veneetsia leping on 1177.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Veneetsia rahu · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Verona

Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Verona · Näe rohkem »

Verona mark

Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Verona mark · Näe rohkem »

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »

Vicenza

Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Vicenza · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Viin · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Viini kongress · Näe rohkem »

Voltaire

Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Voltaire · Näe rohkem »

Würzburg

Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Würzburg · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Welfid · Näe rohkem »

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Wettinid · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

Zeitz

Moritzburgi loss (Zeitz) Vapp Zeitzi paiknemine Saksi-Anhaltis Zeitz on linn Burgenlandkreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja Zeitz · Näe rohkem »

1002

1002.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1002 · Näe rohkem »

1004

1004.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1004 · Näe rohkem »

1014

1014.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1014 · Näe rohkem »

1018

1018.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1018 · Näe rohkem »

1024

1024.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1024 · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1030 · Näe rohkem »

1034

1034.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1034 · Näe rohkem »

1045

1045.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1045 · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 11. sajand · Näe rohkem »

1108

1108.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1108 · Näe rohkem »

1129

1129.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1129 · Näe rohkem »

1142

1142.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1142 · Näe rohkem »

1154

1154.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1154 · Näe rohkem »

1155

1155.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1155 · Näe rohkem »

1158

1158.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1158 · Näe rohkem »

1159

1159.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1159 · Näe rohkem »

1160

1160.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1160 · Näe rohkem »

1162

1162.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1162 · Näe rohkem »

1163

1163.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1163 · Näe rohkem »

1164

1164.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1164 · Näe rohkem »

1165

1165.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1165 · Näe rohkem »

1166

1166.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1166 · Näe rohkem »

1167

1167.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1167 · Näe rohkem »

1174

1174.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1174 · Näe rohkem »

1176

1176.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1176 · Näe rohkem »

1177

1177.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1177 · Näe rohkem »

1180

1180.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1180 · Näe rohkem »

1183

1183.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1183 · Näe rohkem »

1189

1189.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1189 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 12. sajand · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1211 · Näe rohkem »

1212

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1212 · Näe rohkem »

1215

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1215 · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1220 · Näe rohkem »

1220. aastad

1220.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1220. aastad · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1228 · Näe rohkem »

1235

1235.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1235 · Näe rohkem »

1245

1245.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1245 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 13. sajand · Näe rohkem »

1356

1356.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1356 · Näe rohkem »

1356. aasta kuldbulla

Karli silla juures 1356.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 14. sajand · Näe rohkem »

1493

1493.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1493 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 15. sajand · Näe rohkem »

1506

1506.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1506 · Näe rohkem »

1516

1516.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1516 · Näe rohkem »

1519

1519.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1519 · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1521 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1526 · Näe rohkem »

1530

1530.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1530 · Näe rohkem »

1531

1531.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1531 · Näe rohkem »

1555

1555.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1555 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1556 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1564 · Näe rohkem »

1569

1569.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1569 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 16. sajand · Näe rohkem »

1618

1618.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1618 · Näe rohkem »

1622

1622.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1622 · Näe rohkem »

1648

1648.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1648 · Näe rohkem »

1692

1692.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1692 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 17. sajand · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1701 · Näe rohkem »

1714

1714.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1714 · Näe rohkem »

18. juuni

18.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 18. juuni · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 18. sajand · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1803 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1805 · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1806 · Näe rohkem »

1815

1815.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 1815 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 19. sajand · Näe rohkem »

27. jaanuar

27.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 27. jaanuar · Näe rohkem »

29. mai

29.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 29. mai · Näe rohkem »

4. oktoober

4.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 4. oktoober · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 4. sajand · Näe rohkem »

6. august

6.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 6. august · Näe rohkem »

7. september

7.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 7. september · Näe rohkem »

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 800 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 9. sajand · Näe rohkem »

928

928.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 928 · Näe rohkem »

929

929.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 929 · Näe rohkem »

955

955.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 955 · Näe rohkem »

962

962.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 962 · Näe rohkem »

965

965.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 965 · Näe rohkem »

966

966.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 966 · Näe rohkem »

968

968.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 968 · Näe rohkem »

983

983.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 983 · Näe rohkem »

996

996.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 996 · Näe rohkem »

998

998.

Uus!!: Saksa-Rooma riik ja 998 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Püha Rooma Keisririik, Püha Rooma Riik, Püha Rooma riik, Püha Saksa-Rooma Keisririik, Püha Saksa-Rooma riik, Püha-Rooma keisririik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik, Saksa Rahva Püha Rooma Riik, Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik, Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik, Saksa-Rooma Riik, Saksa-Rooma keisririik, Saksa–Rooma riik.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva