Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Saksimaa hertsogiriik

Index Saksimaa hertsogiriik

Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

219 suhted: Aachen, Adolf (Saksa kuningas), Akvitaania Eleanor, Alam-Lotring, Alam-Saksi, Albrecht I (Saksimaa), Albrecht Karu, Alpid, Askania dünastia, Austria, Švaabimaa, Čechy, Baieri, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Bartolomeus, Bentheimi krahvkond, Bernhard III (Saksi), Billungid, Blankenburgi krahvkond, Brandenburg, Brandenburgi mark, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweigi hertsogkond, Bremeni liidumaa, Bremeni peapiiskopkond, Bulla, Diötsees, Diepholzi krahvkond, Drahičyn, Drang nach Osten, Elbe, Engern, Eugenius III, Flandria, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I Barbarossa, Friisimaa, Fritzlar, Gandersheimi klooster, Goslar, Halberstadt, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Hannoveri dünastia, Hannoveri kuningriik, ..., Harz, Havel, Hõimuhertsogkonnad, Hedeby, Heinrich I (Saksa kuningas), Heinrich II, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Henry II, Hertsogkond, Hildesheim, Hildesheimi piiskopkond, Hohenstaufenid, Hollandlased, Holstein, Hoya krahvkond, Ida-Frangi riik, Idamark, Inglismaa kuningriik, Itaalia, Kabel, Karolingid, Katedraal, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Kreis, Kristlus, Kuurvürst, Land Hadeln, Lauenburg, Lausitz, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Lübeck, Levant, Liidumaa, Lombardia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Lotringi hertsogkond, Magdeburg, Mark (territoorium), Marki krahvkond, Markkrahv, München, Münster, Mecklenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Meißen, Meißeni markkrahvkond, Merseburg, Morava, Nassau krahvkond, Nõbu, Nordalbingien, Nordrhein-Westfalen, Norra kuningas, Oldenburgi krahvkond, Osnabrück, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Otto (Ballenstedt), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Paderborn, Pagan, Pagulus, Põhjala ristisõjad, Põhjameri, Personaalunioon, Piiskop, Polaabid, Pommeri, Preisi kuningriik, Quedlinburg, Richard I, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romaani stiil, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksi-Anhalt, Saksi-Lauenburg, Saksi-Wittenberg, Saksid, Saksimaa, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Salzwedel, Schleswig, Schleswig-Holstein, Soest, Stade, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia kuningriik, Taani ajalugu, Taani kuningas, Tamm (ehitis), Tüüringi, Tüüringi hertsogkond, Tüüringi maakrahvkond, Tsivilisatsioon, Ungarlased, Vana-Saksimaa, Varakeskaeg, Vasall, Václav II, Vendi ristisõda, Vendid, Verden (riik), Verduni leping, Vestfaal, Vestfaali hertsogkond, Viikingid, Würzburg, Welfid, Wettinid, Widukind, Wittenberg, Zerbst (Anhalt), 1011, 1059, 1072, 11. juuni, 1106, 1123, 1126, 1128, 1131, 1132, 1134, 1137, 1140, 1142, 1143, 1144, 1147, 1150, 1157, 1160, 1160. aastad, 1296, 1320, 2. juuli, 27. märts, 28. märts, 29. juuni, 3. oktoober, 30. november, 7. veebruar, 804, 875, 880, 912, 936, 960, 961, 973. Laienda indeks (169 rohkem) »

Aachen

Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Belgia ja Hollandi piiri ääres, 65 km Kölnist lääne pool Eifeli rahvuspargi läheduses, Saksamaa kõige läänepoolsem linn, üks Saksamaa ülemkeskusi.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Aachen · Näe rohkem »

Adolf (Saksa kuningas)

Adolf (Saksa kuningas) Adolf Nassaust (umbes 1255 – 2. juuli 1298 Göllheim) oli Saksa kuningas 5. maist 1292 – 23. juunini 1298.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Adolf (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Akvitaania Eleanor

Akvitaania Eleanori pitsat Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 1122 – 1. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid naisi keskaja Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna, ja kuningate Richard I ja John Maata ema. Eleanor osales ka Teises ristisõjas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Akvitaania Eleanor · Näe rohkem »

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir). Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Lotring · Näe rohkem »

Alam-Saksi

Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Saksi · Näe rohkem »

Albrecht I (Saksimaa)

Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht I (Saksimaa) · Näe rohkem »

Albrecht Karu

Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg) aastast 1157 kuni oma surmani ja lühikest aega 1138–1142 Saksimaa hertsog.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht Karu · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alpid · Näe rohkem »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Askania dünastia · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Austria · Näe rohkem »

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergis ja Baieris, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Švaabimaa · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Čechy · Näe rohkem »

Baieri

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri · Näe rohkem »

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri hertsog · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamuse oma territoriaalsest ulatusest.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Bartolomeus

Püha Bartholomeus Bartolomeus on üks Jeesus Kristuse 12 jüngrist.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bartolomeus · Näe rohkem »

Bentheimi krahvkond

Bentheimi krahvkond (Grafschaft Bentheim, alamsaksa: Benthem) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis paiknes tänapäeva Alam-Saksi edelanurgas, Saksamaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bentheimi krahvkond · Näe rohkem »

Bernhard III (Saksi)

Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u. 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »

Billungid

Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungid · Näe rohkem »

Blankenburgi krahvkond

Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Blankenburgi krahvkond · Näe rohkem »

Brandenburg

Brandenburg on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brandenburg · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Braunschweig

Braunschweigi lõvi Braunschweig on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Okeri jõe ääres.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Braunschweigi hertsogkond

Braunschweig oli ajalooline riik Saksamaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »

Bremeni liidumaa

Bremeni liidumaa on Saksamaa väikseim liidumaa, mis koosneb kahest teineteisest 60 km kaugusel asuvast linnast: Bremenist ja Bremerhavenist.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremeni liidumaa · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Bulla

Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla - (ladina 'kapsel') üriku külge kinnitatud metallist pitser.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bulla · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Diötsees · Näe rohkem »

Diepholzi krahvkond

Diepholzi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Diepholzi krahvkond · Näe rohkem »

Drahičyn

Drahičyn (transkribeerituna Dragitšõn) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Drahičyni rajooni ja Drahičyni külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Drahičyn · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'Tung itta') on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Elbe

pisi Elbe (saksa; tšehhi Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Elbe · Näe rohkem »

Engern

Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Engern · Näe rohkem »

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Eugenius III · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Flandria · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Lõuna-Tüüringist ja Kirde-Baden-Württembergi piirkond Heilbronn-Franken.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse. Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friisimaa · Näe rohkem »

Fritzlar

Püha Peetruse kirik, mille ees on Püha Bonifaciuse kuju, kes oli kristlik misjonär Inglismaalt Hall torn Raekoda Fritzlar on rikkaliku ajalooga väike Saksa linn (15 000 elanikku) Schwalm-Ederi kreisis Põhja-Hessenis, 160 km Frankfurdist põhjas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Fritzlar · Näe rohkem »

Gandersheimi klooster

Gandersheimi klooster (saksa: Stift Gandersheim) on endine ilmalike kanonisside hoone (Frauenstift) tänapäevases Bad Gandersheimi linnas Alam-Saksimaal Saksamaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Gandersheimi klooster · Näe rohkem »

Goslar

thumb Goslar on linn Saksamaal Alam-Saksimaal, Goslari kreisi halduskeskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Goslar · Näe rohkem »

Halberstadt

Halberstadt on linn Saksamaal Sachsen-Anhalti liidumaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Halberstadt · Näe rohkem »

Halberstadti piiskopkond

Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastast 804 kuni aastani 1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »

Hamburg

Hamburg (alamsaksa keel: Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hamburg · Näe rohkem »

Hannoveri dünastia

Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hannoveri dünastia · Näe rohkem »

Hannoveri kuningriik

Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) oli kuningriik Saksamaal 1814–1866.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »

Harz

Harz on mäestik Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Harz · Näe rohkem »

Havel

pisi Havel on jõgi Saksamaal, Elbe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Havel · Näe rohkem »

Hõimuhertsogkonnad

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »

Hedeby

Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hedeby · Näe rohkem »

Heinrich I (Saksa kuningas)

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Heinrich II

Heinrich II on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich II · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Henry II

Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Henry II · Näe rohkem »

Hertsogkond

Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hertsogkond · Näe rohkem »

Hildesheim

Hildesheim on linn Saksamaal Alam-Saksimaal, Hildesheimi kreisi keskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hildesheim · Näe rohkem »

Hildesheimi piiskopkond

Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, aastatel (1137-1208 ja 1208-1254), Hohenstaufenid võitlesid Saksamaa ja Saksa-Rooma riigi valitsemise nimel Baieri suguvõsa Welfidega, kelle käes oli ka Saksimaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hollandlased · Näe rohkem »

Holstein

Holstein (saksa keeles Holstein, alamsaksa ja taani keeles Holsten, ladina keeles Holsatia) on ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini lõunaosas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Holstein · Näe rohkem »

Hoya krahvkond

Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hoya krahvkond · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat. Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843. Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Idamark

Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Idamark · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas, Suurbritannia saare lõunaosas, aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Itaalia · Näe rohkem »

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid 15. sajandil rajatud Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Kabel on kirikust väiksem kristlik altariga (õigeusus tavaliselt ilma altarita) sakraalhoone.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kabel · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Karolingid · Näe rohkem »

Katedraal

Pisa peapiiskopkonna katedraal. Lincolni piiskopkonna katedraal. Dresdeni-Meißeni piiskopkonna katedraal. Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis. Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk piiskopkonna (diötseesi või eparhia) peakirik ehk toomkirik ehk piiskoplik kirik on kirik, kus harilikult teenib piiskop, kus on piiskopitool ja mis on seega piiskopkonna kese.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Katedraal · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa Baltimaid. Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Konrad III (Saksa kuningas)

Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Kreis

Kreis on haldusüksuse nimetus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kreis · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kristlus · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Land Hadeln

thumb thumb tamm Glameyer Stackis, Otterndorfis purunes Land Hadeln on ajalooline maastik ja endine haldusringkond Põhja-Saksamaal keskusega Otterndorfis Elbe alamjooksul, Elbe-Weseri kolmnurgas Elbe ja Weseri estuaaride vahel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Land Hadeln · Näe rohkem »

Lauenburg

Lauenburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lauenburg · Näe rohkem »

Lausitz

Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, käibel on eesti keeles ka vaste Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lausitz · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lään · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Lübeck

Lübeck (eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lübeck · Näe rohkem »

Levant

Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Vahemerest vahetult itta jääv piirkond Edela-Aasias.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Levant · Näe rohkem »

Liidumaa

Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liidumaa · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lombardia · Näe rohkem »

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Magdeburg

Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Magdeburg · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Marki krahvkond

Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja osariik Alam-Reini–Vestfaali ringkonnas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Markkrahv · Näe rohkem »

München

Müncheni vaade Frauenkirche ja raekoja tornidega München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhja pool.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja München · Näe rohkem »

Münster

Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Münster · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Mecklenburg-Vorpommern

Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »

Meißen

Meißeni vanalinn Meißen on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Meißeni kreisi keskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Meißen · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Merseburg

Merseburg on asula Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Saale jõe ääres.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Merseburg · Näe rohkem »

Morava

Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Morava · Näe rohkem »

Nassau krahvkond

Nassau loss. Nassau krahvkond oli Saksa riik Saksa-Rooma riigis ja hiljem osa Saksa Liidust.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nassau krahvkond · Näe rohkem »

Nõbu

Nõbu on isa või ema venna või õe poeg või tütar.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nõbu · Näe rohkem »

Nordalbingien

Saksimaa umbes aastal 1000 Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordalbingien · Näe rohkem »

Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ehk Põhja-Rein-Vestfaal on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »

Norra kuningas

Norra kuningas on Norra riigipea.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Norra kuningas · Näe rohkem »

Oldenburgi krahvkond

Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »

Osnabrück

Osnabrück on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Hase jõe ääres.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Osnabrück · Näe rohkem »

Osnabrücki piiskopkond

Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225 kuni 1803.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Ostfaal

19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ostfaal · Näe rohkem »

Otto (Ballenstedt)

Ballenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto (Ballenstedt) · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas alates 983, Saksa-Rooma riigi keiser alates 996.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Paderborn

Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Paderborn · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pagan · Näe rohkem »

Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pagulus · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Põhjameri · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (kreeka keeles ἐπίσκοπος, episkopos) on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Piiskop · Näe rohkem »

Polaabid

Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimurühm, kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Polaabid · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pommeri · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Quedlinburg

Turuväljak Quedlinburgis Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Quedlinburg · Näe rohkem »

Richard I

Richard Lõvisüda Richard I Lõvisüda (inglise keeles ka Richard the Lion-heart või Lion-hearted, prantsuse keeles Richard Cœur de Lion ja Oc et No; 8. september 1157 Oxford, Inglismaa – 6. aprill 1199 Châlus, Akvitaania hertsogkond) oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199, Akvitaania hertsog (1189–1199) ja Poitiers' hertsog.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Richard I · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u. aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Romaani stiil

Romaani stiil (harvem kasutatud terminit romaanika) on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Romaani stiil · Näe rohkem »

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »

Rudolf I (Saksa kuningas)

Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi dünastia · Näe rohkem »

Saksi-Anhalt

Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Anhalt · Näe rohkem »

Saksi-Lauenburg

Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 äärmises lõunaosas alal, mida nüüd kutsutakse Schleswig-Holsteiniks.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »

Saksi-Wittenberg

Saksi-Wittenbergi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keskusega Wittenbergis, aastatel 1296–1356.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksid · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa · Näe rohkem »

Saksimaa kuningriik

Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »

Salzwedel

Salzwedel on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Salzwedel · Näe rohkem »

Schleswig

Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Soest

Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Soest · Näe rohkem »

Stade

Stade on linn Alam-Saksimaal Saksamaal ja Hamburgi metropolipiirkonna (Metropolregion Hamburg) osa.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Stade · Näe rohkem »

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Tamm (ehitis)

Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi · Näe rohkem »

Tüüringi hertsogkond

Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »

Tüüringi maakrahvkond

Tüüringi maakrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1111/12-1440.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi maakrahvkond · Näe rohkem »

Tsivilisatsioon

Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ungarlased · Näe rohkem »

Vana-Saksimaa

Saksimaa 8. sajandil, Elbe, Weseri ja Eideri jõgede vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaaga, Vestfaaliga ja Saksi-Anhalti lääneosaga.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastal Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000 või 1050.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vasall · Näe rohkem »

Václav II

Václav II portree 14. sajandi käsikirjas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Václav II · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vendid

Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vendid · Näe rohkem »

Verden (riik)

Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verden (riik) · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Euroopa enne Karolingide kodusõda (840-843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal. Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verduni leping · Näe rohkem »

Vestfaal

Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal · Näe rohkem »

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Viikingid · Näe rohkem »

Würzburg

Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa halduskeskus.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Würzburg · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest pärinevad paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Welfid · Näe rohkem »

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid · Näe rohkem »

Widukind

Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Widukind · Näe rohkem »

Wittenberg

Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wittenberg · Näe rohkem »

Zerbst (Anhalt)

Zerbsti St Bartholomeuse kirik Vapp Zerbsti paiknemine Anhalt-Bitterfeldi kreisis Zerbst on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Anhalt-Bitterfeldi kreisis.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Zerbst (Anhalt) · Näe rohkem »

1011

1011.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1011 · Näe rohkem »

1059

1059.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1059 · Näe rohkem »

1072

1072.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1072 · Näe rohkem »

11. juuni

11.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 11. juuni · Näe rohkem »

1106

1106.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1106 · Näe rohkem »

1123

1123.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1123 · Näe rohkem »

1126

1126.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1126 · Näe rohkem »

1128

1128.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1128 · Näe rohkem »

1131

1131.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1131 · Näe rohkem »

1132

1132.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1132 · Näe rohkem »

1134

1134.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1134 · Näe rohkem »

1137

1137.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1137 · Näe rohkem »

1140

1140.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1140 · Näe rohkem »

1142

1142.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1142 · Näe rohkem »

1143

1143.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1143 · Näe rohkem »

1144

1144.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1144 · Näe rohkem »

1147

1147.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1147 · Näe rohkem »

1150

1150.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1150 · Näe rohkem »

1157

1157.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1157 · Näe rohkem »

1160

1160.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1160 · Näe rohkem »

1160. aastad

1160.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1160. aastad · Näe rohkem »

1296

1296.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1296 · Näe rohkem »

1320

1320.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1320 · Näe rohkem »

2. juuli

2.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 2. juuli · Näe rohkem »

27. märts

27.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 27. märts · Näe rohkem »

28. märts

28.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 28. märts · Näe rohkem »

29. juuni

29.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 29. juuni · Näe rohkem »

3. oktoober

3.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 3. oktoober · Näe rohkem »

30. november

30.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 30. november · Näe rohkem »

7. veebruar

7.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 7. veebruar · Näe rohkem »

804

804.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 804 · Näe rohkem »

875

875.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 875 · Näe rohkem »

880

880.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 880 · Näe rohkem »

912

912.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 912 · Näe rohkem »

936

936.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 936 · Näe rohkem »

960

960.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 960 · Näe rohkem »

961

961.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 961 · Näe rohkem »

973

973.

Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 973 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Saksi hertsogkond, Saksimaa hertsogkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »