Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Aasta sammal, Aino Kalda, Autotroof, Bioindikaator, Botaanika mõisteid, Brüofloora, Eesti, Eesti samblad, Eestis kaitstavate sammalde loend, Eos, Fülogenees, Fossiilkütus, Fotosüntees, Gametofüüt, Hõimkond, Helviksammaltaimed, Heterotroof, Huumus, Idanemine, Juur, Katteseemnetaimed, Kõdersammaltaimed, Kivi, Leht, Lehtsamblad, Lehtsammaltaimed, Liik (bioloogia), Monofüleetiline rühm, Munarakk, Nele Ingerpuu, Niiskus, Paljasseemnetaimed, Parafüleetiline rühm, Parasvööde, Puu, Raba, Raskmetallid, Risoid, Rohevetikad, Samblasõber, Samblikud, Seeme, Seened, Seensammal, Soontaimed, Sporofüüt, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Taimede loend, ..., Toitained, Tundra, Tuul, Vars, Vääveldioksiid, Vegetatiivne sigimine, Vesi, Vetikad. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aasta sammal
Esimeseks aasta samblaks valiti 2017. aastaks harilik karusammal Aasta sammal on samblaliigile antav aunimetus.
Uus!!: Sammaltaimed ja Aasta sammal · Näe rohkem »
Aino Kalda
Aino Kalda (kolleegide hulgas ka Anu Kalda, sündinud 19. augustil 1929 Tallinnas) on eesti botaanik, brüoloog; bioloogiakandidaat.
Uus!!: Sammaltaimed ja Aino Kalda · Näe rohkem »
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Uus!!: Sammaltaimed ja Autotroof · Näe rohkem »
Bioindikaator
Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.
Uus!!: Sammaltaimed ja Bioindikaator · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Sammaltaimed ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
Brüofloora
Brüofloora ehk sammaltaimestik on mingis paigas elavate samblaliikide kogum.
Uus!!: Sammaltaimed ja Brüofloora · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Sammaltaimed ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti samblad
Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).
Uus!!: Sammaltaimed ja Eesti samblad · Näe rohkem »
Eestis kaitstavate sammalde loend
Eestis on kitse alla võetud mitmed sammaltaimede liigid.
Uus!!: Sammaltaimed ja Eestis kaitstavate sammalde loend · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Sammaltaimed ja Eos · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Sammaltaimed ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Sammaltaimed ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Sammaltaimed ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Uus!!: Sammaltaimed ja Gametofüüt · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Sammaltaimed ja Hõimkond · Näe rohkem »
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Uus!!: Sammaltaimed ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »
Heterotroof
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Uus!!: Sammaltaimed ja Heterotroof · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Sammaltaimed ja Huumus · Näe rohkem »
Idanemine
Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.
Uus!!: Sammaltaimed ja Idanemine · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Sammaltaimed ja Juur · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Sammaltaimed ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kõdersammaltaimed
Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta) on soonteta taimede hõimkond, kes on ehituselt samblad.
Uus!!: Sammaltaimed ja Kõdersammaltaimed · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid. Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi. Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Sammaltaimed ja Kivi · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Sammaltaimed ja Leht · Näe rohkem »
Lehtsamblad
Lehtsamblad (Bryopsida) on lehtsammaltaimede hõimkonna liigirikkaim klass: siia kuulub umbes 95% sammaltaimedest.
Uus!!: Sammaltaimed ja Lehtsamblad · Näe rohkem »
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Uus!!: Sammaltaimed ja Lehtsammaltaimed · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Sammaltaimed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Sammaltaimed ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Sammaltaimed ja Munarakk · Näe rohkem »
Nele Ingerpuu
Nele Ingerpuu (sünninimi Nele Laasimer; sündinud 29. märtsil 1954) on eesti brüoloog (sammalde uurija).
Uus!!: Sammaltaimed ja Nele Ingerpuu · Näe rohkem »
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Uus!!: Sammaltaimed ja Niiskus · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Sammaltaimed ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Uus!!: Sammaltaimed ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Sammaltaimed ja Parasvööde · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Sammaltaimed ja Puu · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Sammaltaimed ja Raba · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Sammaltaimed ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Risoid
Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.
Uus!!: Sammaltaimed ja Risoid · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Sammaltaimed ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Samblasõber
Samblasõber on eestikeelne brüoloogia alane ajakiri.
Uus!!: Sammaltaimed ja Samblasõber · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud (Lichen) on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Sammaltaimed ja Samblikud · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Sammaltaimed ja Seeme · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.
Uus!!: Sammaltaimed ja Seened · Näe rohkem »
Seensammal
Seensammal (Cryptothallus mirabilis) on liik samblaid, kellel puudub klorofüll.
Uus!!: Sammaltaimed ja Seensammal · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Sammaltaimed ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Uus!!: Sammaltaimed ja Sporofüüt · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Sammaltaimed ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
Sugutu paljunemine sinilillel: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine) Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Sammaltaimed ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Sammaltaimed ja Taimed · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Sammaltaimed ja Taimede loend · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.
Uus!!: Sammaltaimed ja Toitained · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Sammaltaimed ja Tundra · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Sammaltaimed ja Tuul · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Sammaltaimed ja Vars · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Sammaltaimed ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Sammaltaimed ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Sammaltaimed ja Vesi · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Sammaltaimed ja Vetikad · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bryobionta, Bryota, Brüofüüdid, Samblad, Sammal, Sammal (kasvuvorm), Sammaltaim, Sammaltaimed (kasvuvorm), Sammaltaimed sensu lato.
