Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Aadlisuguvõsa, Ageri mõis, Alfred Schilling, Ammuta mõis, Aseri mõis, Aseri tsemendivabrik, Švaabimaa, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Fabian Gotthard von Steinheil, Franz Josephi maa, Hüdrograaf, III Riigiduuma, Kabala mõis (Viru-Nigula), Kihelkonnakohus, Koogu mõis, Kreisikohus, Kuksema mõis, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Müüsleri mõis, Meeskohus, Orgmetsa mõis, Orina mõis, Pada mõis, Pähu mõis, Põlisaadel, Riigikogu, Rittmeister, Saksa-Balti Erakond, Sargvere mõis, Särevere mõis, Schilling (Kaliküla), Seidla mõis, Vabadusrist, Varudi mõis, Väimela mõis, Vene Geograafiaselts, Vene-Türgi sõda (1877–1878), Venemaa Keisririik, Viru kreis, Viru-Nigula kihelkond, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda.
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Schilling ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Ageri mõis
Ageri mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas.
Uus!!: Schilling ja Ageri mõis · Näe rohkem »
Alfred Schilling
Alfred Karl Wilhelm Schilling (6. oktoober (vkj. 22. september) 1861 Kuksema mõis – 12. november 1922 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi poliitik, III Riigiduuma koosseisu saadik.
Uus!!: Schilling ja Alfred Schilling · Näe rohkem »
Ammuta mõis
Ammuta mõis (saksa keeles Ammuta) oli Kuksema mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Schilling ja Ammuta mõis · Näe rohkem »
Aseri mõis
Aseri mõis (saksa keeles Asserien) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Schilling ja Aseri mõis · Näe rohkem »
Aseri tsemendivabrik
Aseri tsemendivabrik oli vabrik Virumaal Aseris, mis tootis eeskätt tsementi.
Uus!!: Schilling ja Aseri tsemendivabrik · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Schilling ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Schilling ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Schilling ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Schilling ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Fabian Gotthard von Steinheil
Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Schilling ja Fabian Gotthard von Steinheil · Näe rohkem »
Franz Josephi maa
Franz Josephi maa Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Schilling ja Franz Josephi maa · Näe rohkem »
Hüdrograaf
Amazonase hüdrograaf Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Schilling ja Hüdrograaf · Näe rohkem »
III Riigiduuma
III Riigiduuma (vene keeles Государственная дума Российской империи III созыва) oli Vene keisririigi kolmas kokkukutsutud riigiduuma.
Uus!!: Schilling ja III Riigiduuma · Näe rohkem »
Kabala mõis (Viru-Nigula)
Mõisa kõrvalhoone varemed Kabala mõis (saksa keeles Kappel, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla Kabala asula territooriumil.
Uus!!: Schilling ja Kabala mõis (Viru-Nigula) · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Schilling ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Koogu mõis
Koogu mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894) Koogu mõis (saksa keeles Kook) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Schilling ja Koogu mõis · Näe rohkem »
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Uus!!: Schilling ja Kreisikohus · Näe rohkem »
Kuksema mõis
Kuksema mõis (saksa keeles Jürgensberg) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Schilling ja Kuksema mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Schilling ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Schilling ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Müüsleri mõis
Müüsleri mõisa varemed Müüsleri mõis (saksa keeles Seinigal) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Schilling ja Müüsleri mõis · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Schilling ja Meeskohus · Näe rohkem »
Orgmetsa mõis
Orgmetsa mõis (saksa keeles Orgmetz) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Schilling ja Orgmetsa mõis · Näe rohkem »
Orina mõis
Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Schilling ja Orina mõis · Näe rohkem »
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: Schilling ja Pada mõis · Näe rohkem »
Pähu mõis
Pähu mõis (saksa keeles Pähho) oli eramõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Schilling ja Pähu mõis · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Schilling ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Schilling ja Riigikogu · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Schilling ja Rittmeister · Näe rohkem »
Saksa-Balti Erakond
Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond.
Uus!!: Schilling ja Saksa-Balti Erakond · Näe rohkem »
Sargvere mõis
Kunagise Sargvere mõisa peahoone 2014. aasta mais Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Schilling ja Sargvere mõis · Näe rohkem »
Särevere mõis
Foto: Ivar Leidus 28.04.2012 Särevere mõis (saksa keeles Serrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Nüüdisajal on Särevere mõis muinsuskaitse all olev mõis Särevere alevikus Türi vallas Järvamaal, mida haldab ja hooldab Järvamaa Kutsehariduskeskus.
Uus!!: Schilling ja Särevere mõis · Näe rohkem »
Schilling (Kaliküla)
Schilling (saksa keeles Schilling a. d. H. Kalliküll, ′Schilling Kaliküla kojast′, vene keeles Шиллинг) oli Taanist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Schilling ja Schilling (Kaliküla) · Näe rohkem »
Seidla mõis
Seidla mõisa peahoone Seidla mõisa tuuleveski Seidla mõis (saksa keeles Seydell) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Schilling ja Seidla mõis · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Schilling ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Varudi mõis
Varudi mõis (saksa keeles Wardes, Wartz, Portenthacken, Neuwartz) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).
Uus!!: Schilling ja Varudi mõis · Näe rohkem »
Väimela mõis
Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Schilling ja Väimela mõis · Näe rohkem »
Vene Geograafiaselts
Vene Geograafiaselts asub Peterburis aadressil Grivtsovi põik 10 Vene Geograafiaselts (vene keeles Русское географическое общество) on Venemaal tegutsev ühiskondlik organisatsioon, üks vanimatest geograafiaseltsidest maailmas.
Uus!!: Schilling ja Vene Geograafiaselts · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.
Uus!!: Schilling ja Vene-Türgi sõda (1877–1878) · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Schilling ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Schilling ja Viru kreis · Näe rohkem »
Viru-Nigula kihelkond
Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Schilling ja Viru-Nigula kihelkond · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Schilling ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Schilling von Lahnstein, Von Schilling.
