Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Seepia (värvaine)

Index Seepia (värvaine)

Seepia on tumepruun õrnalt violetja varjundiga värvaine, mida saadakse seepia (Sepia officinalis) tindipõiest.

23 suhted: Akvarell, Bister, Dresden, Foto, Fotograafia, Hõbe, Joonistamine, Kummiaraabik, Lasuurvärv, Laveering, Lilla, Pruun, Renessanss, Rooma riik, Säilitusaine, Seepia, Seepiapruun, Sulfiidid, Värvaine, Värvainete indeks, Värvus, 18. sajand, 19. sajand.

Akvarell

Kunstnik, kes maalib vesivärvidega Akvarellvärviklotsid maalikastis Akvarell (itaalia sõnast acquerello, see omakorda tuletatud ladina keele sõnast aqua 'vesi') on maalitehnika, mille puhul värv kantakse pinda laseerivalt katvate vees lahustuvate värvidega (märjalt-märga tehnikas või kihtide viisi) paberile, siidile või pärgamendile.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Akvarell · Näe rohkem »

Bister

Bister (prantsuse keelest bistre 'tõmmu') on pruun orgaaniline värvipigment, värvuselt ja koostiselt sarnane asfaldiga.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Bister · Näe rohkem »

Dresden

Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Dresden · Näe rohkem »

Foto

Esimene inimesest tehtud foto. Robert Corneliuse autoportree aastast 1839. Foto (vanemas kirjanduses ka: päevapilt, ülesvõte) on fotograafilise menetluse teel saadud püsiv kujutis või selle reproduktsioon.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Foto · Näe rohkem »

Fotograafia

thumb Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Fotograafia · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Hõbe · Näe rohkem »

Joonistamine

Leonardo da Vinci, autoportree (sangviinijoonistus paberil, umb 1512). Joonistusvahendid Joonistamine on mingile pinnale visuaalsete kujundite tegemine joonistusvahenditega – näiteks pliiatsi, sule, sangviini, puusöe või kriidiga.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Joonistamine · Näe rohkem »

Kummiaraabik

Kummiaraabik, ka araabia kummi (ladina keeles gum arabic) on soojas vees lahustuv kumjas polüsahhariidide segu, mida saadakse teatud akaatsialiikide tardunud piimmahlast.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Kummiaraabik · Näe rohkem »

Lasuurvärv

Lasuurvärv ehk lasuur on läbipaistva kihina pinda kattev vähese pigmendisisaldusega värv.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Lasuurvärv · Näe rohkem »

Laveering

Laveering (itaalia keelest lavare 'pesema') on ühevärviline varjundirikas pind, mis väga õhukeseks lahjendatud akvarellvärviga lisatakse tuši- või pliiatsijoonistusele, saavutamaks maalilist mõju.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Laveering · Näe rohkem »

Lilla

Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Lilla · Näe rohkem »

Pruun

Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Pruun · Näe rohkem »

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Renessanss · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Rooma riik · Näe rohkem »

Säilitusaine

Uus-Meremaa munade säilitusvahend Ovoline 20. sajandi esimesest poolest Säilitusaine on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle säilimisaega.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Säilitusaine · Näe rohkem »

Seepia

Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond seepialaste sugukonnast.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Seepia · Näe rohkem »

Seepiapruun

Seepiapruun ehk seepiakarva on hallika või lillaka varjundiga sügavpruun värvus, üks pruunidest värvitoonidest, mis vastab värvina kasutatava seepia ja sellega tehtud joonistuste, samuti seepiaga toneeritud fotode toonile.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Seepiapruun · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Värvaine

Värvaine on keemiline aine, mida kasutatakse värvuse andmiseks.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Värvaine · Näe rohkem »

Värvainete indeks

Rahvusvaheline värvainete indeks (Colour Index või Colour Index International, CI) on andmebaas, mille algatasid värvitootjaid ja värvalite rahvusvahelised erialaorganisatsioonid: Suurbritannias baseeruv Society of Dyers and Colourists ja Ameerika Ühendriikides asuv American Association of Textile Chemists and Colorists.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Värvainete indeks · Näe rohkem »

Värvus

Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja Värvus · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja 18. sajand · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Seepia (värvaine) ja 19. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »