Kiiremini kui brauser!
72 suhted: A-mast (laevandus), Aerodünaamika, Atmosfäär, Austraalia, Õhk, Düüs, Eesti, Eesti Jahtklubide Liit, Elektrimootor, Energia, Fossiilkütus, Haabjas, Harrastuste loend, Hüdrodünaamika, Inglismaa, Jahtklubi, Juur, Kanuu, Katamaraan, Keha, Kiiljaht, Kuveit, Laev, Laevaehitus, Laevatee, Laminaarne voolamine, Liiklus, Liikumine, Luu, Maa, Merendus, Meretransport, Mootor, Muhu väina regatt, Nahk, Niilus, NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises, Parv, Päramootor, Pärnu jõgi, Pärnu Postimees, Puit, Puri, Purilennuk, Purjelaev, Purjelaud, Purjetamine 2012. aasta suveolümpiamängudel, Purjetamine 2016. aasta suveolümpiamängudel, Purjetamise võistlusreeglid, Puuvill, ..., Radiosüsinikumeetod, Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, Rostock, Ruhi, Süsinikkiud, Sisepõlemismootor, Spordialade loend, Suurus, Svertpaat, Taglas, Thor Heyerdahl, Tuul, Tuuleenergia, Veekogu, Viikingid, 10. juuli, 1661, 1720, 1883, 1956. aasta Eesti meistrivõistlused purjetamises, 1973. aasta naftakriis, 22. juuli. Laienda indeks (22 rohkem) »
A-mast (laevandus)
Ra II muuseumis kandmas purje A-mast on üks esimesi algelisi laevamasti tüüpe, mida on kerge toestada, ning mis on võimelised kandma raskest materjalist purje.
Uus!!: Purjetamine ja A-mast (laevandus) · Näe rohkem »
Aerodünaamika
Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.
Uus!!: Purjetamine ja Aerodünaamika · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Purjetamine ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Purjetamine ja Austraalia · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Purjetamine ja Õhk · Näe rohkem »
Düüs
Raketidüüs (inglise ''rocket nozzle'') Düüs (saksa Düse; ka geomeetriline düüs) on muutuva ristlõikega kanal (hrl toru otsmine kitsenev osa) vedeliku‑ või gaasivoo kiirendamiseks.
Uus!!: Purjetamine ja Düüs · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Purjetamine ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Jahtklubide Liit
Eesti Jahtklubide Liit (lühend EJL) on Eesti purjespordiga ja huvimeresõiduga tegelev ühendus.
Uus!!: Purjetamine ja Eesti Jahtklubide Liit · Näe rohkem »
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Purjetamine ja Elektrimootor · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Purjetamine ja Energia · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Purjetamine ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Haabjas
Haabjas Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat, paat, mis on loodud ühest puu Ühepuupaat vikitsitaadid *https://haabjas.com/ Haabjaveeb *http://haabjas.blogspot.com/ Haabjablogi * Jaan Keerdo, https://www.slideshare.net/Ruukel/haabjaehituse-teoreetilised-phimtted-ja-praktilised-lahendused Haabjaehituse teoreetilised põhimõtted ja praktilised lahendused, Magistritöö kultuuriväärtuste säilitamise erialal, Tartu Ülikool 2011 *https://rahvakultuur.ee/2021/06/07/yhepuulootsiku-ehitamine-ja-kasutus-soomaal/ Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu: Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutus Soomaal *https://haabjas.com/maailmakaart/ Ühepuupaatide leviku maailmakaart *https://parnu.postimees.ee/6929619? Haabjas pürib UNESCO kultuuripärandi nimistusse, postimees.ee, 22. märts 2020 Kategooria:Paadid.
Uus!!: Purjetamine ja Haabjas · Näe rohkem »
Harrastuste loend
See loend loetleb harrastusi.
Uus!!: Purjetamine ja Harrastuste loend · Näe rohkem »
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Uus!!: Purjetamine ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Purjetamine ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jahtklubi
Baieri jahtklubi hoone ja selle lähim ümbrus Jahtklubi on klubi, mille liikmete peamine harrastus on purjetamine, olgu siis spordi või merematkamisena.
Uus!!: Purjetamine ja Jahtklubi · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Purjetamine ja Juur · Näe rohkem »
Kanuu
jõel Kanadas 1919 Tõrvikuvalgel kanuusõit Emajõel 2017. aasta suvel. Kanuu on indiaanlaste ja teiste loodusrahvaste kerge paat, mida on valmistatud erinevatest materjalidest, sealhulgas puidust kasetohust.
Uus!!: Purjetamine ja Kanuu · Näe rohkem »
Katamaraan
Katamaraanparvlaev 200px Purjepaat katamaraan Katamaraan (tamili sõnadest kattu maram 'kaks puud') on kahe (küljega kõrvutise ning ühendatud) kerega veesõiduk.
Uus!!: Purjetamine ja Katamaraan · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Purjetamine ja Keha · Näe rohkem »
Kiiljaht
Kiiljaht (inglise keeles keelboat) on raskuskiiluga purjepaat.
Uus!!: Purjetamine ja Kiiljaht · Näe rohkem »
Kuveit
Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul.
Uus!!: Purjetamine ja Kuveit · Näe rohkem »
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Uus!!: Purjetamine ja Laev · Näe rohkem »
Laevaehitus
Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.
Uus!!: Purjetamine ja Laevaehitus · Näe rohkem »
Laevatee
Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.
Uus!!: Purjetamine ja Laevatee · Näe rohkem »
Laminaarne voolamine
Voolu asetatud keha. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.
Uus!!: Purjetamine ja Laminaarne voolamine · Näe rohkem »
Liiklus
Liiklus on jalakäijate või sõidukite liikumine ja paiknemine teel.
Uus!!: Purjetamine ja Liiklus · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Purjetamine ja Liikumine · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Purjetamine ja Luu · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Purjetamine ja Maa · Näe rohkem »
Merendus
Merendus on inimeste teadmiste ja tegevuste tervik, mida kasutatakse ilmamere uurimiseks, meresõiduks ja merevarude tarbimiseks.
Uus!!: Purjetamine ja Merendus · Näe rohkem »
Meretransport
Tanker läbimas Panama kanalit Meretransport ehk mereveondus on veetranspordi haru, mis tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere.
Uus!!: Purjetamine ja Meretransport · Näe rohkem »
Mootor
Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Purjetamine ja Mootor · Näe rohkem »
Muhu väina regatt
Draakon Muhu väina regatt (harvem nimetatud kui Väinamere regatt) on iga-aastane purjetamisvõistlus Eestis, mida korraldatakse juuli teisel või kolmandal nädalal.
Uus!!: Purjetamine ja Muhu väina regatt · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Purjetamine ja Nahk · Näe rohkem »
Niilus
Niilus (araabia النيل An-Nīl ehk البحر Al-Baḩr) on jõgi Kirde-Aafrikas.
Uus!!: Purjetamine ja Niilus · Näe rohkem »
NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises
NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises olid aastatel 1923–1991 NSV Liidus toimunud purjespordivõistlused (meistrivõistlused), kus selgitati oma ala NSV Liidu meister.
Uus!!: Purjetamine ja NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises · Näe rohkem »
Parv
Lapsed sõitmas parvega Balsapuust Kon-Tiki parv Kon-Tiki muuseumis Oslos Lisaks veekogudel liikumisele saab statsionaarsete parvedega parandada ka ligipääsu veekogule. Suplevad lapsed parvel, Tartus, Emajõel. 2014. aasta juuli Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.
Uus!!: Purjetamine ja Parv · Näe rohkem »
Päramootor
Päramootor Päramootor (ka rippmootor) on väiksemat tüüpi veesõiduki kerele (ahtripeeglile) kinnitatav jõuseade, mille mootor, ülekanne ja veekäitur on ühendatud üheks kompaktseks plokiks.
Uus!!: Purjetamine ja Päramootor · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Purjetamine ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pärnu Postimees
Perno Postimees ehk Näddalileht, esmanumbri (5. juuni 1857) esileht Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.
Uus!!: Purjetamine ja Pärnu Postimees · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Purjetamine ja Puit · Näe rohkem »
Puri
Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.
Uus!!: Purjetamine ja Puri · Näe rohkem »
Purilennuk
FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4 Purilennuk on õhust raskem, mootorita lauglendamiseks konstrueeritud lennuk, mis püsib õhus jäiga tiiva liikumisel tekitatud tõstejõu toimel ning mis võimaldab kestvaks lennuks väikese vajumise tõttu kasutada tõusvaid õhuvoole (termika, mäeveeru tuul, seisevlaine).
Uus!!: Purjetamine ja Purilennuk · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Purjetamine ja Purjelaev · Näe rohkem »
Purjelaud
Purjetamine purjelauaga Purjelaud on veesõidulauale kinnitatud purjemastiga ja tuule jõul ning lainete mõjul liikuv kerge lihtne veesõiduk.
Uus!!: Purjetamine ja Purjelaud · Näe rohkem »
Purjetamine 2012. aasta suveolümpiamängudel
Purjetamise Akadeemia uus hoone 2012. aasta suveolümpiamängude purjeregatt korraldati 28. juulist – 11. augustini keskusega Weymouthi ja Portlandi Rahvuslikus Purjetamise Akadeemias (Weymouth and Portland National Sailing Academy).
Uus!!: Purjetamine ja Purjetamine 2012. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »
Purjetamine 2016. aasta suveolümpiamängudel
Marina da Glória 2007. aasta suvel Purjetamine 2016. aasta suveolümpiamängudel korraldati Rio de Janeiros 8.–18.
Uus!!: Purjetamine ja Purjetamine 2016. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »
Purjetamise võistlusreeglid
purjespordis Purjetamise võistlusreeglid (inglise keeles The Racing Rules of Sailing (RRS)) on Rahvusvaheline Purjespordi Föderatsiooni poolt kehtestatud reeglid võidupurjetamiseks, kokkupõrgete vältimise eeskirjade kohta vaata COLREGs.
Uus!!: Purjetamine ja Purjetamise võistlusreeglid · Näe rohkem »
Puuvill
Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.
Uus!!: Purjetamine ja Puuvill · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Purjetamine ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG) on ohutu meresõidu üks alusdokumente, mille 1972.
Uus!!: Purjetamine ja Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri · Näe rohkem »
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Purjetamine ja Rostock · Näe rohkem »
Ruhi
Ruhe ehk ruhi on ühest puutüvest õõnestatud paat (ühepuupaat), mis meenutab küna.
Uus!!: Purjetamine ja Ruhi · Näe rohkem »
Süsinikkiud
Süsinikkiust "kangas" Süsinikkiud (inglise carbon fiber; lühend CF) on materjal, mis koosneb 5–10 µm diameetriga kiududest, mis sisaldavad enamjaolt süsiniku aatomeid.
Uus!!: Purjetamine ja Süsinikkiud · Näe rohkem »
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Purjetamine ja Sisepõlemismootor · Näe rohkem »
Spordialade loend
Siin on loetletud spordialasid, distsipliine ja kergejõustiku võistlusalasid.
Uus!!: Purjetamine ja Spordialade loend · Näe rohkem »
Suurus
Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).
Uus!!: Purjetamine ja Suurus · Näe rohkem »
Svertpaat
mast 14. spinnakeripoom 15. ahtertaak 16. vöörtaak 17. kontrasoot Punaselt on joonisel kujutatud giljotiinsvert Svertpaat, ka joll ning julla, on triivi vähendava sverdiga purjekas.
Uus!!: Purjetamine ja Svertpaat · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Purjetamine ja Taglas · Näe rohkem »
Thor Heyerdahl
Thor Heyerdahl Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 Larvik, Norra – 18. aprill 2002 Colla Micheri, Itaalia) oli Norra etnoloog, arheoloog ja seikleja.
Uus!!: Purjetamine ja Thor Heyerdahl · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Purjetamine ja Tuul · Näe rohkem »
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Uus!!: Purjetamine ja Tuuleenergia · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Purjetamine ja Veekogu · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Purjetamine ja Viikingid · Näe rohkem »
10. juuli
10.
Uus!!: Purjetamine ja 10. juuli · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Purjetamine ja 1661 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Purjetamine ja 1720 · Näe rohkem »
1883
1883.
Uus!!: Purjetamine ja 1883 · Näe rohkem »
1956. aasta Eesti meistrivõistlused purjetamises
1956.
Uus!!: Purjetamine ja 1956. aasta Eesti meistrivõistlused purjetamises · Näe rohkem »
1973. aasta naftakriis
1973.
Uus!!: Purjetamine ja 1973. aasta naftakriis · Näe rohkem »
22. juuli
22.
Uus!!: Purjetamine ja 22. juuli · Näe rohkem »
