Sisukord
18 suhted: Feodaal, Haldus, Hertsog, Klooster, Kohtuvõim, Korporatsioon, Krahv, Kuningas, Ladina keel, Linn, Maaisand, Parun, Prantsuse keel, Raha, Rüütel, Valdus, Vasall, Vürst.
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Vaata Senjöör ja Feodaal
Haldus
Haldus ehk haldamine on kõige levinumas tähenduses riigi funktsioonide teostamise vorm (siinjuures kasutatakse ka terminit "avalik haldus"), s.o riigiasutustuste (näiteks ministeeriumid) tegevus seaduse alusel ja nende täitmiseks.
Vaata Senjöör ja Haldus
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Vaata Senjöör ja Hertsog
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Senjöör ja Klooster
Kohtuvõim
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
Vaata Senjöör ja Kohtuvõim
Korporatsioon
Korporatsioon on mitmes riigis (näiteks USA-s) ettevõtteliik (corporation), mis sarnaneb Eesti äriõiguses kõige enam aktsiaseltsiga.
Vaata Senjöör ja Korporatsioon
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Senjöör ja Krahv
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Senjöör ja Kuningas
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Senjöör ja Ladina keel
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Senjöör ja Linn
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata Senjöör ja Maaisand
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Vaata Senjöör ja Parun
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Senjöör ja Prantsuse keel
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Vaata Senjöör ja Raha
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Senjöör ja Rüütel
Valdus
Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle.
Vaata Senjöör ja Valdus
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Senjöör ja Vasall
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Senjöör ja Vürst