Side

661 suhted: Aadam, Abiellumine, Acanthophis, Aglypha, Ahassuumadu, Ahassuumadulased, Aipysurus, Ajuripats, Akson, Alalõualuu, Alamselts, Alethinophidia, Alexandre Brongniart, Alumiinium, Alumine kilpnäärmearter, Alumine kilpnäärmeveen, Amphiesma, Amuuri roninastik, Anakonda, Anastomoos, Androgeenid, Angerjas, Anomalepidae, Antarktika, Antikehad, Aordikaar, Aort, Aparallactus, Aristoteles, Armeenia, Armeenia eirenis, Armeenia rästik, Armillifer armillatus, Arter, Arteriool, Arterioosõõs, Aruba, Asklepios, Atum, Austrelaps, Autonoomne närvisüsteem, Avitaminoos, Šiva, Ülemine kilpnäärmearter, Ülemine kilpnäärmeveen, Õlavööde, Õud-lõgismadu, Baarium, Balanophis, Basofiil, ..., Belgia, Bioloog, Boa, Boalased, Bolierialased, Bonaire, Botrops, Bronh, Bušmeister, C-vitamiin, Caenophidia, Cambridge University Press, Carl von Linné, Cemophora, Chilorhinophis gerardi, Colubridae, Curaçao, Dendriit, Denisoonia, Diapsiidid, Dolichophis schmidti, Drymarchon, Duvernoy nääre, Eefa, Eemaldajanärv, Eesjäse, Eesti, Eesti Maaülikool, Eeva, Egiptuse kobra, Elaphe sauromates, Elapognathus, Elund, Eluviis, Emakas, Embrüo, Endeem, Endokriinsüsteem, Endoteel, Enn Ernits, Enteerne närvisüsteem, Eosinofiilid, Erasmus Rotterdamist, Erütrotsüüt, Erivärviline vilbasnastik, Esiku-teonärv, Esindaja, Esmasneerutoruke, Esta-Laine Nahkur, Evolutsioon, Füsioloogia, Florida, Foobia, Gabooni aafrikarästik, Ganglion, Gürsa, Geb, Geen, George Albert Boulenger, Germaanium, Glükokortikosteroidid, Gordon Burghardt, Gorgod, Gramm, Haistmisnärv, Haistmissibul, Hallaine, Halo Kirjastus, Hambad, Harderi nääre, Harilik eefa, Harilik rästik, Harilik silenastik, Harilik sisalikumadu, Hääl, Häälekõri, Hüpofüüsi kesksagar, Hüpotalamus, Heinrich Heine, Hemikliitor, Hemipeenis, Hemorrhois nummifer, Henle ling, Hieroglüüfpüüton, Hiidanakonda, Hiina, Hingamine, Hingetoru, Hobune, Holland, Hormoonid, Humoraalne immuunsus, Iirimaa, Iirimaa saar, Imetajad, Immunoglobuliin Y, Immuunsüsteem, India kobra, India ookean, Infraselts, Inglise keel, Inimene, Instinkt, Islandi saar, Jaava tüügasmadu, Jacobsoni elund, Jaht, Jämepeamadulased, Jämesool, Joomine, Juha, Jumal, Jumalus, Kaadmium, Kaal, Kael, Kaelalülid, Kaeluseirenis, Kaelusmadu (perekond), Kaheharuline keel, Kahepaiksed, Kaksteistsõrmiksool, Kalad, Kalasoomused, Kanada, Kapillaar (anatoomia), Kapuutsnastik, Karnivoor, Karvastik, Kassmadu, Kastratsioon, Kasvaja, Kääbuslõgismadu, Käbikeha, Kägistamine (zooloogia), Käitumine, Kärssmadu, Külgvaksamine, Kõõrdsilmmadu, Kõht, Kõhukilbised, Kõhunääre, Kõrb, Kõri, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keel, Keele-neelunärv, Keelealune närv, Keelikloomad, Keha, Kehavedelik, Kere, Keskaju, Keskkõrv, Kesknärvisüsteem, Kestumine, Kiirikmadulased, Kilpkonnalised, Kilplõugmadu, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Kilpsabalased, Kitsaspea-mamba, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kladistika, Klass (bioloogia), Kloaaginääre, Kloaak, Kohastumus, Kolesterool, Kolju, Kolmiknärv, Kolmnurk, Koobalt, Kopsuarter, Kopsud, Kopsutüvi, Kopulatsioon, Kopulatsioonikork, Korallmadu, Kortikosteroon, Kraniaalnärvid, Kreeka, Kude, Kuningkobra, Kuningmadu, Kuningpüüton, Kurat, Kuri, Kurn, Kusejuha, Kusepõis, Kusesool, Kusi, Kuulmekäik, Laisabalased, Lamprophiidae, Lantaan, Lääne-India, Lääne-liivaboa, Lähistroopika, Lämmastik, Lühisababoa, Lüli, Lüliarter, Lülisambakanal, Lümf, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfiurked, Lümfoidkude, Lümfosarkoom, Lümfotsüüt, Lõõtspillitaoline liikumine, Lõgismadu, Lõgismadulased, Lõgisti, Lõuna-silenastik, Lõunasaar, Leo Daniël Brongersma, Leptodeira bakeri, Leukotsüüt, Levila, Lihas, Liigesepind, Liik (bioloogia), Liikumine, Liivaboa, Liivaboalased, Limaskest, Limused, Linnud, Lisahaistmissibul, Lisanärv, Loomaaed, Loomad, Loomade elu, Luuüdi, Maailmajagu, Macropisthodon, Macroprotodon brevis, Madagaskari saar, Madu (tähtkuju), Madu-odaangerjas, Maduhaugas, Madukael, Madukaelkilpkonn, Madukaellased (kilpkonnad), Madukaellased (linnud), Madukala, Madukotkas (perekond), Madulõugkala, Madunõel, Madupea, Maduskink, Madusuu, Madutähed, Magu, Maisi-roninastik, Maks, Mandeltuum, Mangaan, Mantel (neuroanatoomia), Mao soomused, Maokandja, Maokasvandus, Maolest, Maoliha, Maolised, Maolukuti, Maomahl, Maomürk, Maria Tilk, Marrasknahk, Martin Luther, Mägi, Mülleri juha, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Mürknastiklased, Meditsiin, Melaniin, Melanoom, Melanotsüüt, Meri, Merimadulased, Metabolism, Metastaseerumine, Mikroelemendid, Mitmikisadus, Molekul, Monotsüüt, Montivipera raddei, Motoorne ajukoor, Motoorsed neuronid, Mudamadu (perekond), Muna, Munahammas, Munajuha, Munajuhalehter, Munandiarter, Munandid, Munandimanus, Munandimanusejuha, Munasari, Munasarjaarter, Munemine, Must mamba, Must-valge kobra, Mustmadu, Naaga, Nahk, Naine, Nastik, Nastik (perekond), Nastiklased, Natricidae, Näärmed, Näärmehüpofüüs, Nägemine, Nägemisnärv, Nägemisristmik, Näokolju, Näonärv, Närv, Näsakoonus, Neel, Neeru-sugusegmendid, Neerud, Neerupealis, Nefron, Nerodia, Neurohüpofüüs, Neuron, Neuropeptiidid, Neutrofiil, Newfoundland ja Labrador, Nikkel, Nina-pisarajuha, Ninaõõs, Niudesool, Nokisrästik, Nordlandi maakond, Norra, Nunavut, Odapeamadu, Ofidiofoobia, Okasnahksed, Oliivjas vilbasnastik, Opheodrys, Ophidia, Otsaju, Ovipaaria, Ovovivipaaria, Oxford University Press, Paljunemine, Pantherophis, Partenogenees, Patagoonia, Päikesekiirgus, Pärisboalased, Pärisrästiklased, Pärsia eirenis, Püüton, Püütonlased, Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa, Põhjasaar, Põrn, Pea, Peaaju, Peabronh, Peamine koesobivuskompleks, Peensool, Pelikanilised, Perekond (bioloogia), Piibel, Piklikaju, Pimemadu, Pimemadulased, Pisarakanalike, Pituophis, Piugmadu, Plasmoodium, Platsenta, Platynota, Plii, Plokinärv, Poegimine, Polaaralad, Polüandria (zooloogia), Polügüünia (zooloogia), Portugal, Primitiivne südametoru, Proatheris superciliaris, Psammophylax, Puhkeseisund, Puistu, Putukad, Puu, Ra, Rakk, Rakutuum, Ramphotyphlops, Rasvkehad, Raud, Räni, Rästik (perekond), Rästiklased, Rästiknastik, Röövloom, Regina (perekond), Rhabdophis, Rhadinaea, Rhynchocalamus melanocephalus, Rinnak, Rinnalülid, Ripskeha, Ristlõige, Ristluu, Roided, Romaan (ajakiri), Roninastik, Roomajad, Rootsi, Rudiment, Rullmadu, Rullmadulased, Saakloom, Saba, Sabalülid, Sahkluu, Sapipõiejuha, Sapipõis, Sapp, Sarvaine, Sarvkest, Söögitoru, Süda, Südame-veresoonkond, Südamehaigused, Südamekoda, Südamevatsake, Sülg, Sülitavad kobrad, Süljenäärmed, Sümbol, Sõõrmed, Schlemmi kanal, Scolecophidia, Seedeelundkond, Seedekulgla, Seemnejuha, Seemnesari, Seleen, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Seljaajunärvid, Selts (bioloogia), Seminatrix, Seoane rästik, Side, Sidekude, Sigimine, Sigimissüsteemid, Silelihased, Silenastik (perekond), Silinder, Silindermadu, Silm, Silmaava, Silmakilbis, Silmalaug, Silmalääts, Silmaliigutajanärv, Silmamuna, Sinonatrix, Sint Eustatius, Sint Maarten, Sisalikulised, Sisalikumadu, Siseelund, Sisekõrv, Sisenõrenäärmed, Siuglemine, Skelett, Somaatiline närvisüsteem, Sool (anatoomia), Soolad, Soome, Soomused, Soomuselised, Soomussisalikud, Sperm, Sperma, Stepp, Storeria, Strontsium, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Sugunääre, Suguti, Suriname, Suuõõs, Suulaeluu, Suur vereringe, Suuraju poolkerad, Suurajukoor, Suurosa, T-lümfotsüüdid, Taandurilised, Tagaaju, Tagajäse, Tagakaukaasia roninastik, Talveuni, Tantilla, Tartu, Tšiili, Tähtkuju, Tömpkoon-botrops, Tömpnina-rästik, Tüügasmadu, Tüügasmadulased, Tüümus, Tüümuse epiteelirakud, Tüümuse koor, Tüümuse säsi, Tüümuse taandareng, Tühisool, Tümoom, Termolokatsioonielund, Testosteroon, Tetrapoodid, The Lancet, Thermophis baileyi, Thomas More, Tiibet, Tiibluu, Tiigermadu (perekond), Tiinus, Titanoboa, Toksiin, Tonn, Trahheaalkops, Trepi-roninastik, Tripimadu, Troopika, Tropidophiidae, Trummikile, Tsink, Tuberkuloos, Uitnärv, Ujumine, Ussid, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vaagen, Vaagnakannus, Vagelpimemadu, Vagur eirenis, Vaheaju, Vaikne ookean, Valgeaine, Vana-Egiptus, Vanakreeka mütoloogia, Vasak ühisunearter, Vask, Vatsakesesisene kanal, Vähesoomuseline roninastik, Vähilaadsed, Väike vereringe, Väikeaju, Väliskõrv, Võrkkest, Võrkpüüton, Veekogu, Veemadulased, Veen, Veenastik, Venemaa, Venoosõõs, Venoosurge, Vererõhk, Veresoon, Veri, Vesivedelik, Vikerkest, Vilbasnastik, Vipera darevskii, Vipera eriwanensis, Virginia (perekond), Vivipaaria, Vooglemine, Yukon, 1758, 1800, 1834, 1843, 1874, 1913, 1935, 1948, 1993, 2012, 2013. Laienda indeks (611 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadam

AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم‎ Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.

Uus!!: Maolised ja Aadam · Näe rohkem »

Abiellumine

Abiellumine ehk abielusõlmimine on juriidiline tehing, mille tulemusena abielu tekib.

Uus!!: Maolised ja Abiellumine · Näe rohkem »

Acanthophis

Acanthophis (eesti keeles ka surmarästikud) on mürknastiklaste sugukonda kuuluv maoperekond, kuhu kuulub 4–15 liiki.

Uus!!: Maolised ja Acanthophis · Näe rohkem »

Aglypha

Aglypha on enamikul madudel esinev hammaste tüüp.

Uus!!: Maolised ja Aglypha · Näe rohkem »

Ahassuumadu

Ahassuumadu (Leptotyphlops) on ahassuumadulaste sugukonna maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Ahassuumadu · Näe rohkem »

Ahassuumadulased

Ahassuumadulased on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Ahassuumadulased · Näe rohkem »

Aipysurus

Aipysurus on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Aipysurus · Näe rohkem »

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Uus!!: Maolised ja Ajuripats · Näe rohkem »

Akson

Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.

Uus!!: Maolised ja Akson · Näe rohkem »

Alalõualuu

Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Uus!!: Maolised ja Alalõualuu · Näe rohkem »

Alamselts

Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Uus!!: Maolised ja Alamselts · Näe rohkem »

Alethinophidia

Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.

Uus!!: Maolised ja Alethinophidia · Näe rohkem »

Alexandre Brongniart

Alexandre Brongniart Alexandre Brongniart (10. veebruar 1770 Pariis – 7. oktoober 1847 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse keemik, mineraloog ja zooloog.

Uus!!: Maolised ja Alexandre Brongniart · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Maolised ja Alumiinium · Näe rohkem »

Alumine kilpnäärmearter

Alumine kilpnäärmearter ehk kaudaalne kilpnäärmearter (ladina keeles arteria thyroidea inferior; a. thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.

Uus!!: Maolised ja Alumine kilpnäärmearter · Näe rohkem »

Alumine kilpnäärmeveen

Alumine kilpnäärmeveen ehk kaudaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea inferior; vena thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.

Uus!!: Maolised ja Alumine kilpnäärmeveen · Näe rohkem »

Amphiesma

Amphiesma on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Amphiesma · Näe rohkem »

Amuuri roninastik

Amuuri roninastik (Elaphe schrenckii) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Amuuri roninastik · Näe rohkem »

Anakonda

Anakonda ehk vesiboa (Eunectes) on maoliste perekond.

Uus!!: Maolised ja Anakonda · Näe rohkem »

Anastomoos

Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.

Uus!!: Maolised ja Anastomoos · Näe rohkem »

Androgeenid

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.

Uus!!: Maolised ja Androgeenid · Näe rohkem »

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Maolised ja Angerjas · Näe rohkem »

Anomalepidae

Anomalepidae on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Anomalepidae · Näe rohkem »

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Maolised ja Antarktika · Näe rohkem »

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Maolised ja Antikehad · Näe rohkem »

Aordikaar

Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.

Uus!!: Maolised ja Aordikaar · Näe rohkem »

Aort

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.

Uus!!: Maolised ja Aort · Näe rohkem »

Aparallactus

Aparallactus on Lamprophiidae sugukonna maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Aparallactus · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Maolised ja Aristoteles · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Maolised ja Armeenia · Näe rohkem »

Armeenia eirenis

Armeenia eirenis (varasem nimetus ka armeenia eireenis, Eirenis punctatolineatus) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Armeenia eirenis · Näe rohkem »

Armeenia rästik

Armeenia rästik (Vipera xanthina) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Armeenia rästik · Näe rohkem »

Armillifer armillatus

Armillifer armillatus on Armillifer perekonna liik aerjalaliste klassist.

Uus!!: Maolised ja Armillifer armillatus · Näe rohkem »

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Uus!!: Maolised ja Arter · Näe rohkem »

Arteriool

Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.

Uus!!: Maolised ja Arteriool · Näe rohkem »

Arterioosõõs

Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.

Uus!!: Maolised ja Arterioosõõs · Näe rohkem »

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Uus!!: Maolised ja Aruba · Näe rohkem »

Asklepios

"Haige laps tuuakse Asklepiose templisse". John William Waterhouse 1877 Asklepios (ladinapäraselt Aesculapius) oli vanakreeka mütoloogias tervisejumal.

Uus!!: Maolised ja Asklepios · Näe rohkem »

Atum

Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost.

Uus!!: Maolised ja Atum · Näe rohkem »

Austrelaps

Austrelaps on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Austrelaps · Näe rohkem »

Autonoomne närvisüsteem

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.

Uus!!: Maolised ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »

Avitaminoos

Avitaminoos ka toitumisvaegus ka täielik vitamiinipuudus on haiguslike seisundite rühm, mis on põhjustatud kroonilise vitamiinivaeguse (hüpovitaminoos) või täieliku vitamiinipuuduse tõttu.

Uus!!: Maolised ja Avitaminoos · Näe rohkem »

Šiva

Šiva Indias Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്‍; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi).

Uus!!: Maolised ja Šiva · Näe rohkem »

Ülemine kilpnäärmearter

Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter (ladina keeles a. thyroidea superior;arteria thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.

Uus!!: Maolised ja Ülemine kilpnäärmearter · Näe rohkem »

Ülemine kilpnäärmeveen

Ülemine kilpnäärmeveen ehk kraniaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea superior;vena thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.

Uus!!: Maolised ja Ülemine kilpnäärmeveen · Näe rohkem »

Õlavööde

Õlavööde (ladina keeles cingulum membri superioris (inimesel) ja cingulum membri thoracici (loomal); tavakeeles õlad) on paljude selgroogsete kere osa, millele kinnituvad õlavarred, ka skeleti osa.

Uus!!: Maolised ja Õlavööde · Näe rohkem »

Õud-lõgismadu

Õud-lõgismadu ehk kaskavela (Crotalus durissus) on lõgismao perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Õud-lõgismadu · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Uus!!: Maolised ja Baarium · Näe rohkem »

Balanophis

Balanophis on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Balanophis · Näe rohkem »

Basofiil

Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Maolised ja Basofiil · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Maolised ja Belgia · Näe rohkem »

Bioloog

Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.

Uus!!: Maolised ja Bioloog · Näe rohkem »

Boa

Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Boa · Näe rohkem »

Boalased

Boalased (Boidae) on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Boalased · Näe rohkem »

Bolierialased

BolierialasedLoomade elu 5:261.

Uus!!: Maolised ja Bolierialased · Näe rohkem »

Bonaire

Bonaire on 288 km² suurune saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal.

Uus!!: Maolised ja Bonaire · Näe rohkem »

Botrops

Botrops (Bothrops) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Botrops · Näe rohkem »

Bronh

Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.

Uus!!: Maolised ja Bronh · Näe rohkem »

Bušmeister

pisi Bušmeister (Lachesis muta) on lõgismadulaste sugukonda kuuluv haruldane mürkmadu.

Uus!!: Maolised ja Bušmeister · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Maolised ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Caenophidia

Caenophidia on madude ülemsugukond ja fülogeneetilise klassifikatsiooni alusel madude infraseltsi kuuluv järk.

Uus!!: Maolised ja Caenophidia · Näe rohkem »

Cambridge University Press

Pitt Building Cambridge'is, Cambridge University Pressi peakorter Cambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Maolised ja Cambridge University Press · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Maolised ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Cemophora

Cemophora on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Cemophora · Näe rohkem »

Chilorhinophis gerardi

Chilorhinophis gerardi on Lamprophiidae sugukonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Chilorhinophis gerardi · Näe rohkem »

Colubridae

Colubridae on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Colubridae · Näe rohkem »

Curaçao

Handelskade in Willemstad, Curaçao Curaçao (hollandi; papiamento Kòrsou) on Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluv saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal.

Uus!!: Maolised ja Curaçao · Näe rohkem »

Dendriit

Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.

Uus!!: Maolised ja Dendriit · Näe rohkem »

Denisoonia

Denisoonia (Denisonia) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Denisoonia · Näe rohkem »

Diapsiidid

Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.

Uus!!: Maolised ja Diapsiidid · Näe rohkem »

Dolichophis schmidti

Dolichophis schmidti on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Dolichophis schmidti · Näe rohkem »

Drymarchon

Drymarchon on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Drymarchon · Näe rohkem »

Duvernoy nääre

Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.

Uus!!: Maolised ja Duvernoy nääre · Näe rohkem »

Eefa

Eefa (Echis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Eefa · Näe rohkem »

Eemaldajanärv

Eemaldajanärv ehk VI peaajunärv ehk kuues kraniaalnärv (ladina keeles nervus abducens; nervus abducens) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.

Uus!!: Maolised ja Eemaldajanärv · Näe rohkem »

Eesjäse

Eesjäse (membrum thoracicum, tavakeeles ka esijäse) on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu.

Uus!!: Maolised ja Eesjäse · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Maolised ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Maolised ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Eeva

Johann Köler. Eeva pärast pattulangemist Eeva on Piibli järgi üks esimestest inimestest, Aadama naine, kelle Jumal tegi ühest Aadama küljeluust (1 Mo 2:21–23).

Uus!!: Maolised ja Eeva · Näe rohkem »

Egiptuse kobra

Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.

Uus!!: Maolised ja Egiptuse kobra · Näe rohkem »

Elaphe sauromates

Elaphe sauromates on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Elaphe sauromates · Näe rohkem »

Elapognathus

Elapognathus on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Elapognathus · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Maolised ja Elund · Näe rohkem »

Eluviis

Eluviis ehk elulaad (inglise lifestyle) on igapäevase elu korralduse viis (riietumine, elukoht, tarbimisharjumused) ja valikud, mis on tihti omased kindlale sotsiaalsele rühmale, vanusele või isikutüübile.

Uus!!: Maolised ja Eluviis · Näe rohkem »

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Uus!!: Maolised ja Emakas · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Maolised ja Embrüo · Näe rohkem »

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Uus!!: Maolised ja Endeem · Näe rohkem »

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.

Uus!!: Maolised ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »

Endoteel

Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.

Uus!!: Maolised ja Endoteel · Näe rohkem »

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Uus!!: Maolised ja Enn Ernits · Näe rohkem »

Enteerne närvisüsteem

Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.

Uus!!: Maolised ja Enteerne närvisüsteem · Näe rohkem »

Eosinofiilid

Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Maolised ja Eosinofiilid · Näe rohkem »

Erasmus Rotterdamist

Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (28. oktoober 1466, 1467 või 1469 Rotterdam – 12. juuli 1536 Basel) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor.

Uus!!: Maolised ja Erasmus Rotterdamist · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Maolised ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Erivärviline vilbasnastik

Erivärviline vilbasnastik (Hemorrhois ravergieri) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Erivärviline vilbasnastik · Näe rohkem »

Esiku-teonärv

Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.

Uus!!: Maolised ja Esiku-teonärv · Näe rohkem »

Esindaja

Esindaja on esindussuhtes olev isik kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.

Uus!!: Maolised ja Esindaja · Näe rohkem »

Esmasneerutoruke

Esmasneerutoruke ehk eelneerujuha ehk Wolffi juha (ductys mesonephricus; ductus Wolffi) on selgroogse isaslooma sisesuguelund.

Uus!!: Maolised ja Esmasneerutoruke · Näe rohkem »

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Uus!!: Maolised ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Maolised ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.

Uus!!: Maolised ja Füsioloogia · Näe rohkem »

Florida

Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel.

Uus!!: Maolised ja Florida · Näe rohkem »

Foobia

Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana.

Uus!!: Maolised ja Foobia · Näe rohkem »

Gabooni aafrikarästik

Gabooni aafrikarästik (Bitis gabonica) on rästiklaste sugukonda kuuluv mürkmadu, kes elab Saharast lõuna pool asuvates vihmametsades ja savannides.

Uus!!: Maolised ja Gabooni aafrikarästik · Näe rohkem »

Ganglion

Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.

Uus!!: Maolised ja Ganglion · Näe rohkem »

Gürsa

Gürsa (Macrovipera lebetina) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Gürsa · Näe rohkem »

Geb

Nut (üleval) ja Geb (all) Geb Geb oli vanaegiptuse mütoloogias maajumal.

Uus!!: Maolised ja Geb · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Maolised ja Geen · Näe rohkem »

George Albert Boulenger

George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.

Uus!!: Maolised ja George Albert Boulenger · Näe rohkem »

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Uus!!: Maolised ja Germaanium · Näe rohkem »

Glükokortikosteroidid

Kortisooli keemiline struktuur Glükokortikoidid (ka glükokortikosteroidid) on looduslike steroidhormoonide (kortisool, kortikosteroon, kortisoon jt) rühma nimetus, mida sünteesitakse kolesteroolist ja mida eritavad märkmisväärselt neerupealise koore rakud (vähem tüümuse rakud) ning mis seonduvad enamiku selgroogsete loomade rakkude sees paiknevate glükokortikoid retseptoritega ja evivad keharakkudes teatud metaboolseid, põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid.

Uus!!: Maolised ja Glükokortikosteroidid · Näe rohkem »

Gordon Burghardt

Gordon M. Burghardt (sündinud 11. oktoobril 1941 Milwaukees) on ameerika etoloog ja psühholoog.

Uus!!: Maolised ja Gordon Burghardt · Näe rohkem »

Gorgod

Michelangelo Caravaggio maal Benvenuto Cellini skulptuur Firenzes Perseusest Medusa peaga Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa.

Uus!!: Maolised ja Gorgod · Näe rohkem »

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Uus!!: Maolised ja Gramm · Näe rohkem »

Haistmisnärv

Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.

Uus!!: Maolised ja Haistmisnärv · Näe rohkem »

Haistmissibul

Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Maolised ja Haistmissibul · Näe rohkem »

Hallaine

Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Uus!!: Maolised ja Hallaine · Näe rohkem »

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Uus!!: Maolised ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Uus!!: Maolised ja Hambad · Näe rohkem »

Harderi nääre

Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.

Uus!!: Maolised ja Harderi nääre · Näe rohkem »

Harilik eefa

Harilik eefa (Echis carinatus) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Harilik eefa · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Maolised ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik silenastik

Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Harilik silenastik · Näe rohkem »

Harilik sisalikumadu

Harilik sisalikumadu (Malpolon monspessulanus) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Harilik sisalikumadu · Näe rohkem »

Hääl

Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.

Uus!!: Maolised ja Hääl · Näe rohkem »

Häälekõri

Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.

Uus!!: Maolised ja Häälekõri · Näe rohkem »

Hüpofüüsi kesksagar

Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.

Uus!!: Maolised ja Hüpofüüsi kesksagar · Näe rohkem »

Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.

Uus!!: Maolised ja Hüpotalamus · Näe rohkem »

Heinrich Heine

Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.

Uus!!: Maolised ja Heinrich Heine · Näe rohkem »

Hemikliitor

Hemikliitor (hemiclitoris, mitmuses hemiclitores) on soomuseliste seltsi emasloomade paariline kopulatsioonielund.

Uus!!: Maolised ja Hemikliitor · Näe rohkem »

Hemipeenis

Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.

Uus!!: Maolised ja Hemipeenis · Näe rohkem »

Hemorrhois nummifer

Hemorrhois nummifer on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Hemorrhois nummifer · Näe rohkem »

Henle ling

Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.

Uus!!: Maolised ja Henle ling · Näe rohkem »

Hieroglüüfpüüton

HieroglüüfpüütonLoomade elu 5:250.

Uus!!: Maolised ja Hieroglüüfpüüton · Näe rohkem »

Hiidanakonda

Hiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Hiidanakonda · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Maolised ja Hiina · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Maolised ja Hingamine · Näe rohkem »

Hingetoru

Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.

Uus!!: Maolised ja Hingetoru · Näe rohkem »

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Uus!!: Maolised ja Hobune · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Maolised ja Holland · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Uus!!: Maolised ja Hormoonid · Näe rohkem »

Humoraalne immuunsus

Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.

Uus!!: Maolised ja Humoraalne immuunsus · Näe rohkem »

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Uus!!: Maolised ja Iirimaa · Näe rohkem »

Iirimaa saar

Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.

Uus!!: Maolised ja Iirimaa saar · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Maolised ja Imetajad · Näe rohkem »

Immunoglobuliin Y

Immunoglobuliin Y ehk Y-antikeha (lühendatult IgY) on vesilahustuv valk, mis on peamine antikeha lindude, roomajate, kahepaiksete ja kopskalade veres.

Uus!!: Maolised ja Immunoglobuliin Y · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Maolised ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

India kobra

India kobra ehk prillmadu (Naja naja) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja India kobra · Näe rohkem »

India ookean

India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.

Uus!!: Maolised ja India ookean · Näe rohkem »

Infraselts

Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Uus!!: Maolised ja Infraselts · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Maolised ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Maolised ja Inimene · Näe rohkem »

Instinkt

Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.

Uus!!: Maolised ja Instinkt · Näe rohkem »

Islandi saar

Islandi saare satelliidipilt thumb Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium.

Uus!!: Maolised ja Islandi saar · Näe rohkem »

Jaava tüügasmadu

Jaava tüügasmadu (Acrochordus javanicus) on maoliik tüügasmadulaste sugukonnast.

Uus!!: Maolised ja Jaava tüügasmadu · Näe rohkem »

Jacobsoni elund

Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.

Uus!!: Maolised ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »

Jaht

Jaht võib olla.

Uus!!: Maolised ja Jaht · Näe rohkem »

Jämepeamadulased

Jämepeamadulased on maoliste alamsugukond (Dipsadinae) sugukonnas Colubridae või sugukond (Dipsadidae)ülemsugukonnas Colubroidea.

Uus!!: Maolised ja Jämepeamadulased · Näe rohkem »

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Uus!!: Maolised ja Jämesool · Näe rohkem »

Joomine

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnast ja neelab selle alla.

Uus!!: Maolised ja Joomine · Näe rohkem »

Juha

Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.

Uus!!: Maolised ja Juha · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Maolised ja Jumal · Näe rohkem »

Jumalus

Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.

Uus!!: Maolised ja Jumalus · Näe rohkem »

Kaadmium

Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.

Uus!!: Maolised ja Kaadmium · Näe rohkem »

Kaal

Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.

Uus!!: Maolised ja Kaal · Näe rohkem »

Kael

Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.

Uus!!: Maolised ja Kael · Näe rohkem »

Kaelalülid

Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.

Uus!!: Maolised ja Kaelalülid · Näe rohkem »

Kaeluseirenis

Kaeluseirenis (varasem nimetus ka kaeluseireenis, Eirenis collaris) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Kaeluseirenis · Näe rohkem »

Kaelusmadu (perekond)

Kaelusmadu (Diadophis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Kaelusmadu (perekond) · Näe rohkem »

Kaheharuline keel

''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.

Uus!!: Maolised ja Kaheharuline keel · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Maolised ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kaksteistsõrmiksool

Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.

Uus!!: Maolised ja Kaksteistsõrmiksool · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Maolised ja Kalad · Näe rohkem »

Kalasoomused

Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.

Uus!!: Maolised ja Kalasoomused · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Maolised ja Kanada · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Uus!!: Maolised ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Kapuutsnastik

Kapuutsnastik (Macroprotodon cucullatus) on Colubridae sugukonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Kapuutsnastik · Näe rohkem »

Karnivoor

Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.

Uus!!: Maolised ja Karnivoor · Näe rohkem »

Karvastik

Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.

Uus!!: Maolised ja Karvastik · Näe rohkem »

Kassmadu

Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Kassmadu · Näe rohkem »

Kastratsioon

Kastratsiooniks ehk kohitsemiseks ehk kastreerimiseks (ladina keeles castratio) nimetatakse isaste loomade (sh meeste) teatud sugunäärmete eemaldamist ja/või talitlevate sugunäärmete mõjutamist viisil, mis lõpetab munandite toimimise või takistab seda.

Uus!!: Maolised ja Kastratsioon · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Maolised ja Kasvaja · Näe rohkem »

Kääbuslõgismadu

Kääbuslõgismadu (Sistrurus) on madudeperekond.

Uus!!: Maolised ja Kääbuslõgismadu · Näe rohkem »

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.

Uus!!: Maolised ja Käbikeha · Näe rohkem »

Kägistamine (zooloogia)

Kägistamine on mitme maoliigi kasutatav saaklooma surmamise meetod, mille korral saaklooma ümber keerdunud madu pigistab kinni oma haardes oleva looma vereringe, põhjustades seeläbi saaklooma surma.

Uus!!: Maolised ja Kägistamine (zooloogia) · Näe rohkem »

Käitumine

Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.

Uus!!: Maolised ja Käitumine · Näe rohkem »

Kärssmadu

Kärssmadu (Heterodon) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Kärssmadu · Näe rohkem »

Külgvaksamine

''Crotalus scutulatus'' külgvaksamisel Külgvaksamine ehk kaldvaksamine (inglise sidewinding) on madudele loomulik liikumisviis looduses, mille korral madu liigub külg ees.

Uus!!: Maolised ja Külgvaksamine · Näe rohkem »

Kõõrdsilmmadu

Kõõrdsilmmadu (Helicops) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Kõõrdsilmmadu · Näe rohkem »

Kõht

Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.

Uus!!: Maolised ja Kõht · Näe rohkem »

Kõhukilbised

Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.

Uus!!: Maolised ja Kõhukilbised · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Uus!!: Maolised ja Kõhunääre · Näe rohkem »

Kõrb

Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Uus!!: Maolised ja Kõrb · Näe rohkem »

Kõri

Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.

Uus!!: Maolised ja Kõri · Näe rohkem »

Kõrvalkilpnääre

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.

Uus!!: Maolised ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »

Kõvakest

Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.

Uus!!: Maolised ja Kõvakest · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Maolised ja Keel · Näe rohkem »

Keele-neelunärv

Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Uus!!: Maolised ja Keele-neelunärv · Näe rohkem »

Keelealune närv

Keelealunenärv ehk XII peaajunärv ehk kaheteistkümnes kraniaalnärv ehk hüpoglossnärv (ladina keeles nervus hypoglossus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Uus!!: Maolised ja Keelealune närv · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Maolised ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Maolised ja Keha · Näe rohkem »

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Uus!!: Maolised ja Kehavedelik · Näe rohkem »

Kere

Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.

Uus!!: Maolised ja Kere · Näe rohkem »

Keskaju

Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.

Uus!!: Maolised ja Keskaju · Näe rohkem »

Keskkõrv

Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.

Uus!!: Maolised ja Keskkõrv · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Maolised ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kestumine

tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.

Uus!!: Maolised ja Kestumine · Näe rohkem »

Kiirikmadulased

Kiirikmadulased (Xenopeltidae) on maoliste sugukond.

Uus!!: Maolised ja Kiirikmadulased · Näe rohkem »

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Uus!!: Maolised ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »

Kilplõugmadu

Kilplõugmadu (Agkistrodon) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Kilplõugmadu · Näe rohkem »

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Uus!!: Maolised ja Kilpnääre · Näe rohkem »

Kilpnäärmehormoonid

Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.

Uus!!: Maolised ja Kilpnäärmehormoonid · Näe rohkem »

Kilpsabalased

KilpsabalasedLoomade elu 5:262.

Uus!!: Maolised ja Kilpsabalased · Näe rohkem »

Kitsaspea-mamba

Kitsaspea-mamba ehk roheline mamba (Dendroaspis angusticeps) on Aafrika kaguosas esinev mürkmadu.

Uus!!: Maolised ja Kitsaspea-mamba · Näe rohkem »

Klaaskeha

Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.

Uus!!: Maolised ja Klaaskeha · Näe rohkem »

Klaaskehaneste

Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.

Uus!!: Maolised ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »

Kladistika

elu puud" Kladistika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid.

Uus!!: Maolised ja Kladistika · Näe rohkem »

Klass (bioloogia)

Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.

Uus!!: Maolised ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »

Kloaaginääre

Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.

Uus!!: Maolised ja Kloaaginääre · Näe rohkem »

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Uus!!: Maolised ja Kloaak · Näe rohkem »

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Uus!!: Maolised ja Kohastumus · Näe rohkem »

Kolesterool

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.

Uus!!: Maolised ja Kolesterool · Näe rohkem »

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Uus!!: Maolised ja Kolju · Näe rohkem »

Kolmiknärv

Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.

Uus!!: Maolised ja Kolmiknärv · Näe rohkem »

Kolmnurk

Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.

Uus!!: Maolised ja Kolmnurk · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Uus!!: Maolised ja Koobalt · Näe rohkem »

Kopsuarter

Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.

Uus!!: Maolised ja Kopsuarter · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Maolised ja Kopsud · Näe rohkem »

Kopsutüvi

Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.

Uus!!: Maolised ja Kopsutüvi · Näe rohkem »

Kopulatsioon

Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.

Uus!!: Maolised ja Kopulatsioon · Näe rohkem »

Kopulatsioonikork

Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.

Uus!!: Maolised ja Kopulatsioonikork · Näe rohkem »

Korallmadu

Korallmadu (Micrurus) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Korallmadu · Näe rohkem »

Kortikosteroon

Kortikosteroon, mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni, on 21-süsinikuline steroidhormoon kortikosteroidide klassist, mida toodetakse neerupealiste koores.

Uus!!: Maolised ja Kortikosteroon · Näe rohkem »

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Uus!!: Maolised ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Maolised ja Kreeka · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Maolised ja Kude · Näe rohkem »

Kuningkobra

Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Kuningkobra · Näe rohkem »

Kuningmadu

Kuningmadu (Lampropeltis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Kuningmadu · Näe rohkem »

Kuningpüüton

Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Kuningpüüton · Näe rohkem »

Kurat

Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.

Uus!!: Maolised ja Kurat · Näe rohkem »

Kuri

''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.

Uus!!: Maolised ja Kuri · Näe rohkem »

Kurn

Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.

Uus!!: Maolised ja Kurn · Näe rohkem »

Kusejuha

Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.

Uus!!: Maolised ja Kusejuha · Näe rohkem »

Kusepõis

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.

Uus!!: Maolised ja Kusepõis · Näe rohkem »

Kusesool

Kusesool (ladina urodeum) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosas paikneva kloaagi keskmine osa, kuhu suubuvad kusejuhad, isastel seemnejuhad ning emastel munajuha.

Uus!!: Maolised ja Kusesool · Näe rohkem »

Kusi

Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.

Uus!!: Maolised ja Kusi · Näe rohkem »

Kuulmekäik

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.

Uus!!: Maolised ja Kuulmekäik · Näe rohkem »

Laisabalased

Laisabalased on madude alamsugukond.

Uus!!: Maolised ja Laisabalased · Näe rohkem »

Lamprophiidae

Lamprophiidae on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Lamprophiidae · Näe rohkem »

Lantaan

Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.

Uus!!: Maolised ja Lantaan · Näe rohkem »

Lääne-India

Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.

Uus!!: Maolised ja Lääne-India · Näe rohkem »

Lääne-liivaboa

Lääne-liivaboa (Eryx jaculus) on boalaste sugukonna liivaboa (Eryx) perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Lääne-liivaboa · Näe rohkem »

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Maolised ja Lähistroopika · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Maolised ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lühisababoa

Lühisababoa (Acrantophis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Lühisababoa · Näe rohkem »

Lüli

Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.

Uus!!: Maolised ja Lüli · Näe rohkem »

Lüliarter

Lüliarteriks ehk vertebraalarteriks (ladina arteria vertebralis) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat paarilist arterit, mis on rangluualuse arteri haru.

Uus!!: Maolised ja Lüliarter · Näe rohkem »

Lülisambakanal

Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.

Uus!!: Maolised ja Lülisambakanal · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Maolised ja Lümf · Näe rohkem »

Lümfiklapikud

Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.

Uus!!: Maolised ja Lümfiklapikud · Näe rohkem »

Lümfisüdamed

Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.

Uus!!: Maolised ja Lümfisüdamed · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Maolised ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Uus!!: Maolised ja Lümfisõlm · Näe rohkem »

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Uus!!: Maolised ja Lümfisooned · Näe rohkem »

Lümfiurked

Lümfiurgeteks (ladina ains sinus lymphaticus, mitm sinus lymphatici) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisõlmedes, lihastes või ka üldkehakatte all olevaid lümfiteid.

Uus!!: Maolised ja Lümfiurked · Näe rohkem »

Lümfoidkude

Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.

Uus!!: Maolised ja Lümfoidkude · Näe rohkem »

Lümfosarkoom

Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.

Uus!!: Maolised ja Lümfosarkoom · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Maolised ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Lõõtspillitaoline liikumine

Lõõtspillitaoline liikumine (inglise keeles concertina movement) on paljude jalutute loomade (näiteks madude) liikumisviis, mille korral loom roomab justkui ronides, nii et tema liikumine sarnaneb lõõtspilli liikumisega selle mängimisel.

Uus!!: Maolised ja Lõõtspillitaoline liikumine · Näe rohkem »

Lõgismadu

Lõgismadu (van nimetus: latsutaja madu, Crotalus) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Lõgismadu · Näe rohkem »

Lõgismadulased

Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.

Uus!!: Maolised ja Lõgismadulased · Näe rohkem »

Lõgisti

Lõgisti ehk kõristi on mõnede madude saba tipus, osaliselt üksteise peal paiknevatest nahast (soomustest) kellukestest ehk nahkrõngastest kestamiste käigus tekkiv moodustis.

Uus!!: Maolised ja Lõgisti · Näe rohkem »

Lõuna-silenastik

Lõuna-silenastik (Coronella girondica) on silenastiku perekonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Lõuna-silenastik · Näe rohkem »

Lõunasaar

Tekapo järv Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal. Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas. Pindala (151 757 km²) poolest on Lõunasaar Uus-Meremaal esimesel ning maailmas 12. kohal. Mööda Lõunasaart kulgevad Lõuna-Alpid. Lõunasaare ja kogu Okeaania kõrgeim punkt on Aoraki (Mount Cook, 3724 m).

Uus!!: Maolised ja Lõunasaar · Näe rohkem »

Leo Daniël Brongersma

Brongersma (1959) Leo Daniël Brongersma (17. mai 1907 Bloemendaal, Põhja-Hollandi provints – 24. juuli 1994 Leiden, Lõuna-Hollandi provints) oli Hollandi zooloog ja herpetoloog ning lektor.

Uus!!: Maolised ja Leo Daniël Brongersma · Näe rohkem »

Leptodeira bakeri

Leptodeira bakeri on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Leptodeira bakeri · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Maolised ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Levila

Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.

Uus!!: Maolised ja Levila · Näe rohkem »

Lihas

Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Maolised ja Lihas · Näe rohkem »

Liigesepind

Liigesepinnad (ladina facies articularis) on enamikul selgroogsete skeleti luudevahelised mittepidavate ühenduste – liigeste osad.

Uus!!: Maolised ja Liigesepind · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Maolised ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Uus!!: Maolised ja Liikumine · Näe rohkem »

Liivaboa

Liivaboa (Eryx) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Liivaboa · Näe rohkem »

Liivaboalased

Liivaboalased (Erycinae) on mürgita madude alamsugukond.

Uus!!: Maolised ja Liivaboalased · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Maolised ja Limaskest · Näe rohkem »

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Uus!!: Maolised ja Limused · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Maolised ja Linnud · Näe rohkem »

Lisahaistmissibul

Lisahaistmissibulaks (ladina keeles bulbus olfactorius accessorius) nimetatakse paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel haistmisaju osa.

Uus!!: Maolised ja Lisahaistmissibul · Näe rohkem »

Lisanärv

Lisanärv ehk XI peaajunärv ehk üheteistkümnes kraniaalnärv (ladina keeles nervus accessorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närv.

Uus!!: Maolised ja Lisanärv · Näe rohkem »

Loomaaed

California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.

Uus!!: Maolised ja Loomaaed · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Maolised ja Loomad · Näe rohkem »

Loomade elu

1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.

Uus!!: Maolised ja Loomade elu · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Maolised ja Luuüdi · Näe rohkem »

Maailmajagu

Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.

Uus!!: Maolised ja Maailmajagu · Näe rohkem »

Macropisthodon

Macropisthodon on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Macropisthodon · Näe rohkem »

Macroprotodon brevis

Macroprotodon brevis on Colubridae sugukonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Macroprotodon brevis · Näe rohkem »

Madagaskari saar

Madagaskari satelliidipilt Madagaskari saar on saar India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12.

Uus!!: Maolised ja Madagaskari saar · Näe rohkem »

Madu (tähtkuju)

Konstellatsioon Mao Pea (''Serpentis Caput'') Maalt vaadatuna Konstellatsioon Mao saba (''Serpentis Cauda'') Maalt vaadatuna Madu (kreeka Ὄφις, ladina Serpens, omastav Serpentis, lüh Ser) on tähtkuju taevaskeral (põhjataevas).

Uus!!: Maolised ja Madu (tähtkuju) · Näe rohkem »

Madu-odaangerjas

Madu-odaangerjas (varem ka maduangerjas; Myrichthys colubrinus) on kalaliik.

Uus!!: Maolised ja Madu-odaangerjas · Näe rohkem »

Maduhaugas

Maduhaugas (Spilornis) on haugaslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Uus!!: Maolised ja Maduhaugas · Näe rohkem »

Madukael

Madukael (Anhinga) on madukaellaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Uus!!: Maolised ja Madukael · Näe rohkem »

Madukaelkilpkonn

Madukaelkilpkonn on kilpkonnaliste perekond.

Uus!!: Maolised ja Madukaelkilpkonn · Näe rohkem »

Madukaellased (kilpkonnad)

Madukaellased (Chelidae) on kilpkonnaliste sugukond.

Uus!!: Maolised ja Madukaellased (kilpkonnad) · Näe rohkem »

Madukaellased (linnud)

Madukaellased (Anhingidae) on lindude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Madukaellased (linnud) · Näe rohkem »

Madukala

Madukala (Ophidion) on kalaperekond.

Uus!!: Maolised ja Madukala · Näe rohkem »

Madukotkas (perekond)

Madukotkas (Circaetus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Uus!!: Maolised ja Madukotkas (perekond) · Näe rohkem »

Madulõugkala

Madulõugkala (Idiacanthus) on kalaperekond.

Uus!!: Maolised ja Madulõugkala · Näe rohkem »

Madunõel

Madunõel (Nerophis ophidion) on merinõellaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Maolised ja Madunõel · Näe rohkem »

Madupea

Madupea (Channa ehk Ophicephalus) on kalaperekond.

Uus!!: Maolised ja Madupea · Näe rohkem »

Maduskink

Maduskink on skinklaste perekond.

Uus!!: Maolised ja Maduskink · Näe rohkem »

Madusuu

Madusuu (Echiostoma barbatum) on kalaliik.

Uus!!: Maolised ja Madusuu · Näe rohkem »

Madutähed

Madutähed ehk ofiuroidid (Ophiuroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad mere-elulised loomad, kes on suguluses meritähtedega.

Uus!!: Maolised ja Madutähed · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Uus!!: Maolised ja Magu · Näe rohkem »

Maisi-roninastik

Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Maisi-roninastik · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Maolised ja Maks · Näe rohkem »

Mandeltuum

Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka keeles ἀμυγδάλη 'mandel') on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.

Uus!!: Maolised ja Mandeltuum · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Maolised ja Mangaan · Näe rohkem »

Mantel (neuroanatoomia)

Mantliks (lad pallium) nimetatakse selgroogsete loomade peaajus paiknevat suuraju poolkerade perifeerset osa.

Uus!!: Maolised ja Mantel (neuroanatoomia) · Näe rohkem »

Mao soomused

Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.

Uus!!: Maolised ja Mao soomused · Näe rohkem »

Maokandja

Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.

Uus!!: Maolised ja Maokandja · Näe rohkem »

Maokasvandus

Maokasvandus ehk maofarm ehk serpentaarium ehk madude maja on madude kasvatamiseks ja neilt bioaktiivsete saaduste töönduslikuks kogumiseks ning töötlemiseks rajatud ettevõte.

Uus!!: Maolised ja Maokasvandus · Näe rohkem »

Maolest

Maolest (Ophionyssus natricis) on lestaliikämblikulaadsete klassist.

Uus!!: Maolised ja Maolest · Näe rohkem »

Maoliha

Maoliha (inglise snake meat) on koondnimetus rohkem või vähem töödeldud, inimestele söögikõlbulike madude kui tooraine ning sellest valmistatud lihatoitude kohta.

Uus!!: Maolised ja Maoliha · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Maolised ja Maolised · Näe rohkem »

Maolukuti

Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.

Uus!!: Maolised ja Maolukuti · Näe rohkem »

Maomahl

Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.

Uus!!: Maolised ja Maomahl · Näe rohkem »

Maomürk

Maomürk on madude tugevalt modifitseeritud sülg, mis sisaldab toksiine saaklooma surmamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, lisaks ka saaklooma seedimise parandamiseks ning kaitseks ohu eest.

Uus!!: Maolised ja Maomürk · Näe rohkem »

Maria Tilk

Maria Tilk (sünninimi Maria Aarma; 28. jaanuar 1948 Kirovi oblast, Vene NFSV – 7. jaanuar 2015) oli eesti ajaloolane, kasvatuskultuuri ajaloo uurija.

Uus!!: Maolised ja Maria Tilk · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Maolised ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Martin Luther

Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Uus!!: Maolised ja Martin Luther · Näe rohkem »

Mägi

Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Uus!!: Maolised ja Mägi · Näe rohkem »

Mülleri juha

Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.

Uus!!: Maolised ja Mülleri juha · Näe rohkem »

Mürgiaparaat

Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.

Uus!!: Maolised ja Mürgiaparaat · Näe rohkem »

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Uus!!: Maolised ja Mürkmadu · Näe rohkem »

Mürknastiklased

Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Mürknastiklased · Näe rohkem »

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.

Uus!!: Maolised ja Meditsiin · Näe rohkem »

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Uus!!: Maolised ja Melaniin · Näe rohkem »

Melanoom

Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.

Uus!!: Maolised ja Melanoom · Näe rohkem »

Melanotsüüt

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.

Uus!!: Maolised ja Melanotsüüt · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Maolised ja Meri · Näe rohkem »

Merimadulased

Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.

Uus!!: Maolised ja Merimadulased · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Maolised ja Metabolism · Näe rohkem »

Metastaseerumine

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.

Uus!!: Maolised ja Metastaseerumine · Näe rohkem »

Mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).

Uus!!: Maolised ja Mikroelemendid · Näe rohkem »

Mitmikisadus

Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.

Uus!!: Maolised ja Mitmikisadus · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Maolised ja Molekul · Näe rohkem »

Monotsüüt

Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Uus!!: Maolised ja Monotsüüt · Näe rohkem »

Montivipera raddei

Montivipera raddei on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Montivipera raddei · Näe rohkem »

Motoorne ajukoor

Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.

Uus!!: Maolised ja Motoorne ajukoor · Näe rohkem »

Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Uus!!: Maolised ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »

Mudamadu (perekond)

Mudamadu (Farancia) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Mudamadu (perekond) · Näe rohkem »

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Uus!!: Maolised ja Muna · Näe rohkem »

Munahammas

Munahammas (ladina keeles ruptor ovi) on osade ovipaarsete selgroogsete ülanokal või ülalõual, harvemini alalõual paiknev terav hammas ehk hambataoline sarvestunud köbruke.

Uus!!: Maolised ja Munahammas · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Maolised ja Munajuha · Näe rohkem »

Munajuhalehter

Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.

Uus!!: Maolised ja Munajuhalehter · Näe rohkem »

Munandiarter

Munandiarter ehk testikulaararter (ladina aorta testicularis) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisarter, mis varustab munandeid arteriaalse verega.

Uus!!: Maolised ja Munandiarter · Näe rohkem »

Munandid

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Uus!!: Maolised ja Munandid · Näe rohkem »

Munandimanus

Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.

Uus!!: Maolised ja Munandimanus · Näe rohkem »

Munandimanusejuha

Munandimanusejuha (ladina ductus epididymis) on paljude isasloomade kuse-suguelundkonda kuuluv paariline juha.

Uus!!: Maolised ja Munandimanusejuha · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Uus!!: Maolised ja Munasari · Näe rohkem »

Munasarjaarter

Munasarjaarter (ladina aorta ovarica) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe suguelundite paarisarter, mis varustab munasarja arteriaalse verega.

Uus!!: Maolised ja Munasarjaarter · Näe rohkem »

Munemine

Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).

Uus!!: Maolised ja Munemine · Näe rohkem »

Must mamba

Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu.

Uus!!: Maolised ja Must mamba · Näe rohkem »

Must-valge kobra

Must-valge kobra (Naja melanoleuca) on kobra perekonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Must-valge kobra · Näe rohkem »

Mustmadu

Mustmadu (Pseudechis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Mustmadu · Näe rohkem »

Naaga

Naaga Naaga (नाग) on hinduistlike ja budistlike uskumuste kohaselt väga suur mao (ussi) kujuline pooljumal, kes valvab eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid.

Uus!!: Maolised ja Naaga · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Maolised ja Nahk · Näe rohkem »

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Uus!!: Maolised ja Naine · Näe rohkem »

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.

Uus!!: Maolised ja Nastik · Näe rohkem »

Nastik (perekond)

Nastik (Natrix) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Nastik (perekond) · Näe rohkem »

Nastiklased

Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.

Uus!!: Maolised ja Nastiklased · Näe rohkem »

Natricidae

Natricidae on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Natricidae · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Maolised ja Näärmed · Näe rohkem »

Näärmehüpofüüs

Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.

Uus!!: Maolised ja Näärmehüpofüüs · Näe rohkem »

Nägemine

Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.

Uus!!: Maolised ja Nägemine · Näe rohkem »

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).

Uus!!: Maolised ja Nägemisnärv · Näe rohkem »

Nägemisristmik

Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik on (ladina keeles chiasma opticum) on ajus türgi sadula ees paiknev nägemisnärvide ja -traktide ühinemiskoht, kust saab alguse nägemiskulgla.

Uus!!: Maolised ja Nägemisristmik · Näe rohkem »

Näokolju

Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.

Uus!!: Maolised ja Näokolju · Näe rohkem »

Näonärv

Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.

Uus!!: Maolised ja Näonärv · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Maolised ja Närv · Näe rohkem »

Näsakoonus

Näsakoonus (conus papillaris) on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse.

Uus!!: Maolised ja Näsakoonus · Näe rohkem »

Neel

Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.

Uus!!: Maolised ja Neel · Näe rohkem »

Neeru-sugusegmendid

Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.

Uus!!: Maolised ja Neeru-sugusegmendid · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Maolised ja Neerud · Näe rohkem »

Neerupealis

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Uus!!: Maolised ja Neerupealis · Näe rohkem »

Nefron

Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.

Uus!!: Maolised ja Nefron · Näe rohkem »

Nerodia

Nerodia on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Nerodia · Näe rohkem »

Neurohüpofüüs

Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.

Uus!!: Maolised ja Neurohüpofüüs · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Maolised ja Neuron · Näe rohkem »

Neuropeptiidid

Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.

Uus!!: Maolised ja Neuropeptiidid · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Maolised ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Newfoundland ja Labrador

Newfoundlandi ja Labradori provints on 1.

Uus!!: Maolised ja Newfoundland ja Labrador · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Maolised ja Nikkel · Näe rohkem »

Nina-pisarajuha

Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.

Uus!!: Maolised ja Nina-pisarajuha · Näe rohkem »

Ninaõõs

Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.

Uus!!: Maolised ja Ninaõõs · Näe rohkem »

Niudesool

Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.

Uus!!: Maolised ja Niudesool · Näe rohkem »

Nokisrästik

Nokisrästik (Vipera ammodytes) on rästiklaste sugukonda rästiku perekonda kuuluv mürkmadu, kes elab peamiselt Balkanil, kuid tema levila ulatub Kirde-Itaaliast Küklaadideni.

Uus!!: Maolised ja Nokisrästik · Näe rohkem »

Nordlandi maakond

Nordlandi maakond on 1.

Uus!!: Maolised ja Nordlandi maakond · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Maolised ja Norra · Näe rohkem »

Nunavut

Nunavuti ala (inuktituti ᓄᓇᕗᑦ) on 1.

Uus!!: Maolised ja Nunavut · Näe rohkem »

Odapeamadu

Odapeamadu ehk kufia (Trimeresurus) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Odapeamadu · Näe rohkem »

Ofidiofoobia

''Typhlops vermicularis'' Ofidiofoobia ehk maofoobia on foobia madude ees ehk haiglaslik maokartus.

Uus!!: Maolised ja Ofidiofoobia · Näe rohkem »

Okasnahksed

Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.

Uus!!: Maolised ja Okasnahksed · Näe rohkem »

Oliivjas vilbasnastik

Oliivjas vilbasnastik (Platyceps najadum) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Oliivjas vilbasnastik · Näe rohkem »

Opheodrys

Opheodrys on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Opheodrys · Näe rohkem »

Ophidia

Ophidia soomuseliste roomajate taksonoomiline rühm, mille hulka liigitatakse tänapäevased maolised ja maolaadsed sisalikulised (ophidian lizards).

Uus!!: Maolised ja Ophidia · Näe rohkem »

Otsaju

Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.

Uus!!: Maolised ja Otsaju · Näe rohkem »

Ovipaaria

OvipaariaENE, 1976, 5:542.

Uus!!: Maolised ja Ovipaaria · Näe rohkem »

Ovovivipaaria

OvovivipaariaENE, 1976, 5:542.

Uus!!: Maolised ja Ovovivipaaria · Näe rohkem »

Oxford University Press

Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Maolised ja Oxford University Press · Näe rohkem »

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Uus!!: Maolised ja Paljunemine · Näe rohkem »

Pantherophis

Pantherophis on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Pantherophis · Näe rohkem »

Partenogenees

Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.

Uus!!: Maolised ja Partenogenees · Näe rohkem »

Patagoonia

Patagoonia on geograafiline piirkond Lõuna-Ameerikas, mis hõlmab ligikaudu 1 035 995 ruutkilomeetrit Argentina ja Tšiili aladel Colorado jõest ning Biobio jõest lõunas.

Uus!!: Maolised ja Patagoonia · Näe rohkem »

Päikesekiirgus

pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Uus!!: Maolised ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »

Pärisboalased

Pärisboalased (Boinae) on madude alamsugukond.

Uus!!: Maolised ja Pärisboalased · Näe rohkem »

Pärisrästiklased

Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.

Uus!!: Maolised ja Pärisrästiklased · Näe rohkem »

Pärsia eirenis

Pärsia eirenis (varasem nimetus ka pärsia eireenis, Eirenis persicus) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Pärsia eirenis · Näe rohkem »

Püüton

Püüton (Python) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Püüton · Näe rohkem »

Püütonlased

Püütonlased (Pythonidae) on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Püütonlased · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Maolised ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Maolised ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhjasaar

thumb Põhjasaar (Aotearoa, Te Ika-a-Māui) on saar Vaikses ookeanis, üks Uus-Meremaa saartest.

Uus!!: Maolised ja Põhjasaar · Näe rohkem »

Põrn

Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Uus!!: Maolised ja Põrn · Näe rohkem »

Pea

Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Uus!!: Maolised ja Pea · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Maolised ja Peaaju · Näe rohkem »

Peabronh

Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.

Uus!!: Maolised ja Peabronh · Näe rohkem »

Peamine koesobivuskompleks

Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Uus!!: Maolised ja Peamine koesobivuskompleks · Näe rohkem »

Peensool

Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.

Uus!!: Maolised ja Peensool · Näe rohkem »

Pelikanilised

Pelikanilised(Pelecaniformes) on kosmopoliitne lindude selts.

Uus!!: Maolised ja Pelikanilised · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Maolised ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Maolised ja Piibel · Näe rohkem »

Piklikaju

Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.

Uus!!: Maolised ja Piklikaju · Näe rohkem »

Pimemadu

Pimemadu (Typhlops) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Pimemadu · Näe rohkem »

Pimemadulased

Pimemadulased (Typhlopidae) on madude alamseltsi sugukond.

Uus!!: Maolised ja Pimemadulased · Näe rohkem »

Pisarakanalike

Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.

Uus!!: Maolised ja Pisarakanalike · Näe rohkem »

Pituophis

Pituophis on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Pituophis · Näe rohkem »

Piugmadu

Piugmadu (Dryophis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Piugmadu · Näe rohkem »

Plasmoodium

Plasmoodium (Plasmodium) on rakusiseste parasiitsete protistide perekond.

Uus!!: Maolised ja Plasmoodium · Näe rohkem »

Platsenta

Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.

Uus!!: Maolised ja Platsenta · Näe rohkem »

Platynota

Platynota on soomuseliste seltsi infraselts, mõnede allikate järgi ka Anguimorpha infraseltsi klaad.

Uus!!: Maolised ja Platynota · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Maolised ja Plii · Näe rohkem »

Plokinärv

Plokinärv ehk IV peaajunärv ehk neljas kraniaalnärv (ladina keeles nervus trochlearis) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Uus!!: Maolised ja Plokinärv · Näe rohkem »

Poegimine

Poegimine on imetajast emaslooma poolt järglase ilmaletoomine.

Uus!!: Maolised ja Poegimine · Näe rohkem »

Polaaralad

Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.

Uus!!: Maolised ja Polaaralad · Näe rohkem »

Polüandria (zooloogia)

Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).

Uus!!: Maolised ja Polüandria (zooloogia) · Näe rohkem »

Polügüünia (zooloogia)

Polügüüniaks (inglise keeles polygyny) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade (näiteks linnud, maod) sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).

Uus!!: Maolised ja Polügüünia (zooloogia) · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Maolised ja Portugal · Näe rohkem »

Primitiivne südametoru

pisi Primitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.

Uus!!: Maolised ja Primitiivne südametoru · Näe rohkem »

Proatheris superciliaris

Proatheris superciliaris on rästiklaste sugukonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Proatheris superciliaris · Näe rohkem »

Psammophylax

Psammophylax on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Psammophylax · Näe rohkem »

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.

Uus!!: Maolised ja Puhkeseisund · Näe rohkem »

Puistu

Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.

Uus!!: Maolised ja Puistu · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Maolised ja Putukad · Näe rohkem »

Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

Uus!!: Maolised ja Puu · Näe rohkem »

Ra

Ra Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal.

Uus!!: Maolised ja Ra · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Maolised ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Maolised ja Rakutuum · Näe rohkem »

Ramphotyphlops

Ramphotyphlops on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Ramphotyphlops · Näe rohkem »

Rasvkehad

Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.

Uus!!: Maolised ja Rasvkehad · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Maolised ja Raud · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Maolised ja Räni · Näe rohkem »

Rästik (perekond)

Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Rästik (perekond) · Näe rohkem »

Rästiklased

Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.

Uus!!: Maolised ja Rästiklased · Näe rohkem »

Rästiknastik

Hispaanias Rästiknastik (Natrix maura) on nastiku perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Rästiknastik · Näe rohkem »

Röövloom

Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.

Uus!!: Maolised ja Röövloom · Näe rohkem »

Regina (perekond)

Regina on maoliste alamseltsi kuuluv maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Regina (perekond) · Näe rohkem »

Rhabdophis

Rhabdophis on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Rhabdophis · Näe rohkem »

Rhadinaea

Rhadinaea on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Rhadinaea · Näe rohkem »

Rhynchocalamus melanocephalus

Rhynchocalamus melanocephalus on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Rhynchocalamus melanocephalus · Näe rohkem »

Rinnak

Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.

Uus!!: Maolised ja Rinnak · Näe rohkem »

Rinnalülid

Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.

Uus!!: Maolised ja Rinnalülid · Näe rohkem »

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.

Uus!!: Maolised ja Ripskeha · Näe rohkem »

Ristlõige

Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.

Uus!!: Maolised ja Ristlõige · Näe rohkem »

Ristluu

Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.

Uus!!: Maolised ja Ristluu · Näe rohkem »

Roided

Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.

Uus!!: Maolised ja Roided · Näe rohkem »

Romaan (ajakiri)

Romaan oli aastast 1922 Tallinnas ilmunud ajakiri, mida andis välja kirjastus Areng ja mille peasisu moodustas tõlkekirjandus.

Uus!!: Maolised ja Romaan (ajakiri) · Näe rohkem »

Roninastik

Roninastik (Elaphe) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Roninastik · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Maolised ja Roomajad · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Maolised ja Rootsi · Näe rohkem »

Rudiment

Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.

Uus!!: Maolised ja Rudiment · Näe rohkem »

Rullmadu

Rullmadu (Anilius scytale) on rullmadulaste sugukonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Rullmadu · Näe rohkem »

Rullmadulased

RullmadulasedLoomade elu 5.

Uus!!: Maolised ja Rullmadulased · Näe rohkem »

Saakloom

Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.

Uus!!: Maolised ja Saakloom · Näe rohkem »

Saba

Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.

Uus!!: Maolised ja Saba · Näe rohkem »

Sabalülid

Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.

Uus!!: Maolised ja Sabalülid · Näe rohkem »

Sahkluu

Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Uus!!: Maolised ja Sahkluu · Näe rohkem »

Sapipõiejuha

Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.

Uus!!: Maolised ja Sapipõiejuha · Näe rohkem »

Sapipõis

Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Uus!!: Maolised ja Sapipõis · Näe rohkem »

Sapp

Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.

Uus!!: Maolised ja Sapp · Näe rohkem »

Sarvaine

fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.

Uus!!: Maolised ja Sarvaine · Näe rohkem »

Sarvkest

Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.

Uus!!: Maolised ja Sarvkest · Näe rohkem »

Söögitoru

Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.

Uus!!: Maolised ja Söögitoru · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Uus!!: Maolised ja Süda · Näe rohkem »

Südame-veresoonkond

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Uus!!: Maolised ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »

Südamehaigused

Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.

Uus!!: Maolised ja Südamehaigused · Näe rohkem »

Südamekoda

Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.

Uus!!: Maolised ja Südamekoda · Näe rohkem »

Südamevatsake

Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.

Uus!!: Maolised ja Südamevatsake · Näe rohkem »

Sülg

Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).

Uus!!: Maolised ja Sülg · Näe rohkem »

Sülitavad kobrad

Mürki sülitavateks kobradeks ehk sülitajateks kobradeks ehk sülitajamadudeks (inglise keeles spitting cobras) nimetatakse mitmeid roomajate seltsi maoliste alamseltsi kuuluvaid madusid, kes on võimelised enesekaitseks röövloomade ja inimese silmade suunas mürgina toimivat sülge pritsima.

Uus!!: Maolised ja Sülitavad kobrad · Näe rohkem »

Süljenäärmed

Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.

Uus!!: Maolised ja Süljenäärmed · Näe rohkem »

Sümbol

Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.

Uus!!: Maolised ja Sümbol · Näe rohkem »

Sõõrmed

Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.

Uus!!: Maolised ja Sõõrmed · Näe rohkem »

Schlemmi kanal

Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.

Uus!!: Maolised ja Schlemmi kanal · Näe rohkem »

Scolecophidia

Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.

Uus!!: Maolised ja Scolecophidia · Näe rohkem »

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Uus!!: Maolised ja Seedeelundkond · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Uus!!: Maolised ja Seedekulgla · Näe rohkem »

Seemnejuha

Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.

Uus!!: Maolised ja Seemnejuha · Näe rohkem »

Seemnesari

Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.

Uus!!: Maolised ja Seemnesari · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Maolised ja Seleen · Näe rohkem »

Selgroog

Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.

Uus!!: Maolised ja Selgroog · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Maolised ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Uus!!: Maolised ja Seljaaju · Näe rohkem »

Seljaajunärvid

Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.

Uus!!: Maolised ja Seljaajunärvid · Näe rohkem »

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Uus!!: Maolised ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »

Seminatrix

Seminatrix on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Seminatrix · Näe rohkem »

Seoane rästik

Seoane rästik (Vipera seoanei) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Seoane rästik · Näe rohkem »

Side

Side on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Maolised ja Side · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Maolised ja Sidekude · Näe rohkem »

Sigimine

Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).

Uus!!: Maolised ja Sigimine · Näe rohkem »

Sigimissüsteemid

Sigimissüsteemid ehk paljunemissüsteemid (inglise mating system) on koondnimetus taimede ja loomade eluvormide sugulise käitumise ja paljunemise vormide kohta.

Uus!!: Maolised ja Sigimissüsteemid · Näe rohkem »

Silelihased

Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.

Uus!!: Maolised ja Silelihased · Näe rohkem »

Silenastik (perekond)

Silenastik on maoliste alamseltsi kuuluv maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Silenastik (perekond) · Näe rohkem »

Silinder

Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.

Uus!!: Maolised ja Silinder · Näe rohkem »

Silindermadu

Silindermadu (Cylindrophis) on silindermadulaste sugukonda kuuluv maoliste perekond.

Uus!!: Maolised ja Silindermadu · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Maolised ja Silm · Näe rohkem »

Silmaava

Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.

Uus!!: Maolised ja Silmaava · Näe rohkem »

Silmakilbis

Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.

Uus!!: Maolised ja Silmakilbis · Näe rohkem »

Silmalaug

Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.

Uus!!: Maolised ja Silmalaug · Näe rohkem »

Silmalääts

Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.

Uus!!: Maolised ja Silmalääts · Näe rohkem »

Silmaliigutajanärv

Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv (ladina keeles nervus oculomotorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Uus!!: Maolised ja Silmaliigutajanärv · Näe rohkem »

Silmamuna

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.

Uus!!: Maolised ja Silmamuna · Näe rohkem »

Sinonatrix

Sinonatrix on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Sinonatrix · Näe rohkem »

Sint Eustatius

Sint-Eustatius on saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.

Uus!!: Maolised ja Sint Eustatius · Näe rohkem »

Sint Maarten

Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa, piirnedes põhjas Saint-Martiniga.

Uus!!: Maolised ja Sint Maarten · Näe rohkem »

Sisalikulised

Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.

Uus!!: Maolised ja Sisalikulised · Näe rohkem »

Sisalikumadu

Sisalikumadu (Malpolon) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Sisalikumadu · Näe rohkem »

Siseelund

Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.

Uus!!: Maolised ja Siseelund · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Maolised ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.

Uus!!: Maolised ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »

Siuglemine

Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses (nii maapinnal kui ka veekogudes), mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades (lihaste kokkutõmme) ja neid läbides (lihaste lõtvumine).

Uus!!: Maolised ja Siuglemine · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Maolised ja Skelett · Näe rohkem »

Somaatiline närvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.

Uus!!: Maolised ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Uus!!: Maolised ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Uus!!: Maolised ja Soolad · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Maolised ja Soome · Näe rohkem »

Soomused

Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.

Uus!!: Maolised ja Soomused · Näe rohkem »

Soomuselised

Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.

Uus!!: Maolised ja Soomuselised · Näe rohkem »

Soomussisalikud

Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.

Uus!!: Maolised ja Soomussisalikud · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Maolised ja Sperm · Näe rohkem »

Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.

Uus!!: Maolised ja Sperma · Näe rohkem »

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Uus!!: Maolised ja Stepp · Näe rohkem »

Storeria

Storeria on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Storeria · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Maolised ja Strontsium · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Maolised ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Maolised ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Sugunääre

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.

Uus!!: Maolised ja Sugunääre · Näe rohkem »

Suguti

Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.

Uus!!: Maolised ja Suguti · Näe rohkem »

Suriname

Suriname (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.

Uus!!: Maolised ja Suriname · Näe rohkem »

Suuõõs

Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.

Uus!!: Maolised ja Suuõõs · Näe rohkem »

Suulaeluu

Suulaeluu (ladina os palatinum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokoljuluu.

Uus!!: Maolised ja Suulaeluu · Näe rohkem »

Suur vereringe

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Uus!!: Maolised ja Suur vereringe · Näe rohkem »

Suuraju poolkerad

Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.

Uus!!: Maolised ja Suuraju poolkerad · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Maolised ja Suurajukoor · Näe rohkem »

Suurosa

Suurosa ehk magnum (ladina keeles magnum) on mõnede selgroogse emasloomade sisesuguelund, munajuha osa.

Uus!!: Maolised ja Suurosa · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Uus!!: Maolised ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Taandurilised

Taandurilised (Amphisbaenia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Maolised ja Taandurilised · Näe rohkem »

Tagaaju

Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.

Uus!!: Maolised ja Tagaaju · Näe rohkem »

Tagajäse

Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.

Uus!!: Maolised ja Tagajäse · Näe rohkem »

Tagakaukaasia roninastik

Tagakaukaasia roninastik (Zamenis hohenackeri) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Tagakaukaasia roninastik · Näe rohkem »

Talveuni

Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.

Uus!!: Maolised ja Talveuni · Näe rohkem »

Tantilla

Tantilla on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Tantilla · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Maolised ja Tartu · Näe rohkem »

Tšiili

Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Uus!!: Maolised ja Tšiili · Näe rohkem »

Tähtkuju

Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.

Uus!!: Maolised ja Tähtkuju · Näe rohkem »

Tömpkoon-botrops

Tömpkoon-botrops (Bothrops ammodytoides) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Tömpkoon-botrops · Näe rohkem »

Tömpnina-rästik

Tömpnina-rästik (Vipera latastei; Vipera latasti) on rästiku perekonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Tömpnina-rästik · Näe rohkem »

Tüügasmadu

Väike tüügasmadu pisi pisi Tüügasmadu (Acrochordus) on maoliste perekond, mis moodustab omaette tüügasmadulaste sugukonna.

Uus!!: Maolised ja Tüügasmadu · Näe rohkem »

Tüügasmadulased

Tüügasmadulased (Acrochordidae) on maoliste alamseltsi Alethinophidia infraseltsi kuuluv valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Tüügasmadulased · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Maolised ja Tüümus · Näe rohkem »

Tüümuse epiteelirakud

Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.

Uus!!: Maolised ja Tüümuse epiteelirakud · Näe rohkem »

Tüümuse koor

Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.

Uus!!: Maolised ja Tüümuse koor · Näe rohkem »

Tüümuse säsi

Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.

Uus!!: Maolised ja Tüümuse säsi · Näe rohkem »

Tüümuse taandareng

Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.

Uus!!: Maolised ja Tüümuse taandareng · Näe rohkem »

Tühisool

Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.

Uus!!: Maolised ja Tühisool · Näe rohkem »

Tümoom

Tümoom (thymoma) on tüümuse epiteelirakkudest pärinev kasvaja inimesel ja teistel loomadel.

Uus!!: Maolised ja Tümoom · Näe rohkem »

Termolokatsioonielund

Ninasõõrmed on tähistatud musta noolega ja termolokaatorid punase noolega. Termolokatsioonielundiks ehk termolokaatoriks ehk infrapunakiirguselundiks ehk kaugtermoretseptoriks nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paiknevat infrapunakiirgust tajuvat ja sellele reageerivat meeleelundit.

Uus!!: Maolised ja Termolokatsioonielund · Näe rohkem »

Testosteroon

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Uus!!: Maolised ja Testosteroon · Näe rohkem »

Tetrapoodid

Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.

Uus!!: Maolised ja Tetrapoodid · Näe rohkem »

The Lancet

The Lancet (ka Lancet) on aastast 1823 Suurbritannias kord nädalas ilmuv ingliskeelne teaduslik meditsiiniajakiri.

Uus!!: Maolised ja The Lancet · Näe rohkem »

Thermophis baileyi

Thermophis baileyi on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Thermophis baileyi · Näe rohkem »

Thomas More

Thomas More'i portree (Hans Holbein noorem, 1527) Sir Thomas More (ladinapäraselt ka Thomas Morus; tõenäoliselt 7. veebruar 1478 London – 6. juuli 1535 London, Tower) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kes on peamiselt tuntud oma teose "Utoopia" järgi.

Uus!!: Maolised ja Thomas More · Näe rohkem »

Tiibet

Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.

Uus!!: Maolised ja Tiibet · Näe rohkem »

Tiibluu

Tiibluu (ladina os pterygoideum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline ajukolju luu, mis asub põhikiilluu tiibjätke pinnal.

Uus!!: Maolised ja Tiibluu · Näe rohkem »

Tiigermadu (perekond)

Tiigermadu (Notechis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Tiigermadu (perekond) · Näe rohkem »

Tiinus

Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.

Uus!!: Maolised ja Tiinus · Näe rohkem »

Titanoboa

Titanoboa oli Paleogeeni ajastul Lõuna-Ameerika mandril elanud madude perekond.

Uus!!: Maolised ja Titanoboa · Näe rohkem »

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Uus!!: Maolised ja Toksiin · Näe rohkem »

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Uus!!: Maolised ja Tonn · Näe rohkem »

Trahheaalkops

Trahheaalkops (inglise keeles tracheal lung) on lülijalgsetel ja paljudel maolistel hingamiselundkonna elund.

Uus!!: Maolised ja Trahheaalkops · Näe rohkem »

Trepi-roninastik

Trepi-roninastik (Rhinechis scalaris) on Colubridae sugukonna maoliik.

Uus!!: Maolised ja Trepi-roninastik · Näe rohkem »

Tripimadu

Tripimadu (Thamnophis) on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Tripimadu · Näe rohkem »

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Uus!!: Maolised ja Troopika · Näe rohkem »

Tropidophiidae

Tropidophiidae (selts Squamata, infraselts Alethinophidia) on madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Tropidophiidae · Näe rohkem »

Trummikile

Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.

Uus!!: Maolised ja Trummikile · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Maolised ja Tsink · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Maolised ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Uitnärv

Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.

Uus!!: Maolised ja Uitnärv · Näe rohkem »

Ujumine

Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.

Uus!!: Maolised ja Ujumine · Näe rohkem »

Ussid

Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.

Uus!!: Maolised ja Ussid · Näe rohkem »

Uus-Kaledoonia

Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.

Uus!!: Maolised ja Uus-Kaledoonia · Näe rohkem »

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Uus!!: Maolised ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »

Vaagen

Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.

Uus!!: Maolised ja Vaagen · Näe rohkem »

Vaagnakannus

Vaagnakannus (inglise keeles pelvic spur) on paariline tagajäsemete jäänus mõnedel selgroogsetel loomadel.

Uus!!: Maolised ja Vaagnakannus · Näe rohkem »

Vagelpimemadu

Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Maolised ja Vagelpimemadu · Näe rohkem »

Vagur eirenis

Vagur eirenis (varasem nimetus ka vagur eireenis, Eirenis modestus) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Vagur eirenis · Näe rohkem »

Vaheaju

Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.

Uus!!: Maolised ja Vaheaju · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Maolised ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Valgeaine

Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Uus!!: Maolised ja Valgeaine · Näe rohkem »

Vana-Egiptus

Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Uus!!: Maolised ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Vanakreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.

Uus!!: Maolised ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »

Vasak ühisunearter

Vasak ühisunearter (ladina arteria carotis communis sinistra) on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela.

Uus!!: Maolised ja Vasak ühisunearter · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Maolised ja Vask · Näe rohkem »

Vatsakesesisene kanal

Vatsakesesisene kanal on roomajate (va krokodillilised) südame vatsakese sees paiknev avaus.

Uus!!: Maolised ja Vatsakesesisene kanal · Näe rohkem »

Vähesoomuseline roninastik

Vähesoomuseline roninastik (Elaphe quadrivirgata) on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Vähesoomuseline roninastik · Näe rohkem »

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.

Uus!!: Maolised ja Vähilaadsed · Näe rohkem »

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Uus!!: Maolised ja Väike vereringe · Näe rohkem »

Väikeaju

Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Maolised ja Väikeaju · Näe rohkem »

Väliskõrv

Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.

Uus!!: Maolised ja Väliskõrv · Näe rohkem »

Võrkkest

Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Uus!!: Maolised ja Võrkkest · Näe rohkem »

Võrkpüüton

Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik püütonlaste sugukonnast.

Uus!!: Maolised ja Võrkpüüton · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Maolised ja Veekogu · Näe rohkem »

Veemadulased

Veemadulased (Homalopsidae) on valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.

Uus!!: Maolised ja Veemadulased · Näe rohkem »

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

Uus!!: Maolised ja Veen · Näe rohkem »

Veenastik

Veenastik (Natrix tessellata) on maoliik. Veenastikud ujuvad väga hästi ning eelistavad elupaikadena veekogude läheduses ja nende kallastel paiknevaid varjulisemaid urgusid. Toituvad peamiselt kaladest.

Uus!!: Maolised ja Veenastik · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Maolised ja Venemaa · Näe rohkem »

Venoosõõs

Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.

Uus!!: Maolised ja Venoosõõs · Näe rohkem »

Venoosurge

Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.

Uus!!: Maolised ja Venoosurge · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Uus!!: Maolised ja Vererõhk · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Maolised ja Veresoon · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Maolised ja Veri · Näe rohkem »

Vesivedelik

Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.

Uus!!: Maolised ja Vesivedelik · Näe rohkem »

Vikerkest

Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.

Uus!!: Maolised ja Vikerkest · Näe rohkem »

Vilbasnastik

Vilbasnastik (Coluber) on nastiklaste sugukonda kuuluv perekond madusid.

Uus!!: Maolised ja Vilbasnastik · Näe rohkem »

Vipera darevskii

Vipera darevskii on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Vipera darevskii · Näe rohkem »

Vipera eriwanensis

Vipera eriwanensis on maoliik.

Uus!!: Maolised ja Vipera eriwanensis · Näe rohkem »

Virginia (perekond)

Virginia on maoperekond.

Uus!!: Maolised ja Virginia (perekond) · Näe rohkem »

Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Uus!!: Maolised ja Vivipaaria · Näe rohkem »

Vooglemine

Vooglemine ehk röövikutüüpi liikumine ehk otsejooneline liikumine (inglise rectilinear locomotion) on paljude jalutute loomade (näiteks madude) loomulik liikumisviis, mille korral loom roomab peaaegu ilma loogeteta.

Uus!!: Maolised ja Vooglemine · Näe rohkem »

Yukon

Yukon on Kanada 1.

Uus!!: Maolised ja Yukon · Näe rohkem »

1758

1758.

Uus!!: Maolised ja 1758 · Näe rohkem »

1800

1800.

Uus!!: Maolised ja 1800 · Näe rohkem »

1834

1834.

Uus!!: Maolised ja 1834 · Näe rohkem »

1843

1843.

Uus!!: Maolised ja 1843 · Näe rohkem »

1874

1874.

Uus!!: Maolised ja 1874 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Maolised ja 1913 · Näe rohkem »

1935

1935.

Uus!!: Maolised ja 1935 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Maolised ja 1948 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Maolised ja 1993 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Maolised ja 2012 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Maolised ja 2013 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Madu, Maod, Ofiidid, Serpentes.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva