Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Allikalubi, Aluskord, Anhüdriit, Aruküla koopad, Avamus, Devon, Diagenees, Diatomiit, Dolokivi, Fosforiit, Graptoliitargilliit, Haliit, Hermann Martin Asmuss, Järvesete, Jõgi, Kaltsiit, Karbon, Karbonaatkivim, Kõvadus, Kemogeensed setted, Kihilisus, Kips, Kivim, Kivisüsi, Kivistis, Kruus, Kvarts, Lahus, Lõuna-Eesti, Liiv, Liivakivi, Loomad, Lubjakivi, Maakoor, Maismaa, Mass, Mäestik, Merevesi, Mergel, Meri, Mesosoikum, Mineraal, Mineraaltoiteained, Moondekivim, Moreen, Muld, Murend, Murenemine, Murrutus, Organism, ..., Paljand, Paljandumine, Põhja-Eesti, Põhja-Eesti pank, Põlevkivi, Pinnavesi, Pruunsüsi, Purdkivim, Purdsete, Raudoksiidid, Ränivetikad, Savi, Savimineraalid, Sete, Setend, Sinisavi, Skandinaavia, Soo, Soolad, Taimed, Tardkivim, Tartu Ülikool, Turvas, Tuul, Veekogu, Vesi. Laienda indeks (26 rohkem) »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Settekivim ja Allikalubi · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Settekivim ja Aluskord · Näe rohkem »
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Uus!!: Settekivim ja Anhüdriit · Näe rohkem »
Aruküla koopad
Aruküla koopad on Tartu linnas Ülejõe linnaosas Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval mõne meetri sügavusel maapinnast liivakivis asuvad koopad.
Uus!!: Settekivim ja Aruküla koopad · Näe rohkem »
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Uus!!: Settekivim ja Avamus · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Settekivim ja Devon · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Settekivim ja Diagenees · Näe rohkem »
Diatomiit
Diatomiit California lõunaosast. Diatomiit (rahvakeeles pigilöörTõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.
Uus!!: Settekivim ja Diatomiit · Näe rohkem »
Dolokivi
porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi Dolokivi lõikamine 1994. aastal Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.
Uus!!: Settekivim ja Dolokivi · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Settekivim ja Fosforiit · Näe rohkem »
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Uus!!: Settekivim ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Settekivim ja Haliit · Näe rohkem »
Hermann Martin Asmuss
Hermann Martin Asmuss (31. mail 1812 Tartu – 6. detsember 1859 Tartu) oli saksa päritolu Eesti zooloog ja paleontoloog.
Uus!!: Settekivim ja Hermann Martin Asmuss · Näe rohkem »
Järvesete
Järvesete ehk limniline sete on järvede põhja või selle kallastele moodustunud setted.
Uus!!: Settekivim ja Järvesete · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Settekivim ja Jõgi · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Settekivim ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Settekivim ja Karbon · Näe rohkem »
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Settekivim ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Settekivim ja Kõvadus · Näe rohkem »
Kemogeensed setted
Kemogeensed setted ehk keemilised setted (ka pegnitogeensed setted, tõenäoliselt tuleneb kr pēgnymi 'löön; tarretan, kristalliseerin' + gignomai 'sünnin, tekin') on setted, mis on tekkinud lahusest või suspensioonist keemiliselt välja sadestunud ainest.
Uus!!: Settekivim ja Kemogeensed setted · Näe rohkem »
Kihilisus
Kihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.
Uus!!: Settekivim ja Kihilisus · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Settekivim ja Kips · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Settekivim ja Kivim · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Settekivim ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Settekivim ja Kivistis · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Settekivim ja Kruus · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Settekivim ja Kvarts · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Settekivim ja Lahus · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Settekivim ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Settekivim ja Liiv · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Settekivim ja Liivakivi · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Settekivim ja Loomad · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Settekivim ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Settekivim ja Maakoor · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Settekivim ja Maismaa · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Settekivim ja Mass · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Settekivim ja Mäestik · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Settekivim ja Merevesi · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Settekivim ja Mergel · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Settekivim ja Meri · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Settekivim ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Settekivim ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Settekivim ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Settekivim ja Moondekivim · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Settekivim ja Moreen · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Settekivim ja Muld · Näe rohkem »
Murend
Murend on materjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus.
Uus!!: Settekivim ja Murend · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Settekivim ja Murenemine · Näe rohkem »
Murrutus
Merelainete murrutuse tulemusel merre varisenud lubjakiviplaadid Osmussaare kirderannikul Murrutus ehk lainekulutus ehk rannakulutus ehk rannaabrasioon on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon.
Uus!!: Settekivim ja Murrutus · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Settekivim ja Organism · Näe rohkem »
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Uus!!: Settekivim ja Paljand · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Settekivim ja Paljandumine · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Settekivim ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Settekivim ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Settekivim ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Settekivim ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Uus!!: Settekivim ja Pruunsüsi · Näe rohkem »
Purdkivim
Liivakivi on tüüpiline purdkivim (Suur Taevaskoda) Purdkivim ehk klastiline kivim on purdosakestest koosnev settekivim.
Uus!!: Settekivim ja Purdkivim · Näe rohkem »
Purdsete
liustiku pealetungi punakaspruun moreen Purdsete on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.
Uus!!: Settekivim ja Purdsete · Näe rohkem »
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Uus!!: Settekivim ja Raudoksiidid · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Settekivim ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Settekivim ja Savi · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Settekivim ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Settekivim ja Sete · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Settekivim ja Setend · Näe rohkem »
Sinisavi
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Uus!!: Settekivim ja Sinisavi · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Settekivim ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Settekivim ja Soo · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Settekivim ja Soolad · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Settekivim ja Taimed · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Settekivim ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Settekivim ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Settekivim ja Turvas · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Settekivim ja Tuul · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Settekivim ja Veekogu · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Settekivim ja Vesi · Näe rohkem »
