Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Annepäev, Eestlased, Erika Klaats, Jaanipäev, Jüripäev, Jõulud eesti rahvakalendris, Kagu-Eesti, Krasnojarski krai, Krivitšid, Lõunaeesti keeled, Maaleht, Midruskipäev, Mikitamäe, Nelipühad, Obinitsa muuseum, Oudova, Paabapraasnik, Paasapäev, Päätnits, Peko, Peko (eepos), Peko Helü, Petseri rajoon, Seto Kongress, Seto kuningriik, Seto leelo, Setomaa, Setomaa (ajaleht), Setu keel, Setu Leelopäevad, Suvistepüha, Tallinn, Tartu, Tšuudid, Ugandi, Värska talumuuseum, Võru keel, Velikaja jõgi, Vene keel, Venemaa, Venemaa väikesearvulised põlisrahvad, 1991, 2010.
Annepäev
Annepäev (rahvapäraselt ka: lambapüha) on 7. augustil (Juliuse ehk vana kalendri järgi 25. juulil) ja kirikukalendris on see päev neitsi Maarja ema, püha Anna mälestuspäev.
Uus!!: Setod ja Annepäev · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Setod ja Eestlased · Näe rohkem »
Erika Klaats
Erika Klaats Erika Klaats (sündinud 1954) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Setod ja Erika Klaats · Näe rohkem »
Jaanipäev
Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.
Uus!!: Setod ja Jaanipäev · Näe rohkem »
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Uus!!: Setod ja Jüripäev · Näe rohkem »
Jõulud eesti rahvakalendris
Jõulud (Lõuna-Eestis ka talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad.
Uus!!: Setod ja Jõulud eesti rahvakalendris · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Setod ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Krasnojarski krai
Krasnojarski krai (Красноярский край) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Siberi föderaalringkonnas.
Uus!!: Setod ja Krasnojarski krai · Näe rohkem »
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Uus!!: Setod ja Krivitšid · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Setod ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Maaleht
Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus 1. oktoobril 1987.
Uus!!: Setod ja Maaleht · Näe rohkem »
Midruskipäev
Midruskipäev ehk midrosk (ka mitrosk, miitrosk, mitruška) on kiriku- ja rahvakalendri tähtpäev, mida on tähistatud ainult Ida-Eestis, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas ning Setumaal.
Uus!!: Setod ja Midruskipäev · Näe rohkem »
Mikitamäe
Mikitamäe (seto keeles Mikitämäe, Mikidämäe; ka Mikuta, Mäe; vene keeles Nikitina-Gora) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setod ja Mikitamäe · Näe rohkem »
Nelipühad
Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes '; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes ') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50.
Uus!!: Setod ja Nelipühad · Näe rohkem »
Obinitsa muuseum
Obinitsa muuseum (2013 sügis) Obinitsa muuseum (2015) Obinitsa muuseum on 1995.
Uus!!: Setod ja Obinitsa muuseum · Näe rohkem »
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Uus!!: Setod ja Oudova · Näe rohkem »
Paabapraasnik
Paabapraasnik (ka paabaprastnik) on abielunaiste püha viimasel kolma- või neljapäeval enne lihavõttepühadeeelset suurt paastu.
Uus!!: Setod ja Paabapraasnik · Näe rohkem »
Paasapäev
Paasapäiv ehk Issanda Muutmise püha on setude kirikupüha 19. augustil (vkj 6. augustil), mille ajal käiakse hommikul kirikus, kus pühitsetakse õunu, mida viiakse koos muude toitudega kalmistule.
Uus!!: Setod ja Paasapäev · Näe rohkem »
Päätnits
Päätnits ehk päätnitsapäiv on seto rahvakalendri püha, mida tähistatakse juulikuu viimasel reedel, suurkannataja Paraskeva mälestuspäeval.
Uus!!: Setod ja Päätnits · Näe rohkem »
Peko
Peko kuju Radaja Seto Muuseumis Peko kuju Värska talumuuseumis Peko (soome keeles Pekko, Pellon Pekko) on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus.
Uus!!: Setod ja Peko · Näe rohkem »
Peko (eepos)
"Peko" on setu rahvalauliku Anne Vabarna loodud eepos.
Uus!!: Setod ja Peko (eepos) · Näe rohkem »
Peko Helü
Kauksi Ülle ja Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen värsket Peko Helü sirvimas (2016) Peko Helü on alates 2006.
Uus!!: Setod ja Peko Helü · Näe rohkem »
Petseri rajoon
Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.
Uus!!: Setod ja Petseri rajoon · Näe rohkem »
Seto Kongress
Seto Kongress (eesti kirjakeeles Setu Kongress) on setude üritus, kus setud arutavad Setumaaga seotud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi ning valivad oma esinduskogu – Vanemate Kogu.
Uus!!: Setod ja Seto Kongress · Näe rohkem »
Seto kuningriik
Setomaa lipp Seto kuningriik ehk Seto kuningriigipäev on augusti esimesel laupäeval peetav roteeruva toimumiskohaga seto kultuuri suursündmus, millest saavad lisaks setodele osa võtta ka seto kultuuri huvilised.
Uus!!: Setod ja Seto kuningriik · Näe rohkem »
Seto leelo
Raekoja platsil augustis 2012 Seto leelo on setude traditsiooniline laulmisstiil.
Uus!!: Setod ja Seto leelo · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Setod ja Setomaa · Näe rohkem »
Setomaa (ajaleht)
Setomaa on setukeelne ajaleht.
Uus!!: Setod ja Setomaa (ajaleht) · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Setod ja Setu keel · Näe rohkem »
Setu Leelopäevad
Setu Leelopäevad on aastast 1977 toimuv setu kultuuri tutvustav ja edendav rahvusvaheline folkloorifestival.
Uus!!: Setod ja Setu Leelopäevad · Näe rohkem »
Suvistepüha
Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.
Uus!!: Setod ja Suvistepüha · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Setod ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Setod ja Tartu · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Setod ja Tšuudid · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Setod ja Ugandi · Näe rohkem »
Värska talumuuseum
Värska talumuuseum (varem Seto talumuuseum) on setu talurahvakultuuri tutvustav muuseum Värskas.
Uus!!: Setod ja Värska talumuuseum · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Setod ja Võru keel · Näe rohkem »
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Uus!!: Setod ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Setod ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Setod ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad on rahvad, mida tunnistab sellisena Venemaa Föderatsioon oma valitsuse otsusega.
Uus!!: Setod ja Venemaa väikesearvulised põlisrahvad · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Setod ja 1991 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Setod ja 2010 · Näe rohkem »
