87 suhted: Aktiin, Arter, Basofiil, Diferentseerumine, Difusioon, Ekstratsellulaarne maatriks, Elastsus, Elund, Emakas, Embrüo, Eosinofiilid, Epiteelkude, Eukromatiin, Fagotsütoos, Fibroblast, Fosfolipiidid, Glükoproteiinid, Golgi kompleks, Hapnik, Heterokromatiin, Hingamisteed, Histamiin, Hormoonid, Iduleht, Imetajad, Immuunvastus, Kõõlus, Kõhrkude, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Kiud, Kollageen, Kontsentratsioon, Kopsud, Kude, Lümf, Lümfisõlm, Lümfotsüüt, Lihaskiud, Lihaskude, Limaskest, Lipiidid, Loode, Looteleht, Luuüdi, Luukude, Maatriks, Magu, Makrofaagid, Mandlid, Mesoderm, ..., Metaboliit, Monotsüüt, Nabaväät, Nahk, Närv, Närvikiud, Närvikude, Neerud, Neutrofiil, Nuumrakk, Põrn, Pinotsütoos, Rakk, Rakutuum, Rasedus, Rasvkude, Ränne, Rõhk, Süsihappegaas, Schwanni rakud, Seedekulgla, Sekretsioon, Silelihasrakud, Stiimul, Suur vereringe, Tüvirakk, Tõmbetugevus, Toitained, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Tsütosool, Tuum, Valgud, Verelible, Vereringe, Veresoon, Veri. Laienda indeks (37 rohkem) »
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Uus!!: Sidekude ja Aktiin · Näe rohkem »
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Uus!!: Sidekude ja Arter · Näe rohkem »
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Uus!!: Sidekude ja Basofiil · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Sidekude ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Sidekude ja Difusioon · Näe rohkem »
Ekstratsellulaarne maatriks
Illustratsioon, mis kujutab ekstratsellulaarset maatriksit epiteeli, endoteeli ja sidekoe suhtes Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest.
Uus!!: Sidekude ja Ekstratsellulaarne maatriks · Näe rohkem »
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Uus!!: Sidekude ja Elastsus · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Sidekude ja Elund · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Sidekude ja Emakas · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Sidekude ja Embrüo · Näe rohkem »
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Uus!!: Sidekude ja Eosinofiilid · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Sidekude ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Eukromatiin
Eukromatiin on kromatiini osa.
Uus!!: Sidekude ja Eukromatiin · Näe rohkem »
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Uus!!: Sidekude ja Fagotsütoos · Näe rohkem »
Fibroblast
Fibroblast on ekstratsellulaarset maatriksit ja kollageeni sünteesiv rakk.
Uus!!: Sidekude ja Fibroblast · Näe rohkem »
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Uus!!: Sidekude ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Sidekude ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Sidekude ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Sidekude ja Hapnik · Näe rohkem »
Heterokromatiin
Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena.
Uus!!: Sidekude ja Heterokromatiin · Näe rohkem »
Hingamisteed
Hingamisteed on...
Uus!!: Sidekude ja Hingamisteed · Näe rohkem »
Histamiin
Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.
Uus!!: Sidekude ja Histamiin · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Sidekude ja Hormoonid · Näe rohkem »
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Uus!!: Sidekude ja Iduleht · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Sidekude ja Imetajad · Näe rohkem »
Immuunvastus
Immuunvastus on immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete faktorite koordineeritud aktsioon vastusena võõrast geneetilist informatsiooni sisaldavatele struktuuridele.
Uus!!: Sidekude ja Immuunvastus · Näe rohkem »
Kõõlus
Kõõlus (ladina keeles tendo) on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele.
Uus!!: Sidekude ja Kõõlus · Näe rohkem »
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Uus!!: Sidekude ja Kõhrkude · Näe rohkem »
Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.
Uus!!: Sidekude ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »
Kiud
Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.
Uus!!: Sidekude ja Kiud · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Sidekude ja Kollageen · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Sidekude ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Sidekude ja Kopsud · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Sidekude ja Kude · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Sidekude ja Lümf · Näe rohkem »
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Uus!!: Sidekude ja Lümfisõlm · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Sidekude ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Lihaskiud
Lihaskiudude kimbud moodustavad lihase, mis kõõluste abil kinnitub luudele.
Uus!!: Sidekude ja Lihaskiud · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Sidekude ja Lihaskude · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Sidekude ja Limaskest · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Sidekude ja Lipiidid · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Sidekude ja Loode · Näe rohkem »
Looteleht
Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.
Uus!!: Sidekude ja Looteleht · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Sidekude ja Luuüdi · Näe rohkem »
Luukude
Luukude (lad. k. textus osseus) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.
Uus!!: Sidekude ja Luukude · Näe rohkem »
Maatriks
''m × n'' maatriks: ''m'' rida on horisontaalsed ja ''n'' veergu on vertikaalsed. Maatriksi iga elementi tähistatakse sageli kahe alaindeksiga tähega. Näiteks ''a''2,1 tähistab teises reas ja esimeses veerus paiknevat elementi Maatriks on matemaatiline objekt, mida esitatakse ristkülikukujuline (ridadeks ja veergudeks jaotatava) tabelina, mis koosneb numbritest, sümbolitest või avaldistest, mis tähistavad arve (tavaliselt reaalarve või kompleksarve) või mingeid muid etteantud hulka kuuluvaid matemaatilisi objekte, näiteks polünoome, funktsioone, diferentsiaale, vektoreid.
Uus!!: Sidekude ja Maatriks · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Sidekude ja Magu · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Sidekude ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Mandlid
Mandlid Mandlid ehk tonsillid on suuõõne ja neelu ülaosas paiknevad immuunsüsteemi osad, mille funktsiooniks on võidelda mikroobidega.
Uus!!: Sidekude ja Mandlid · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Sidekude ja Mesoderm · Näe rohkem »
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Uus!!: Sidekude ja Metaboliit · Näe rohkem »
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Uus!!: Sidekude ja Monotsüüt · Näe rohkem »
Nabaväät
Nabaväät on joonisel kujutatud värvilisena Nabaväät ehk nabanöör (ladina keeles funiculus umbilicalis) on nöörjas koeväät, mis koosneb suurte veresoonte kogumist (nabaarterid ja nabaveen) ja ühendab loodet ja platsentat ehk emakooki vereringe kaudu.
Uus!!: Sidekude ja Nabaväät · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Sidekude ja Nahk · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Sidekude ja Närv · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Sidekude ja Närvikiud · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Sidekude ja Närvikude · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Sidekude ja Neerud · Näe rohkem »
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Uus!!: Sidekude ja Neutrofiil · Näe rohkem »
Nuumrakk
Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Uus!!: Sidekude ja Nuumrakk · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Sidekude ja Põrn · Näe rohkem »
Pinotsütoos
Pinotsütoos skemaatiliselt Pinotsütoos (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse.
Uus!!: Sidekude ja Pinotsütoos · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Sidekude ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Sidekude ja Rakutuum · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Sidekude ja Rasedus · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Sidekude ja Rasvkude · Näe rohkem »
Ränne
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.
Uus!!: Sidekude ja Ränne · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Sidekude ja Rõhk · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Sidekude ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Sidekude ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Sidekude ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Sekretsioon
Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest.
Uus!!: Sidekude ja Sekretsioon · Näe rohkem »
Silelihasrakud
Silelihasrakud on silelihaskoe rakud.
Uus!!: Sidekude ja Silelihasrakud · Näe rohkem »
Stiimul
Stiimul (ladina sõnast stimulus 'astel') on füsioloogilist reaktsiooni või psühholoogilist reaktsiooni esile kutsuv fenomen (aisting, taju, mõte, idee, aine vm).
Uus!!: Sidekude ja Stiimul · Näe rohkem »
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Uus!!: Sidekude ja Suur vereringe · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Sidekude ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Uus!!: Sidekude ja Tõmbetugevus · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Sidekude ja Toitained · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Sidekude ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Sidekude ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Uus!!: Sidekude ja Tsütosool · Näe rohkem »
Tuum
Tuum on millegi keskne osa.
Uus!!: Sidekude ja Tuum · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Sidekude ja Valgud · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Sidekude ja Verelible · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Sidekude ja Vereringe · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Sidekude ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Sidekude ja Veri · Näe rohkem »