Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Sigulda ordulinnus

Index Sigulda ordulinnus

Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.

195 suhted: Aizkraukle ordulinnus, Albert Suerbeer, Albrecht von Hohenzollern, Algirdas, Anders Sunesen, Armin Tuulse, Asti, Autine, Ādaži, Burchard von Dreileben, Burchard von Hornhausen, Cēsis, Christoph von Mecklenburg, Dabrel, Dünamünde klooster, Dünamünde ordulinnus, Eesti, Flandria, Foogt, Friedrich von Pernstein, Gabriel Gustafsson Oxenstierna, George Browne, Gerhard von Jork, Gotthard Kettler, Guillebert de Lannoy, Gustav II Adolf, Gutmani koobas, Heidenreich Vincke von Overberg, Heinrich von Galen, Jakob De la Gardie, Jan Hieronimowicz Chodkiewicz, Jasper von Münster, Jüriöö ülestõus, Johann Christoph Brotze, Jumara jõgi, Karja kihelkond, Karksi, Karl von Löwis of Menar, Kihelkonnakirik, Koadjuutorivaenus, Koiva liivlased, Koknese piiskopilinnus, Koluvere, Konvendihoone, Krimulda (ajalooline piirkond), Krimulda piiskopilinnus, Läti, Liivimaa kubermang, Liivimaa noorem riimkroonika, Liivimaa ordu, ..., Liivimaa vanem riimkroonika, Liivlased, Limbaži, Linnus, Linnusekomtuur, Lundi peapiiskop, Maamarssal, Mālpilsi ordulinnus, Mõõgavendade ordu, Mindaugas, Moskva, Mustpeade vennaskond, Nītaure ordulinnus, Paavst, Paavsti legaat, Põhja-Eesti, Philipp Schall von Bell, Riia, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Ropaži ordulinnus, Saksa ordu, Sattesele, Sattesele linnus, Sigulda, Sigulda kihelkond, Sigulda mõis, Sigulda piirkond, Sigulda uus loss, Sigulda vandenõu, Skujene ordulinnus, Stiftifoogt, Stockholm, Suurvürst, Tallinn, Toompea loss, Treniota, Tretjakovi galerii, Turaida, Turaida Roos, Valdemar II, Valga (Liivimaa), Vana-Pärnu, Vasall, Venno, Vidzeme, Viljandi ordulinnus, Wilhelm Modenast, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolquin, Zaube ordulinnus, Zemgale, Zygmunt II August, 1206, 1207, 1209, 1210, 1211, 1212, 1221, 1223, 1224, 1225, 1227, 1228, 1234, 1237, 1239, 1260, 1262, 1263, 1271, 1309, 1316, 1322, 1344, 1345, 1368, 1369, 1370, 14. sajand, 1400, 1413, 1414, 1422, 1432, 1434, 1442, 1451, 1483, 1488, 1555, 1556, 1559, 1560, 1561, 1562, 1566, 1577, 1578, 1579, 1582, 1590, 1599, 1601, 1610, 1613, 1620, 1621, 1622, 1624, 1625, 1630, 1652, 1680, 1700, 1721, 1737, 1761, 1771, 1783, 1794, 1850, 1857, 1867, 1878, 1881, 19. sajand, 1901, 1905, 1922, 1934, 1944, 1962, 1967, 1968, 1973, 1976, 1987, 1988, 1998, 2007, 2011, 2012. Laienda indeks (145 rohkem) »

Aizkraukle ordulinnus

Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Aizkraukle ordulinnus · Näe rohkem »

Albert Suerbeer

Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Albert Suerbeer · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Algirdas

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Algirdas · Näe rohkem »

Anders Sunesen

Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Anders Sunesen · Näe rohkem »

Armin Tuulse

Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »

Asti

Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Asti · Näe rohkem »

Autine

Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Autine · Näe rohkem »

Ādaži

Ādaži on linn Lätis, Ādaži piirkonna ja Ādaži valla halduskeskus.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Ādaži · Näe rohkem »

Burchard von Dreileben

Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »

Burchard von Hornhausen

Burchard von Hornhausen (ka Hornhusen; surnud 13. juulil 1260) oli Liivi ordumeister aastatel 1257–1260.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Burchard von Hornhausen · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Dabrel

Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Dabrel · Näe rohkem »

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Eesti · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Flandria · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Foogt · Näe rohkem »

Friedrich von Pernstein

Friedrich von Pernstein (umbes 1270 – 1341) oli Riia peapiiskop aastatel 1304–1341.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Friedrich von Pernstein · Näe rohkem »

Gabriel Gustafsson Oxenstierna

Rootsi riigihoidja Gabriel Gustafsson Oxenstierna, Johan Henric Strömeri litograafia, 1849 Gabriel Gustafsson Oxenstierna (15. juuni 1587 – 27. november 1640) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Gabriel Gustafsson Oxenstierna · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja George Browne · Näe rohkem »

Gerhard von Jork

Gerhard von Jork (ka Iorke, Ioerck, Iocke) oli Liivi ordu maameister aastatel 1309–1322.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Gerhard von Jork · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Guillebert de Lannoy

Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Guillebert de Lannoy · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Gutmani koobas

Gutmani koobas 2014. aastal "Vaade Gutmani koopast" (1860). Louis Höflingeri litograafia Gutmani koobas on koobas Lätis Sigulda linna piirides Koiva jõe kaldal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Gutmani koobas · Näe rohkem »

Heidenreich Vincke von Overberg

Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Heidenreich Vincke von Overberg · Näe rohkem »

Heinrich von Galen

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jan Hieronimowicz Chodkiewicz

Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (1537 – 4. august 1579) oli 16.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Jan Hieronimowicz Chodkiewicz · Näe rohkem »

Jasper von Münster

Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Jasper von Münster · Näe rohkem »

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Jumara jõgi

Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Jumara jõgi · Näe rohkem »

Karja kihelkond

Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Karja kihelkond · Näe rohkem »

Karksi

Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Karksi · Näe rohkem »

Karl von Löwis of Menar

Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Kihelkonnakirik

Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Koiva liivlased

Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Koiva liivlased · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koluvere

Koluvere on kahe küla nimi Eestis.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Koluvere · Näe rohkem »

Konvendihoone

Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Konvendihoone · Näe rohkem »

Krimulda (ajalooline piirkond)

Krimulda (Cubbesele) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Krimulda (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Krimulda piiskopilinnus

Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa noorem riimkroonika

Liivimaa noorem riimkroonika (ka Hoeneke kroonika) on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Liivimaa noorem riimkroonika · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa vanem riimkroonika

Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Liivlased · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Limbaži · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusekomtuur

Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Linnusekomtuur · Näe rohkem »

Lundi peapiiskop

Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Lundi peapiiskop · Näe rohkem »

Maamarssal

Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Maamarssal · Näe rohkem »

Mālpilsi ordulinnus

Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mindaugas

Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Mindaugas · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Moskva · Näe rohkem »

Mustpeade vennaskond

Tallinna mustpeade vennaskonnale kuulus Mustpeade maja. Mustpeade vennaskonna vapp Riia Mustpeade majas. Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon (gild).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Mustpeade vennaskond · Näe rohkem »

Nītaure ordulinnus

Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonna (Amatas novads) Nītaure valla (Nītaures pagasts) Nītaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, kus asub praegu ka kohalik kihelkonnakirik.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Nītaure ordulinnus · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »

Paavsti legaat

Legaat on paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Paavsti legaat · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Philipp Schall von Bell

Philipp Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu viimane maamarssal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Philipp Schall von Bell · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Ropaži ordulinnus

Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Sattesele

Sattesele on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sattesele · Näe rohkem »

Sattesele linnus

Postkaart Sattesele linnuse kaitsevallist 1910. aastatest Sattesele linnus oli noorema rauaaja ja Liivi ristisõja aegne linnus Sattesele linnamäel Koiva vasakul kaldal tänapäevase Sigulda linna territooriumil.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sattesele linnus · Näe rohkem »

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sigulda · Näe rohkem »

Sigulda kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Sigulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Segewold, läti keeles Siguldas draudzes novads) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sigulda kihelkond · Näe rohkem »

Sigulda mõis

Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sigulda mõis · Näe rohkem »

Sigulda piirkond

Sigulda piirkond on 1.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sigulda piirkond · Näe rohkem »

Sigulda uus loss

Sigulda uus loss Sigulda uus loss (Siguldas Jaunā pils) on loss Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sigulda uus loss · Näe rohkem »

Sigulda vandenõu

Sigulda vandenõu oli 1316.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Sigulda vandenõu · Näe rohkem »

Skujene ordulinnus

Skujene ordulinnus (eesti Skujeni, saksa Schujen an der Ammat) oli Liivi ordu lätlaste Autine linnusepiirkonna aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 82 km kaugusel Riiast (38 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Skujene vallas (Skujenes pagasts), Skujene asulas, Skujene luteri kiriku lähedal järsuveerulise künka otsas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Skujene ordulinnus · Näe rohkem »

Stiftifoogt

Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Stiftifoogt · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Stockholm · Näe rohkem »

Suurvürst

Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Suurvürst · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Tallinn · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Toompea loss · Näe rohkem »

Treniota

Treniota (surnud 1264) oli Leedu suurvürstiriigi juht (1263–1264).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Treniota · Näe rohkem »

Tretjakovi galerii

Tretjakovi galerii, ametlik nimetus Riiklik Tretjakovi galerii (Государственная Третьяковская галерея), on Moskvas asuv kunstimuuseum.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Tretjakovi galerii · Näe rohkem »

Turaida

Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Turaida · Näe rohkem »

Turaida Roos

Turaida Roosi haud Turaida Roosiks (ka Turaida Rose (Rosa), õige nimi Maija või May; 1601 Turaida – 1620) nimetatakse 1620.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Turaida Roos · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Valdemar II · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Vasall · Näe rohkem »

Venno

Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Venno · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Wilhelm Modenast

Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »

Wilhelm von Fürstenberg

Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolquin

Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Wolquin · Näe rohkem »

Zaube ordulinnus

Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »

Zemgale

Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Zemgale · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1206 · Näe rohkem »

1207

1207.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1207 · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1209 · Näe rohkem »

1210

1210.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1210 · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1211 · Näe rohkem »

1212

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1212 · Näe rohkem »

1221

1221.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1221 · Näe rohkem »

1223

1223.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1223 · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1225 · Näe rohkem »

1227

1227.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1227 · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1228 · Näe rohkem »

1234

1234.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1234 · Näe rohkem »

1237

1237.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1237 · Näe rohkem »

1239

1239.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1239 · Näe rohkem »

1260

1260.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1260 · Näe rohkem »

1262

1262.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1262 · Näe rohkem »

1263

1263.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1263 · Näe rohkem »

1271

1271.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1271 · Näe rohkem »

1309

1309.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1309 · Näe rohkem »

1316

1316.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1316 · Näe rohkem »

1322

1322.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1322 · Näe rohkem »

1344

1344.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1344 · Näe rohkem »

1345

1345.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1345 · Näe rohkem »

1368

1368.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1368 · Näe rohkem »

1369

1369.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1369 · Näe rohkem »

1370

1370.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1370 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »

1400

1400.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1400 · Näe rohkem »

1413

1413.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1413 · Näe rohkem »

1414

1414.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1414 · Näe rohkem »

1422

1422.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1422 · Näe rohkem »

1432

1432.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1432 · Näe rohkem »

1434

1434.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1434 · Näe rohkem »

1442

1442.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1442 · Näe rohkem »

1451

1451.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1451 · Näe rohkem »

1483

1483.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1483 · Näe rohkem »

1488

1488.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1488 · Näe rohkem »

1555

1555.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1555 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1556 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1566 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »

1579

1579.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1579 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1590

1590.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1590 · Näe rohkem »

1599

1599.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1599 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »

1610

1610.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1610 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1613 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1620 · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1621 · Näe rohkem »

1622

1622.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »

1624

1624.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1624 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1630 · Näe rohkem »

1652

1652.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1652 · Näe rohkem »

1680

1680.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1680 · Näe rohkem »

1700

1700.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1700 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1721 · Näe rohkem »

1737

1737.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1737 · Näe rohkem »

1761

1761.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1761 · Näe rohkem »

1771

1771.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1771 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1783 · Näe rohkem »

1794

1794.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1794 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1850 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1857 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1867 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1878 · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1881 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 19. sajand · Näe rohkem »

1901

1901.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1901 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1905 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1922 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1934 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1944 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1962 · Näe rohkem »

1967

1967.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1967 · Näe rohkem »

1968

1968.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1968 · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1973 · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1976 · Näe rohkem »

1987

1987.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1987 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1988 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 1998 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 2007 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 2011 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Sigulda ordulinnus ja 2012 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »