Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Alam-Sileesia, Austria ertshertsogkond, Austria Sileesia, Čechy, Ülem-Sileesia, Bolesław I Chrobry, Drang nach Osten, Esimene maailmasõda, Görlitz, Habsburgid, Hertsogkond, Katowice, Kazimierz III, Kesk-Euroopa, Kolmas riik, Ladina keel, Magdeburgi peapiiskopkond, Mainzi kuurvürstkond, Mátyás I, Meißen, Morava, Odra, Opava, Opole, Ostrava, Piastide dünastia, Piiskopkond, Pommeri, Poola, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Praha, Preisi kuningriik, Rahvusriik, Referendum, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Sileesia hertsogid, Sileesia hertsogkond, Sileesia hertsogkonnad, Sileesia keel, Sileesia sõjad, Sileesia vojevoodkond, Slaavi keeled, Tšehhi, Tšehhi keel, ..., Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Tšehhi Sileesia, Tšehhoslovakkia, Teine maailmasõda, Ungari kuningriik, Viini kongress, Wrocław, 10. sajand, 1000, 1163, 14. sajand, 1526, 1742, 19. sajand, 1918, 1945, 9. sajand, 968, 973, 995, 999. Laienda indeks (22 rohkem) »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Sileesia ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Sileesia ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Uus!!: Sileesia ja Austria Sileesia · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Sileesia ja Čechy · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Sileesia ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Sileesia ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Sileesia ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Sileesia ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Görlitz
Linnapanoraam idast, 1575 Görlitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Görlitzi kreisi keskus.
Uus!!: Sileesia ja Görlitz · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Sileesia ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Sileesia ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Katowice
Katowice Katowice on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas.
Uus!!: Sileesia ja Katowice · Näe rohkem »
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Uus!!: Sileesia ja Kazimierz III · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Sileesia ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Sileesia ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Sileesia ja Ladina keel · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Sileesia ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Uus!!: Sileesia ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Mátyás I
Mátyás I Mátyás I Corvin ehk Mátyás Hunyadi (ungaripäraselt Hunyadi Mátyás, latiniseeritult Matthias Corvinus) (23. veebruar 1443 – 6. aprill 1490) oli Ungari ja Horvaatia kuningas alates 1457.
Uus!!: Sileesia ja Mátyás I · Näe rohkem »
Meißen
Meißen on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Meißeni kreisi keskus.
Uus!!: Sileesia ja Meißen · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Sileesia ja Morava · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Sileesia ja Odra · Näe rohkem »
Opava
Opava (saksa keeles Troppau) on statutaarlinn Tšehhis Morava-Sileesia maakonnas, Opava ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Sileesia ja Opava · Näe rohkem »
Opole
Opole (saksa keeles Oppeln) on maakonnaõigustega linn Poolas, Opole vojevoodkonna keskus.
Uus!!: Sileesia ja Opole · Näe rohkem »
Ostrava
Ostrava (saksa keeles Ostrau, poola keeles Ostrawa) on linn Tšehhis, Morava-Sileesia maakonna keskus.
Uus!!: Sileesia ja Ostrava · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Sileesia ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Sileesia ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Sileesia ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Sileesia ja Poola · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Sileesia ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Sileesia ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Sileesia ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Sileesia ja Poolakad · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Sileesia ja Praha · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Sileesia ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Rahvusriik
Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.
Uus!!: Sileesia ja Rahvusriik · Näe rohkem »
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Uus!!: Sileesia ja Referendum · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Sileesia ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Sileesia ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Sileesia ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Sileesia ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sileesia hertsogid
Sileesia hertsogid olid Poola hertsogi Bolesław III Krzywousty pojad ja järglased.
Uus!!: Sileesia ja Sileesia hertsogid · Näe rohkem »
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Uus!!: Sileesia ja Sileesia hertsogkond · Näe rohkem »
Sileesia hertsogkonnad
Sileesia hertsogkonnad tekkisid aastal 1138 Piastide loodud esialgse Sileesia hertsogkonna arvukatest jagunemistest.
Uus!!: Sileesia ja Sileesia hertsogkonnad · Näe rohkem »
Sileesia keel
Sileesia keel (nimetatud ka poola keele Sileesia murdeks; sileesia: ślōnskŏ gŏdka, ślōnski, po naszymu) on indoeuroopa keelkonna lääneslaavi harusse kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Ülem-Sileesias (Poola), aga ka Tšehhis ja Saksamaal.
Uus!!: Sileesia ja Sileesia keel · Näe rohkem »
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Uus!!: Sileesia ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »
Sileesia vojevoodkond
Sileesia vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Uus!!: Sileesia ja Sileesia vojevoodkond · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Sileesia ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Sileesia ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Sileesia ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Uus!!: Sileesia ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Sileesia ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Tšehhi Sileesia
Tšehhi Sileesia on ajalooline piirkond.
Uus!!: Sileesia ja Tšehhi Sileesia · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Sileesia ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Sileesia ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Sileesia ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Sileesia ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Sileesia ja Wrocław · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Sileesia ja 10. sajand · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Sileesia ja 1000 · Näe rohkem »
1163
1163.
Uus!!: Sileesia ja 1163 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Sileesia ja 14. sajand · Näe rohkem »
1526
1526.
Uus!!: Sileesia ja 1526 · Näe rohkem »
1742
1742.
Uus!!: Sileesia ja 1742 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Sileesia ja 19. sajand · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Sileesia ja 1918 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Sileesia ja 1945 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Sileesia ja 9. sajand · Näe rohkem »
968
968.
Uus!!: Sileesia ja 968 · Näe rohkem »
973
973.
Uus!!: Sileesia ja 973 · Näe rohkem »
995
995.
Uus!!: Sileesia ja 995 · Näe rohkem »
999
999.
Uus!!: Sileesia ja 999 · Näe rohkem »
