Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Liputüli, Munavalge, Norra keel, Norra lipp, Nukuriik, Oskar I, Plagu, Punapeet, Riiginõukogu, Rootsi keel, Rootsi lipp, Stockholm, 1844, 1859, 1879, 1905, 20. juuni.
Liputüli
Norra kaubalipp 1844–1899 Liputüli ehk lipuküsimus (norra keeles flaggstriden; rootsi keeles flaggfrågan) oli poliitiline vaidlus Rootsi ja Norra vahel Rootsi ja Norra uniooni ajal.
Uus!!: Sillsallaten ja Liputüli · Näe rohkem »
Munavalge
Toores munavalge, keskel on kollane rebu Munavalge on rebu ümbritsev muna osa.
Uus!!: Sillsallaten ja Munavalge · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Sillsallaten ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra lipp
Norra lipp Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist.
Uus!!: Sillsallaten ja Norra lipp · Näe rohkem »
Nukuriik
Nukuriik ehk marionettriik on riik, mis on vormiliselt küll iseseisev, kuid mida tegelikult kontrollib mõni teine riik.
Uus!!: Sillsallaten ja Nukuriik · Näe rohkem »
Oskar I
Oskar I (ka Oscar I, sünninimega Joseph François Oscar Bernadotte, 4. juuli 1799 – 8. juuli 1859) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. märtsist 1844 kuni oma surmani 1859.
Uus!!: Sillsallaten ja Oskar I · Näe rohkem »
Plagu
Plagu on mingi organisatsiooni või ametiisiku lipp.
Uus!!: Sillsallaten ja Plagu · Näe rohkem »
Punapeet
Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Sillsallaten ja Punapeet · Näe rohkem »
Riiginõukogu
Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.
Uus!!: Sillsallaten ja Riiginõukogu · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Sillsallaten ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi lipp
20px Rootsi riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 5:8 (5:2:9 horisontaalselt ja 4:2:4 vertikaalselt) Rootsi lipp sinise taeva taustal pisi Rootsi lipp on Rootsi Kuningriigi riigilipp.
Uus!!: Sillsallaten ja Rootsi lipp · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Sillsallaten ja Stockholm · Näe rohkem »
1844
1844.
Uus!!: Sillsallaten ja 1844 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Sillsallaten ja 1859 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Sillsallaten ja 1879 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Sillsallaten ja 1905 · Näe rohkem »
20. juuni
20.
Uus!!: Sillsallaten ja 20. juuni · Näe rohkem »
