Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

98 suhted: Ainuraksed, Aju, Akommodatsioon, Amblüoopia, Antikehad, Atlanta, Ebola viirushaigus, Eesaju, Elund, Embrüo, Enesekaitse, Esikloomalised, Evolutsioon, Fookuskaugus, Ganglion, Harderi nääre, Harilik kaheksajalg, Harilik rästik, Hüpotalamus, Infraselts, Inimene, Jacobsoni elund, Jaht, Kambrium, Kassmadu, Kõvakest, Kehatemperatuur, Kepikesed, Kestumine, Kivistis, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kobra, Kolvikesed, Koolibrilased, Kuri silm, Ladina keel, Lümf, Lõgismadulased, Lihas, Liik (bioloogia), Liikumine, Liitsilm, Linnud, Loomad, Loomade elu, Maailma Terviseorganisatsioon, Maolised, Maoliste klassifikatsioon, Meditsiinisõnastik, ..., Meeli Roosalu, Merimadulased, Mutatsioon, Mutt, Nahk, Nastik, Nägemine, Nägemisnärv, Näsakoonus, Nina-pisarajuha, Paljas silm, Päikesekiirgus, Pärissoonkest, Peaaju, Perekond (bioloogia), Pilgujälgimine, Pisarakanalike, Pisarasüsteem, Piugmadu, Pruun, Punane, Puuvili, Rästik (perekond), Ripskeha, Roomajad, Saakloom, Sarvkest, Schlemmi kanal, Scolecophidia, Selgroogsed, Sierra Leone, Silm, Silm (täpsustus), Silmaava, Silmakilbis, Silmakoobas, Silmalaug, Silmalääts, Silmamuna, Suuõõs, Taalamus, Tuataara, Valgustustihedus, Värv, Võrkkest, Veresoon, Vesivedelik, Vikerkest. Laienda indeks (48 rohkem) »

Ainuraksed

kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.

Uus!!: Silm ja Ainuraksed · Näe rohkem »

Aju

Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.

Uus!!: Silm ja Aju · Näe rohkem »

Akommodatsioon

Silma akommodatsioon Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.

Uus!!: Silm ja Akommodatsioon · Näe rohkem »

Amblüoopia

Amblüoopia ehk laisk silm ehk laisksilmsus on olukord, kus lapseeas märkamata või korrigeerimata jäänud optilise süsteemi viga on põhjustanud halva nägemise ühest või mõlemast silmast.

Uus!!: Silm ja Amblüoopia · Näe rohkem »

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Silm ja Antikehad · Näe rohkem »

Atlanta

Atlanta on linn USA kaguosas, Georgia osariigi pealinn ja Fultoni maakonna halduskeskus.

Uus!!: Silm ja Atlanta · Näe rohkem »

Ebola viirushaigus

Mõned 1976. aasta Zaire haiguspuhangu käigus hukkunute hauad. Ebola ravikeskus Sierra Leones. Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid.

Uus!!: Silm ja Ebola viirushaigus · Näe rohkem »

Eesaju

Eesaju ehk prosentsefalon (ladina prosencephalon) on embrüonaalses arengujärgus kesknärvisüsteemiga loomadel ajuosa.

Uus!!: Silm ja Eesaju · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Silm ja Elund · Näe rohkem »

Embrüo

6-nädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Silm ja Embrüo · Näe rohkem »

Enesekaitse

Enesekaitse on vaimsete ja kehaliste käitumis- ja lähivõitlusvõtete kogum, mille eesmärk on vältida või tõrjuda rünnet enda vastu.

Uus!!: Silm ja Enesekaitse · Näe rohkem »

Esikloomalised

Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Silm ja Esikloomalised · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Silm ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Fookuskaugus

thumb Optilise süsteemi fookuskaugus iseloomustab ruumilist ulatust, üle mille toimub süsteemile langeva algselt kollimeeritud valgusvihu koondumine fookusse.

Uus!!: Silm ja Fookuskaugus · Näe rohkem »

Ganglion

Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.

Uus!!: Silm ja Ganglion · Näe rohkem »

Harderi nääre

Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.

Uus!!: Silm ja Harderi nääre · Näe rohkem »

Harilik kaheksajalg

pisi Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on sugukonda kaheksajalglased kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.

Uus!!: Silm ja Harilik kaheksajalg · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Silm ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.

Uus!!: Silm ja Hüpotalamus · Näe rohkem »

Infraselts

Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Uus!!: Silm ja Infraselts · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Silm ja Inimene · Näe rohkem »

Jõulud

Jõulukuusk Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.

Uus!!: Silm ja Jõulud · Näe rohkem »

Jõululaupäev

Jõululaupäev (ka: jõuluõhtu) on 24. detsember, päev enne esimest jõulupüha.

Uus!!: Silm ja Jõululaupäev · Näe rohkem »

Jacobsoni elund

Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.

Uus!!: Silm ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »

Jaht

Jaht võib olla.

Uus!!: Silm ja Jaht · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Silm ja Kambrium · Näe rohkem »

Kassmadu

Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Silm ja Kassmadu · Näe rohkem »

Kõvakest

Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.

Uus!!: Silm ja Kõvakest · Näe rohkem »

Kehatemperatuur

Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.

Uus!!: Silm ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »

Kepikesed

Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.

Uus!!: Silm ja Kepikesed · Näe rohkem »

Kestumine

tsikaadlase kestumine. Kestumine ehk kestamine (inglise keeles echdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.

Uus!!: Silm ja Kestumine · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis. Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Uus!!: Silm ja Kivistis · Näe rohkem »

Klaaskeha

Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.

Uus!!: Silm ja Klaaskeha · Näe rohkem »

Klaaskehaneste

Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.

Uus!!: Silm ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »

Kobra

Kobra (Naja) on maoperekond.

Uus!!: Silm ja Kobra · Näe rohkem »

Kolvikesed

Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.

Uus!!: Silm ja Kolvikesed · Näe rohkem »

Koolibrilased

Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.

Uus!!: Silm ja Koolibrilased · Näe rohkem »

Kuri silm

Kuri silm (murdekeeles kaetis) on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi (eriti väikseid lapsi), koduloomi või muud.

Uus!!: Silm ja Kuri silm · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Silm ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (ladina lympha) on enamiku selgroogsete lümfisüsteemi teedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valandub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Silm ja Lümf · Näe rohkem »

Lõgismadulased

Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.

Uus!!: Silm ja Lõgismadulased · Näe rohkem »

Lihas

Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Silm ja Lihas · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Silm ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Uus!!: Silm ja Liikumine · Näe rohkem »

Liitsilm

Liitsilm ehk fassettsilm on paljude selgrootute (sealhulgas putukate) nägemiselund, mis koosneb ommatiididest.

Uus!!: Silm ja Liitsilm · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Silm ja Linnud · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Silm ja Loomad · Näe rohkem »

Loomade elu

"Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.

Uus!!: Silm ja Loomade elu · Näe rohkem »

Maailma Terviseorganisatsioon

Maailma Terviseorganisatsiooni lipp Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.

Uus!!: Silm ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Silm ja Maolised · Näe rohkem »

Maoliste klassifikatsioon

Aristotelest peetakse esimeseks kes püüdis loomi (sh madusid) bioloogiliselt klassifitseerida (Historia Animalium).

Uus!!: Silm ja Maoliste klassifikatsioon · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Silm ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Meeli Roosalu

Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid, sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on Eesti füsioloog.

Uus!!: Silm ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »

Merimadulased

Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.

Uus!!: Silm ja Merimadulased · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Silm ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Mutt

Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Silm ja Mutt · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Silm ja Nahk · Näe rohkem »

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend: NATNAT) on nastiku perekonda kuuluv maoliik.

Uus!!: Silm ja Nastik · Näe rohkem »

Nägemine

Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.

Uus!!: Silm ja Nägemine · Näe rohkem »

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).

Uus!!: Silm ja Nägemisnärv · Näe rohkem »

Näsakoonus

Näsakoonus (conus papillaris) on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse.

Uus!!: Silm ja Näsakoonus · Näe rohkem »

Nina-pisarajuha

Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis,canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.

Uus!!: Silm ja Nina-pisarajuha · Näe rohkem »

Paljas silm

Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.

Uus!!: Silm ja Paljas silm · Näe rohkem »

Päikesekiirgus

thumb Crepuscular rays. Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Uus!!: Silm ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »

Pärissoonkest

Pärissoonkestaks ehk soonmikuks ehk koroideaks (choroidea, chorioidea) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) silmamuna soonkesta tagumist ja suurimat kihti.

Uus!!: Silm ja Pärissoonkest · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Silm ja Peaaju · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (genus) on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Silm ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Pilgujälgimine

Pilgujälgimine ehk silmajälgimine on pilgu suuna ja fookuse ning silmaliigutuste mõõtmine ja selle tulemuste kuvamine.

Uus!!: Silm ja Pilgujälgimine · Näe rohkem »

Pisarakanalike

Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.

Uus!!: Silm ja Pisarakanalike · Näe rohkem »

Pisarasüsteem

Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.

Uus!!: Silm ja Pisarasüsteem · Näe rohkem »

Piugmadu

Piugmadu (Dryophis) on maoperekond.

Uus!!: Silm ja Piugmadu · Näe rohkem »

Pruun

Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.

Uus!!: Silm ja Pruun · Näe rohkem »

Punane

Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.

Uus!!: Silm ja Punane · Näe rohkem »

Puuvili

Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.

Uus!!: Silm ja Puuvili · Näe rohkem »

Rästik (perekond)

Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Uus!!: Silm ja Rästik (perekond) · Näe rohkem »

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.

Uus!!: Silm ja Ripskeha · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Silm ja Roomajad · Näe rohkem »

Saakloom

Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.

Uus!!: Silm ja Saakloom · Näe rohkem »

Sarvkest

Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.

Uus!!: Silm ja Sarvkest · Näe rohkem »

Schlemmi kanal

Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.

Uus!!: Silm ja Schlemmi kanal · Näe rohkem »

Scolecophidia

Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.

Uus!!: Silm ja Scolecophidia · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Silm ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Sierra Leone

Sierra Leone on riik Lääne-Aafrikas.

Uus!!: Silm ja Sierra Leone · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Silm ja Silm · Näe rohkem »

Silm (täpsustus)

Silm on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Silm ja Silm (täpsustus) · Näe rohkem »

Silmaava

Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.

Uus!!: Silm ja Silmaava · Näe rohkem »

Silmakilbis

Silmakilbis (ladina scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.

Uus!!: Silm ja Silmakilbis · Näe rohkem »

Silmakoobas

Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.

Uus!!: Silm ja Silmakoobas · Näe rohkem »

Silmalaug

Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.

Uus!!: Silm ja Silmalaug · Näe rohkem »

Silmalääts

Silmalääts (ladina keeles lens chrystalline) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.

Uus!!: Silm ja Silmalääts · Näe rohkem »

Silmamuna

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.

Uus!!: Silm ja Silmamuna · Näe rohkem »

Suuõõs

Suuõõs (ladina cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.

Uus!!: Silm ja Suuõõs · Näe rohkem »

Taalamus

Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega taalamuse asukohale. Taalamus ehk talamus (kreeka θάλαμος – kamber, ruum, ladina thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.

Uus!!: Silm ja Taalamus · Näe rohkem »

Tuataara

Aucklandi loomaaias Tuataara ehk hateeria (Sphenodon punctatus) on Uus-Meremaa saartel elav kärsspealiste seltsi tuataaralaste sugukonna tuataara perekonda kuuluv roomajaliik.

Uus!!: Silm ja Tuataara · Näe rohkem »

Uusaasta

Uusaasta on püha, mil tähistatakse uue kalendriaasta algust.

Uus!!: Silm ja Uusaasta · Näe rohkem »

Valgustustihedus

Valgustustihedus (ingl k illuminance) ehk valgustatus ehk valgustustugevus on valgussuurus, mis väljendab valgustatava pinna ühikule langevat valgusvoogu.

Uus!!: Silm ja Valgustustihedus · Näe rohkem »

Värv

Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.

Uus!!: Silm ja Värv · Näe rohkem »

Võrkkest

Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ning osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Uus!!: Silm ja Võrkkest · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Silm ja Veresoon · Näe rohkem »

Vesivedelik

Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna-ees - ja silmamuna-tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.

Uus!!: Silm ja Vesivedelik · Näe rohkem »

Vikerkest

Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.

Uus!!: Silm ja Vikerkest · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Silm ja 2018 · Näe rohkem »

2019

2019.

Uus!!: Silm ja 2019 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Silmad.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »