20 suhted: Afaakia, Akommodatsioon, Anatoomia, Arengubioloogia, Epiteelkude, Füsioloogia, Fookuskaugus, Katarakt, Klaaskeha, Kude, Ladina keel, Maolised, Meditsiinisõnastik, Morfoloogia, Patoloogia, Roomajad, Silmaava, Silmamuna, Võrkkest, Vikerkest.
Afaakia
Afaakia ehk silmaläätsetus ehk silmaläätsepuudumus (ladina keeles aphacia) on silmaläätse puudumine silmas.
Uus!!: Silmalääts ja Afaakia · Näe rohkem »
Akommodatsioon
Silma akommodatsioon Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.
Uus!!: Silmalääts ja Akommodatsioon · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Silmalääts ja Anatoomia · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Silmalääts ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Silmalääts ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Silmalääts ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Fookuskaugus
Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Uus!!: Silmalääts ja Fookuskaugus · Näe rohkem »
Katarakt
thumb Katarakt ehk läätsekae (vanem nimetus hallkae) on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult.
Uus!!: Silmalääts ja Katarakt · Näe rohkem »
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Uus!!: Silmalääts ja Klaaskeha · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Silmalääts ja Kude · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Silmalääts ja Ladina keel · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Silmalääts ja Maolised · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Silmalääts ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Silmalääts ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Silmalääts ja Patoloogia · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Silmalääts ja Roomajad · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Silmalääts ja Silmaava · Näe rohkem »
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Uus!!: Silmalääts ja Silmamuna · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Silmalääts ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Silmalääts ja Vikerkest · Näe rohkem »