Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Sinihape

Index Sinihape

Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.

21 suhted: Aprikoos, Carl Wilhelm Scheele, Ensüüm, Glükoos, Hapnik, Hergi Karik, Kahjurid, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Keemiarelv, Keemiline valem, Kesknärvisüsteem, Kirss, Luuvili, Mürk, Ploom, Rakk, Süda, Surm, Tsüanogeensed glükosiidid, Virsik, Zyklon B.

Aprikoos

Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.

Uus!!: Sinihape ja Aprikoos · Näe rohkem »

Carl Wilhelm Scheele

Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.

Uus!!: Sinihape ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Sinihape ja Ensüüm · Näe rohkem »

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Uus!!: Sinihape ja Glükoos · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Sinihape ja Hapnik · Näe rohkem »

Hergi Karik

Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute ja keemiat tutvustavate raamatute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja.

Uus!!: Sinihape ja Hergi Karik · Näe rohkem »

Kahjurid

Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustusi) ja materjale.

Uus!!: Sinihape ja Kahjurid · Näe rohkem »

Kõrgmolekulaarsed ühendid

Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.

Uus!!: Sinihape ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »

Keemiarelv

Keemiarelv ehk kemorelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele.

Uus!!: Sinihape ja Keemiarelv · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Sinihape ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Sinihape ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kirss

Kirsid Kirss on kirsipuu alamperekonda kuuluva viljapuu vili.

Uus!!: Sinihape ja Kirss · Näe rohkem »

Luuvili

Luuvili on lihakvilja tüüp.

Uus!!: Sinihape ja Luuvili · Näe rohkem »

Mürk

Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.

Uus!!: Sinihape ja Mürk · Näe rohkem »

Ploom

Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.

Uus!!: Sinihape ja Ploom · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Sinihape ja Rakk · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Sinihape ja Süda · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Sinihape ja Surm · Näe rohkem »

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.

Uus!!: Sinihape ja Tsüanogeensed glükosiidid · Näe rohkem »

Virsik

Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu vili.

Uus!!: Sinihape ja Virsik · Näe rohkem »

Zyklon B

Zyklon B Zyklon B oli 20.

Uus!!: Sinihape ja Zyklon B · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tsüaanvesinikhape, Vesiniktsüaniidhape.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »