Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Ülo Kaevats, Eesti Loodus, Esimene maailmasõda, Grenader, Narva-Jõesuu linn (haldusüksus), Pank (geoloogia), Pargimäe pank, Põhja-Eesti pank, Põhjasõda, Põrguaugumäe pank, Peeter I, Peterburi, Puistu, Rootsi vall, Sinimäe, Sinimäed (film), Sinimägede lahing, Sinimägede memoriaal, Tannenbergi liin, Teine maailmasõda, Tornimäe pank, Vaivara klindilõik, Vaivara Sinimägede Muuseum, Venemaa Keisririik.
Ülo Kaevats
Ülo Kaevats (29. september 1947 Kaevatsi talu, Taguküla, Kassari – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja.
Uus!!: Sinimäed ja Ülo Kaevats · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Sinimäed ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Sinimäed ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Grenader
Grenader on eliitväeosa jalaväelane, algselt käsigranaate heitev sõdur.
Uus!!: Sinimäed ja Grenader · Näe rohkem »
Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)
Narva-Jõesuu linn on haldusüksus Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Sinimäed ja Narva-Jõesuu linn (haldusüksus) · Näe rohkem »
Pank (geoloogia)
Panga pank Saaremaa kirdeosas Pank (rootsi keeles bank) on järsak, mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toimel.
Uus!!: Sinimäed ja Pank (geoloogia) · Näe rohkem »
Pargimäe pank
Pargimäe pank (ka Pargimägi, Lastekodumägi) on Balti klindi Põhja-Eesti panga (Põhja-Eesti klindi) osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Sinimäed ja Pargimäe pank · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Sinimäed ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Sinimäed ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põrguaugumäe pank
Põrguaugumäe pank (ka Põrguaugu mägi, Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Sinimäed ja Põrguaugumäe pank · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Sinimäed ja Peeter I · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Sinimäed ja Peterburi · Näe rohkem »
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Uus!!: Sinimäed ja Puistu · Näe rohkem »
Rootsi vall
Rootsi vall (ka Rootsi kants) oli 1704 Põhjasõja ajal Sinimägede piirkonda venelaste ehitatud muldkindlustusliin koos reduutidegaEesti sõjaajaloo teejuht.
Uus!!: Sinimäed ja Rootsi vall · Näe rohkem »
Sinimäe
II maailmasõja Sinimägede lahingu koht Sinimäe on alevik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Sinimäed ja Sinimäe · Näe rohkem »
Sinimäed (film)
"Sinimäed" on 2006.
Uus!!: Sinimäed ja Sinimäed (film) · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Sinimäed ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Sinimägede memoriaal
Sinimägede memoriaal. Pildi keskel taga on Sinimägede lahingu mälestusmärk (juuli 2013) Sinimägede memoriaal on mälestuspaik Ida-Virumaal Sinimäe alevikus Põrguaugumäe panga serval.
Uus!!: Sinimäed ja Sinimägede memoriaal · Näe rohkem »
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Uus!!: Sinimäed ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Sinimäed ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tornimäe pank
Tornimäe pangast lahtikistud väiksem pangas panga lääneküljel Tornimäe pank (ka Tornimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Sinimäed ja Tornimäe pank · Näe rohkem »
Vaivara klindilõik
Vaivara klindilõik on 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas vahemikus Sillamäest Merikülani, mis omakorda jaguneb Sillamäe ja Vaivara rikkevööndiks ning kolmeks pangasaarestikuks: Pimestiku, Sinimägede ja Laagna pangasaarestikuks.
Uus!!: Sinimäed ja Vaivara klindilõik · Näe rohkem »
Vaivara Sinimägede Muuseum
Vaivara Sinimägede Muuseum, suvi 2011 Vaivara Sinimägede Muuseum on Narva-Jõesuu linnas Sinimäe asulas olev muuseum, mis tutvustab eelkõige II maailmasõja ajal toimunud Sinimägede lahinguga seotuthttp://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action.
Uus!!: Sinimäed ja Vaivara Sinimägede Muuseum · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Sinimäed ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Sinimägede pangasaarestik, Vaivara Sinimäed, Vaivara sinimäed.
