Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Ainupilulised, Embrüo, Endosümbioos, Esmassuused, Evolutsioon, Hulkrakne organism, Imetajad, Inimene, Kahekülgsed, Kahepaiksed, Kaudaalsus, Kloaak, Kopulatsioon, Kusejuha, Kusemine, Ladina keel, Lülijalgsed, Lõikus (kirurgia), Ligniin, Linnud, Loomad, Luu, Metameeria, Munemine, Põrsas, Pea, Roe, Roojamine, Roomajad, Söögitoru, Seedeelundkond, Seedekulgla, Seedimine, Seemnejuha, Suu, Teissuused, Toitained, Tsöloom, Tselluloos, Tupp (anatoomia), Vastsündinu, Vihmauss.
Ainupilulised
Ainupilulised ehk monotreemid (Monotremata) on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigid.
Uus!!: Pärak ja Ainupilulised · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Pärak ja Embrüo · Näe rohkem »
Endosümbioos
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.
Uus!!: Pärak ja Endosümbioos · Näe rohkem »
Esmassuused
Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond"Loomade elu", 1.
Uus!!: Pärak ja Esmassuused · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Pärak ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Uus!!: Pärak ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Pärak ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Pärak ja Inimene · Näe rohkem »
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Uus!!: Pärak ja Kahekülgsed · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Pärak ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Uus!!: Pärak ja Kaudaalsus · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Pärak ja Kloaak · Näe rohkem »
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Uus!!: Pärak ja Kopulatsioon · Näe rohkem »
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Uus!!: Pärak ja Kusejuha · Näe rohkem »
Kusemine
"Pissiv poiss", purskkaev Brüsselis. Kusemine ehk urineerimine, ka miktsioon (ladina mictio 'kusemine'), on paljudel imetajatel kuseloomeelunditest iseregulatsiooni teel kusejuhade kaudu kusepõide kogunenud uriini väljutamine kusemisrefleksi kaasabil.
Uus!!: Pärak ja Kusemine · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Pärak ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Pärak ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lõikus (kirurgia)
Lõikus ehk operatsioon on kirurgiline toiming, mille käigus eemaldatakse haige kude või korvatakse õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju.
Uus!!: Pärak ja Lõikus (kirurgia) · Näe rohkem »
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Uus!!: Pärak ja Ligniin · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Pärak ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Pärak ja Loomad · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Pärak ja Luu · Näe rohkem »
Metameeria
Metameeria (ehk lülistus, segmentatsioon, segmenteerumine, (rivi)lülisus) on zooloogias loomorganismi keha nähtavateks lülideks (segmentideks) jaotumine.
Uus!!: Pärak ja Metameeria · Näe rohkem »
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Uus!!: Pärak ja Munemine · Näe rohkem »
Põrsas
Emis koos põrsastega Põrsas on noor siga, kes ei ole veel kesikuealiseks saanud.
Uus!!: Pärak ja Põrsas · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Pärak ja Pea · Näe rohkem »
Roe
Inimese roe klosetipotis Roe ehk väljaheide ehk väljaheited ehk ekskrement ehk ekskremendid (ladina keeles faeces) on loomade (sealhulgas inimese) seedekulgla läbinud ja ümbertöötatud toit, mis väljutatakse päraku või kloaagiava kaudu.
Uus!!: Pärak ja Roe · Näe rohkem »
Roojamine
Roojamine ehk defekatsioon (kõnekeeles ka sittumine, kakamine) on seedekulgla läbinud toidu jääkproduktide ehk ekskremendi väljastamine kehast pärasoole avause (päraku) kaudu.
Uus!!: Pärak ja Roojamine · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Pärak ja Roomajad · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Pärak ja Söögitoru · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Pärak ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Pärak ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Seedimine
Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).
Uus!!: Pärak ja Seedimine · Näe rohkem »
Seemnejuha
Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.
Uus!!: Pärak ja Seemnejuha · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Pärak ja Suu · Näe rohkem »
Teissuused
Teissuused (Deuterostomia) on loomade takson – alampõhikond.
Uus!!: Pärak ja Teissuused · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Pärak ja Toitained · Näe rohkem »
Tsöloom
Tsöloom ehk teisene kehaõõs (ka teiskehaõõs) on vedelikuga täidetud kehaõõs, mis moodustub loote arengu käigus mesodermi (keskmise lootelehe) sisse.
Uus!!: Pärak ja Tsöloom · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Pärak ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tupp (anatoomia)
Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.
Uus!!: Pärak ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Uus!!: Pärak ja Vastsündinu · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Pärak ja Vihmauss · Näe rohkem »
