Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Sivers (Õisu)

Index Sivers (Õisu)

Sivers (saksa keeles Sivers a. d. H. Euseküll, ′Sivers Õisu kojast′, eristamaks neid teistest Siversi-nimelistest suguvõsadest) on Taanist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

103 suhted: Aadlimarssal, Aadlimatrikkel, Aadlisuguvõsa, Admiral, Aru mõis (Nõo), Assessor, Auciemsi mõis, Õisu mõis, Balti pataljon, Baltisakslased, Borodino lahing, Bruemmer, Clodt von Jürgensburg, Dzērbene mõis, Eduard von Stackelberg, Eesti Maakrediitselts, Estofiil, Fanny de Sivers, Fischbach, Friedrich Wilhelm von Sivers, Gatarta mõis, Heimtali mõis, Hiitola, Jädivere mõis, Jena, Jeri, Jeri mõis, Juliuse kalender, Kaarepere mõis, Kaarli mõis (Halliste), Kambja kihelkond, Kammeri mõis, Karksi ordulinnus, Karl von Sivers (1874–1935), Kassinurme mõis, Kärgula mõis, Kihelkonnakohus, Kiidjärve mõis, Knorring, Kreis, Kreisikohus, Kuramaa, Kuramaa kuberneride loend, Landesveer, Liepāja, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa õuekohus, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, ..., Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Maydell, Mühlen, München, Morna mõis, Nabe mõis, Nasackin, Oettingen, Pahuvere mõis, Paistu kirik, Pühajärve mõis, Peter Reinhold von Sivers, Peter von Sivers, Ragana, Rahumäe mõis, Raiskumsi mõis, Rannu, Rannu mõis, Rannu vasallilinnus, Räpina, Räpina mõis, Räpina paberivabrik, Rencēni, Rencēni mõis (Āraiši kihelkond), Rozbeķi mõis, Rudolf Steiner, Saksa keel, Sievers (aadlisuguvõsa), Sieversi kanal, Siverski, Skrīveri, Soosaare mõis, Taani, Tartu Ülikool, Tartumaa, Tähtvere mõis, Tännassilma mõis, Tiit Rosenberg, Tudu mõis, Uue-Varbla mõis, Uusna mõis, Valguta mõis, Vana-Kuuste mõis, Vara mõis, Varbuse mõis, Võõpsu mõis, Vihterpalu mõis, Viiburi, Voore mõis, 1704, 1747, 1788. Laienda indeks (53 rohkem) »

Aadlimarssal

Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Aadlimarssal · Näe rohkem »

Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Aadlisuguvõsa

Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »

Admiral

Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Admiral · Näe rohkem »

Aru mõis (Nõo)

Mõisa peahoone Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Aru mõis (Nõo) · Näe rohkem »

Assessor

Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Assessor · Näe rohkem »

Auciemsi mõis

Auciemsi mõisa häärber Auciemsi mõis (saksa keeles Autzem, läti keeles Auciema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Auciemsi mõis · Näe rohkem »

Õisu mõis

Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Õisu mõis · Näe rohkem »

Balti pataljon

Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Balti pataljon · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Borodino lahing

Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Borodino lahing · Näe rohkem »

Bruemmer

Bruemmer (ka Brümmer) (vene keeles Брюммер) on Alam-Saksimaalt pärit Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Bruemmer · Näe rohkem »

Clodt von Jürgensburg

Clodt von Jürgensburg (varem Clodt ja Klodt, vene keel Клодт фон Юргенсбург) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Clodt von Jürgensburg · Näe rohkem »

Dzērbene mõis

Dzērbene mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Dzērbene mõisa peahoone (2000) Dzērbene mõis (saksa keeles Schloß Serben, läti keeles Dzērbenes muiža, ka Dzērbenes pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Dzērbene mõis · Näe rohkem »

Eduard von Stackelberg

Vabahärra Eduard Otto Emil Karl Adam von Stackelberg (6. (vkj)/18. november 1867 Repniku mõis Virumaa – 7. aprill 1943 München Saksa Riik) oli Stackelbergide suguvõssa kuulunud Eestimaa provintsiaalpoliitik ja mõisnik.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Eduard von Stackelberg · Näe rohkem »

Eesti Maakrediitselts

Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Eesti Maakrediitselts · Näe rohkem »

Estofiil

Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Estofiil · Näe rohkem »

Fanny de Sivers

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Fanny Isak; 26. oktoober 1920 Pärnu – 22. juuni 2011 Eaubonne, Prantsusmaa) oli eesti keeleteadlane ja esseist.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Fanny de Sivers · Näe rohkem »

Fischbach

Fischbach oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Fischbach · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm von Sivers

Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Friedrich Wilhelm von Sivers · Näe rohkem »

Gatarta mõis

Gatarta mõis (saksa keeles Gotthardsberg, läti keeles Gatartas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Gatarta mõis · Näe rohkem »

Heimtali mõis

Heimtali mõisasüdamiku asendiplaan Heimtali mõis, varem Kurvitsa mõis (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Heimtali mõis · Näe rohkem »

Hiitola

Hiitola on küla Venemaal Karjala Vabariigi Lahdenpohja rajoonis, alates 2006.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Hiitola · Näe rohkem »

Jädivere mõis

Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Jädivere mõis · Näe rohkem »

Jena

Jena on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal Saale jõe ääres.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Jena · Näe rohkem »

Jeri

Jeri liivakivipaljand Ruhja jõe ääres Jeri (vanasti ka Ģeri) on küla (aprupes ciems) Lätis Valmiera piirkonnas Jeri vallas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Jeri · Näe rohkem »

Jeri mõis

Jeri mõisa majandushoone Jeri mõis, ka Ģeri mõis (saksa keeles Seyershof, ka Jehrenhof, läti keeles Jeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Jeri mõis · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Kaarepere mõis

Kaarepere mõis (saksa keeles Kersel, varem Waltershof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kaarepere mõis · Näe rohkem »

Kaarli mõis (Halliste)

Kaarli mõis (saksa keeles Karlsberg) oli Õisu mõisa kõrvalmõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 05.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kaarli mõis (Halliste) · Näe rohkem »

Kambja kihelkond

Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »

Kammeri mõis

Kammeri mõis (saksa keeles Duckershof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kammeri mõis · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Karl von Sivers (1874–1935)

Karl August Johann Maria von Sievers (6. jaanuar 1874 Tartu – 5. juuli 1935 Haapsalu) oli Venemaa sõjaväelane (polkovnik).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Karl von Sivers (1874–1935) · Näe rohkem »

Kassinurme mõis

Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kassinurme mõis · Näe rohkem »

Kärgula mõis

Kärgula mõis (saksa keeles Kerjel) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kärgula mõis · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Kiidjärve mõis

Kiidjärve mõisa ait-kuivati Kiidjärve mõis (saksa keeles Kiddijerw) oli rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Põlva vallas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kiidjärve mõis · Näe rohkem »

Knorring

Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Knorring · Näe rohkem »

Kreis

Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kreis · Näe rohkem »

Kreisikohus

Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kreisikohus · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa kuberneride loend

Siin on loetletud Kuramaa Põhjasõja-aegsed kubernerid ning Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu kindral-, tsiviil- ja viitsekubernerid.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Kuramaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Landesveer

Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Landesveer · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liepāja · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »

Liivimaa õuekohus

Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Maydell

Maydell, varem ka Maydel ja Maidel (vene keeles Майдель) on Eestimaa põlisaadli suguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Maydell · Näe rohkem »

Mühlen

Mühlen, ka zur Mühlen, varem tor Molen ja thor Moelen on Eestimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Mühlen · Näe rohkem »

München

München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja München · Näe rohkem »

Morna mõis

Morna mõis (saksa keeles Morne) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Morna mõis · Näe rohkem »

Nabe mõis

Nabe mõis (saksa keeles Nabben, läti keeles Nabes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas, mis kujunes endise Nabe vasallilinnuse linnuseläänist.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Nabe mõis · Näe rohkem »

Nasackin

Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Nasackin · Näe rohkem »

Oettingen

Oettingen oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Oettingen · Näe rohkem »

Pahuvere mõis

Pahuvere mõis (saksa keeles Willust) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Pahuvere mõis · Näe rohkem »

Paistu kirik

Kiriku interjöör Paistu Maarja kirik (ka Paistu Püha Neitsi Maarja kirik) on kihelkonnakirik Viljandimaal Viljandi vallas Paistu külas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Paistu kirik · Näe rohkem »

Pühajärve mõis

Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Pühajärve mõis · Näe rohkem »

Peter Reinhold von Sivers

Peter Reinhold von Sivers (13. (ukj 24.) mai 1760 – 9. (ukj 21.) aprill 1835 Heimtali) oli põllumees ja Liivimaa rüütelkonna tegelane.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Peter Reinhold von Sivers · Näe rohkem »

Peter von Sivers

Peter von Sivers (venepäraselt Петр Иванович Сиверс) (29. mai 1674 Stade, Skåne – 10. mai 1740 Peterburi, Venemaa keisririik) oli taani-hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral), Venemaa keisririigi Admiraliteedikolleegiumi (sõjamereministeerium) president, Vana Soome Viiburi provintsi Hiitola mõisnik.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Peter von Sivers · Näe rohkem »

Ragana

Ragana on küla (lielciems) Lätis Sigulda piirkonnas, Krimulda valla halduskeskus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Ragana · Näe rohkem »

Rahumäe mõis

Rahumäe mõisa peahoone Rahumäe mõis ehk Priitolmi mõis (saksa keeles Friedholm) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rahumäe mõis · Näe rohkem »

Raiskumsi mõis

Raiskumsi mõisa häärber Raiskumsi mõis (saksa keeles Raiskum, läti keeles Raiskuma muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Raiskumsi mõis · Näe rohkem »

Rannu

Rannu on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rannu · Näe rohkem »

Rannu mõis

Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rannu mõis · Näe rohkem »

Rannu vasallilinnus

Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rannu vasallilinnus · Näe rohkem »

Räpina

Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Räpina · Näe rohkem »

Räpina mõis

Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Räpina mõis · Näe rohkem »

Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Räpina paberivabrik · Näe rohkem »

Rencēni

Rencēni on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rencēni · Näe rohkem »

Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)

Rencēni mõis (saksa keeles Lubbert-Renzen, läti keeles Rencēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rencēni mõis (Āraiši kihelkond) · Näe rohkem »

Rozbeķi mõis

Rozbeķi mõisa jahimajakese varemed Rozbeķi mõis (saksa keeles Schloß Rosenbeck, läti keeles Rozbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rozbeķi mõis · Näe rohkem »

Rudolf Steiner

Rudolf Steiner umbes 1905. aastal Rudolf Joseph Lorenz Steiner (25. veebruar 1861 Donji Kraljevec, Austria-Ungari (praegune Horvaatia) – 30. märts 1925 Dornach, Šveits) oli Austria esoteerik, filosoof, antroposoof, alternatiivpedagoog ja alternatiivmeditsiini propageerija.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Rudolf Steiner · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sievers (aadlisuguvõsa)

Sievers (vene keeles Сиверс) on Lübeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Sievers (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Sieversi kanal

Sieversi kanal (ka Sieverski kanal; vene keeles Сиверсов канал) on laevatatav kanal Novgorodi oblastis Novgorodi rajoonis.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Sieversi kanal · Näe rohkem »

Siverski

Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Siverskis Siverski on alev Venemaal Leningradi oblastis Gattšina rajoonis, Siverski valla keskus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Siverski · Näe rohkem »

Skrīveri

Skrīveri on küla (lielciems) Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, Skrīveri valla keskus.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Skrīveri · Näe rohkem »

Soosaare mõis

Soosaare mõis (saksa keeles Soosaar) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Soosaare mõis · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Taani · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tähtvere mõis

Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »

Tännassilma mõis

Tännassilma mõis (saksa keeles Tennasilm) oli eramõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Tännassilma mõis · Näe rohkem »

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Tiit Rosenberg · Näe rohkem »

Tudu mõis

Tudu mõis (saksa keeles Tuddo) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Tudu mõis · Näe rohkem »

Uue-Varbla mõis

Uue-Varbla mõisa peahoone Uue-Varbla mõis (saksa keeles Neu-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Uue-Varbla mõis · Näe rohkem »

Uusna mõis

Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Uusna mõis · Näe rohkem »

Valguta mõis

Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Valguta mõis · Näe rohkem »

Vana-Kuuste mõis

Vana-Kuuste mõisa härrastemaja Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis (saksa keeles Alt-Kusthof, varem Ottes ja Kusthof) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Vana-Kuuste mõis · Näe rohkem »

Vara mõis

Vara mõis (saksa keeles Warrol) oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Vara mõis · Näe rohkem »

Varbuse mõis

Varbuse mõis (saksa keeles Warbus) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Varbuse mõis · Näe rohkem »

Võõpsu mõis

Võõpsu mõis (saksa keeles Wöbs) oli Räpina mõisa kõrvalmõis Räpina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Võõpsu mõis · Näe rohkem »

Vihterpalu mõis

Vihterpalu mõis peahoone Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Vihterpalu mõis · Näe rohkem »

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Viiburi · Näe rohkem »

Voore mõis

Härrastemaja Voore mõis (saksa keeles Forby) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, (vaadatud 10.11.2014) tänapäevase haldusjaotuse järgi Saku vallas Harju maakonnas, tänapäeva Saue valla Koppelmaa küla lähedal.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja Voore mõis · Näe rohkem »

1704

1704.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja 1704 · Näe rohkem »

1747

1747.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja 1747 · Näe rohkem »

1788

1788.

Uus!!: Sivers (Õisu) ja 1788 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »