Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Skandinaavia

Index Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

114 suhted: Ajalugu, Alemannid, Atlandi ookean, Šotimaa, Baltoskandia, Beowulf, Blekinge, Carta marina, Eelviikingiaeg, Eesti, EKr, Etümoloogia, Fääri saared, Fennoskandia, Fennoskandia kilp, Finnmargi maakond, Frangid, Friisid, Fyn, Gaius Marius, Gallia, Geograaf, Geograafia, Germaani algkeel, Germaanlased, Goodid, Gorm Vana, Hamburgi kultuur, Harald II (Taani), Harald Sinihammas, Heruskid, Ida-Preisimaa, Iirimaa, Inglise keel, Inglismaa, Island, Jääaeg, Jüütimaa, Jomsborg, Jomsviikingid, Jordanes, Julius Caesar, Kattegat, Keldid, Kesk-Euroopa, Knud Suur, Korilus, Kultuur, Läänemeri, Läti, ..., Leedu, Linnamägi, Lolland, Norra, Norra kiviaeg, Ojamaa, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Põhja-Euroopa, Põhja-Saksa madalik, Põhjagermaani keeled, Põhjamaad, Põllumajandus, Plinius Vanem, Poola, Ptolemaios, Rahvasterännuaeg, Rauaaeg, Rauaaja kliimapessimum, Rein, Rooma keisririik, Rooma rauaaeg, Rootsi, Saar, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksid, Schleswig-Holstein, Sjælland, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia mütoloogia, Skandinaavia poolsaar, Skåne maakond, Soome, Stavanger, Svend Harkhabe, Taani, Taani Kuningriik, Tacitus, Tüüringid, Vall, Varakeskaeg, Väike-Belt, Väin, Vendi ristisõda, Viikingiaeg, Wales, Weichseli jäätumine, Wisła, 1. sajand, 10. sajand, 10. sajand eKr, 1013, 11. sajand, 1539, 2. sajand, 4. aastatuhat eKr, 6. sajand, 6. sajand eKr, 7. aastatuhat eKr, 8. sajand, 9. sajand, 950. Laienda indeks (64 rohkem) »

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Skandinaavia ja Ajalugu · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Skandinaavia ja Alemannid · Näe rohkem »

Atlandi ookean

thumb Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Skandinaavia ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Šotimaa

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Skandinaavia ja Šotimaa · Näe rohkem »

Baltoskandia

Balti keeli kõnelevad riigid tsüaansinises Baltoskandia teooriat tutvustas esmalt Rootsi geograaf Sten De Geer aastal 1928.

Uus!!: Skandinaavia ja Baltoskandia · Näe rohkem »

Beowulf

"Beowulfi" käsikirja esimene lehekülg "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos.

Uus!!: Skandinaavia ja Beowulf · Näe rohkem »

Blekinge

Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.

Uus!!: Skandinaavia ja Blekinge · Näe rohkem »

Carta marina

Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.

Uus!!: Skandinaavia ja Carta marina · Näe rohkem »

Eelviikingiaeg

Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.

Uus!!: Skandinaavia ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Eesti · Näe rohkem »

EKr

eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.

Uus!!: Skandinaavia ja EKr · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (sõna komponentide algallikad on vanakreeka sõnad ἔτυμον (etymon; 'tõde, sõna algtähendus') ja λόγος (logos; 'õpetus', 'sõna')) on sõnade päritolu, algupära uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Skandinaavia ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Skandinaavia ja Fääri saared · Näe rohkem »

Fennoskandia

thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.

Uus!!: Skandinaavia ja Fennoskandia · Näe rohkem »

Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »

Finnmargi maakond

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Skandinaavia ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Skandinaavia ja Frangid · Näe rohkem »

Friisid

Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.

Uus!!: Skandinaavia ja Friisid · Näe rohkem »

Fyn

thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Skandinaavia ja Fyn · Näe rohkem »

Gaius Marius

Gaius Marius Gaius Marius ehk Marius (157 eKr – 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane.

Uus!!: Skandinaavia ja Gaius Marius · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Skandinaavia ja Gallia · Näe rohkem »

Geograaf

Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.

Uus!!: Skandinaavia ja Geograaf · Näe rohkem »

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Uus!!: Skandinaavia ja Geograafia · Näe rohkem »

Germaani algkeel

Eel-Rooma rauaaja kultuur(id), mida seostatakse germaani algkeelega, u. 500 eKr-50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.

Uus!!: Skandinaavia ja Germaani algkeel · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Skandinaavia ja Germaanlased · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Skandinaavia ja Goodid · Näe rohkem »

Gorm Vana

Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen. Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), tuntud ka nimega Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.

Uus!!: Skandinaavia ja Gorm Vana · Näe rohkem »

Hamburgi kultuur

Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hampurgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.

Uus!!: Skandinaavia ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »

Harald II (Taani)

Harald II (umbes 994 – 1018) oli Taani kuningas aastatel 1014–1018.

Uus!!: Skandinaavia ja Harald II (Taani) · Näe rohkem »

Harald Sinihammas

Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.

Uus!!: Skandinaavia ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »

Heruskid

Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.

Uus!!: Skandinaavia ja Heruskid · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) oli Preisimaa regiooni põhiosa Läänemere kagurannikul 13.

Uus!!: Skandinaavia ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Iirimaa

Iirimaa ehk Iiri on riik, mis hõlmab umbes 5/6 Iirimaa saarest Mandri-Euroopa looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes.

Uus!!: Skandinaavia ja Iirimaa · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Skandinaavia ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Skandinaavia ja Inglismaa · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Skandinaavia ja Island · Näe rohkem »

Jääaeg

Jääaeg on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste, mis tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung.

Uus!!: Skandinaavia ja Jääaeg · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Skandinaavia ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Jomsborg

Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.

Uus!!: Skandinaavia ja Jomsborg · Näe rohkem »

Jomsviikingid

Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.

Uus!!: Skandinaavia ja Jomsviikingid · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Skandinaavia ja Jordanes · Näe rohkem »

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Uus!!: Skandinaavia ja Julius Caesar · Näe rohkem »

Kattegat

Skagerrak ja Kattegat Kattegat on väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel.

Uus!!: Skandinaavia ja Kattegat · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Keldid · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari alad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Knud Suur

Knud Suur ehk Knud II, ka Knut Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Skandinaavia ja Knud Suur · Näe rohkem »

Korilus

Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili. Korilus on toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest, seda ise sihilikult kujundamata.

Uus!!: Skandinaavia ja Korilus · Näe rohkem »

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Uus!!: Skandinaavia ja Kultuur · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Skandinaavia ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Skandinaavia ja Läti · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Skandinaavia ja Leedu · Näe rohkem »

Linnamägi

Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Uus!!: Skandinaavia ja Linnamägi · Näe rohkem »

Lolland

Lolland, Falster ja Møn Lolland on Taanile kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Skandinaavia ja Lolland · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Skandinaavia ja Norra · Näe rohkem »

Norra kiviaeg

Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.

Uus!!: Skandinaavia ja Norra kiviaeg · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Skandinaavia ja Ojamaa · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Skandinaavia ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Uus!!: Skandinaavia ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Skandinaavia ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-Saksa madalik

Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnale, mis on punakaspruuni värvusega madalast mäestikust põhja pool Hommikuudu Ida-Friisimaal Põhja-Saksa tasandik või Põhja-Saksa madalik (saksa: Norddeutsches Tiefland) on üks suuri geograafilisi piirkondi Saksamaal.

Uus!!: Skandinaavia ja Põhja-Saksa madalik · Näe rohkem »

Põhjagermaani keeled

norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.

Uus!!: Skandinaavia ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Skandinaavia ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Skandinaavia ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Plinius Vanem

Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Skandinaavia ja Plinius Vanem · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Skandinaavia ja Poola · Näe rohkem »

Ptolemaios

Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; umbes 83–161) oli Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf.

Uus!!: Skandinaavia ja Ptolemaios · Näe rohkem »

Rahvasterännuaeg

Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.

Uus!!: Skandinaavia ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Skandinaavia ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Rauaaja kliimapessimum

Rauaaja kliimapessimum ehk rauaaja uusjäätumine oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 900–300 eKr.

Uus!!: Skandinaavia ja Rauaaja kliimapessimum · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Rein · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Skandinaavia ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Skandinaavia ja Rootsi · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Skandinaavia ja Saar · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Skandinaavia ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Skandinaavia ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Skandinaavia ja Saksid · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Skandinaavia ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Sjælland

pisi Sjælland on Taani suurim saar.

Uus!!: Skandinaavia ja Sjælland · Näe rohkem »

Skandinaavia mäestik

pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.

Uus!!: Skandinaavia ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »

Skandinaavia mütoloogia

Muinaspõhja jumalad olid surelikud ja vaid tänu Iðunni õunadele lootsid nad elada Ragnarökini. J. Penrose, 1890 Muinaspõhja või skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum.

Uus!!: Skandinaavia ja Skandinaavia mütoloogia · Näe rohkem »

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Uus!!: Skandinaavia ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »

Skåne maakond

Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Skandinaavia ja Skåne maakond · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Skandinaavia ja Soome · Näe rohkem »

Stavanger

Stavanger on linn Norras, Rogalandi maakonna keskus.

Uus!!: Skandinaavia ja Stavanger · Näe rohkem »

Svend Harkhabe

Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.

Uus!!: Skandinaavia ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Skandinaavia ja Taani · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

300px Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopa maa Taani ning omavalitsusega piirkonnad Fääri saared Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaa Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Skandinaavia ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Skandinaavia ja Tacitus · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Skandinaavia ja Tüüringid · Näe rohkem »

Vall

Vall on sõna, mida kasutatakse mitmes eri tähenduses.

Uus!!: Skandinaavia ja Vall · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastal Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000 või 1050.

Uus!!: Skandinaavia ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Väike-Belt

Väike-Belt (taani keeles Lillebælt) on Taani väin, mis ühendab Kattegatti Beldi merega ja eraldab Fyni saart Jüüti poolsaarest.

Uus!!: Skandinaavia ja Väike-Belt · Näe rohkem »

Väin

Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.

Uus!!: Skandinaavia ja Väin · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Skandinaavia ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Skandinaavia ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Wales

Wales (inglise keeles on hääldus; kõmri keeles Cymru) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.

Uus!!: Skandinaavia ja Wales · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Skandinaavia ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła org Toruńi lähedal Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Skandinaavia ja Wisła · Näe rohkem »

1. sajand

1.

Uus!!: Skandinaavia ja 1. sajand · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Skandinaavia ja 10. sajand · Näe rohkem »

10. sajand eKr

10.

Uus!!: Skandinaavia ja 10. sajand eKr · Näe rohkem »

1013

1013.

Uus!!: Skandinaavia ja 1013 · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Skandinaavia ja 11. sajand · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Skandinaavia ja 1539 · Näe rohkem »

2. sajand

2.

Uus!!: Skandinaavia ja 2. sajand · Näe rohkem »

4. aastatuhat eKr

4.

Uus!!: Skandinaavia ja 4. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Skandinaavia ja 6. sajand · Näe rohkem »

6. sajand eKr

6.

Uus!!: Skandinaavia ja 6. sajand eKr · Näe rohkem »

7. aastatuhat eKr

7.

Uus!!: Skandinaavia ja 7. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Skandinaavia ja 8. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Skandinaavia ja 9. sajand · Näe rohkem »

950

950.

Uus!!: Skandinaavia ja 950 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Skandinaavia maad, Skandinaavia riigid, Skandinaaviamaad.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »