Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Austraalia, Blekinge, Eelrooma rauaaeg, Fääri keel, Fääri saared, Götaland, Germaani algkeel, Germaani keeled, Gröönimaa, Gutni keel, Halland, Idagermaani keeled, Immigrant, Island, Islandi keel, Läänegermaani keeled, Muinaspõhja keel, Norni keel, Norra, Norra keel, Norrland, Ojamaa, Põhja-Ameerika, Rootsi, Rootsi keel, Ruunid, Skåne maakond, Soome, Svealand, Taani, Taani keel, Trøndelag, 18. sajand.
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Austraalia · Näe rohkem »
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Blekinge · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Fääri keel · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Fääri saared · Näe rohkem »
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Götaland · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Gutni keel
Gutni keel on keel, mida kõneldi Rootsi saarel Ojamaal.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Gutni keel · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Halland · Näe rohkem »
Idagermaani keeled
Idagermaani hõimude poolt hõivatud alad umbes ajavahemikus 100 aastat eKr ja 300 aastat pKr Idagermaani keeled on väljasurnud germaani keelte haru.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Idagermaani keeled · Näe rohkem »
Immigrant
Immigrant ehk sisserännanu on inimene, kes on mingisse riiki teisest riigist alaliselt või pikaks ajaks elama asunud.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Immigrant · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Island · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Islandi keel · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Muinaspõhja keel
Gallehusi kuldsarvest (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhjakeelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, 1734 Muinaspõhja keel ehk muinasskandinaavia keel (rootsi urnordiska, inglise Proto-Norse) on vanim tõendatud põhjagermaani keele kuju.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Muinaspõhja keel · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Norni keel · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Norra keel · Näe rohkem »
Norrland
Norrlandi alad Rootsis Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Norrland · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Ojamaa · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Ruunid · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Soome · Näe rohkem »
Svealand
Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Svealand · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Taani keel · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja Trøndelag · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Põhjagermaani keeled ja 18. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Idaskandinaavia keeled, Lääneskandinaavia keeled, Põhja germaani keeled, Skandinaavia keeled.
