Sisukord
43 suhted: Cēsise piirkond, Hektar, Hermann von Knieriem, Kalevlaste Maleva, Karjamõis, Knieriem, Kvoodimaa, Landesveeri sõda, Läti, Läti keel, Läti NSV, Liepa vald, Liivimaa, Mūri mõis, Mõisamaa, Nõukogude armee, Olof Palme, Päästearmee, Rüütlimõis, Rootsi, Rootsi peaministrite loend, Saksa keel, Sīkuļi, Skangaļi, Talumaa, Tiin, Võnnu lahing, Volmari kihelkond, Volmari kreis, 1681, 1793, 1826, 1843, 1861, 1874, 1890, 1892, 1900, 1909, 1920, 1939, 1994, 1997.
Cēsise piirkond
Cēsise piirkond (läti Cēsu novads) on 1.
Vaata Skangaļi mõis ja Cēsise piirkond
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Vaata Skangaļi mõis ja Hektar
Hermann von Knieriem
Johann Hermann von Knieriem (10. juuli 1843 Peterburi − 5. august 1889 Skangaļi) oli baltisaksa päritolu arst ja põllumees, Skangaļi mõisnik.
Vaata Skangaļi mõis ja Hermann von Knieriem
Kalevlaste Maleva
Kalevlaste Malev (algupärases kirjaviisis Kalevlaste Maleva) oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon Eesti Vabadussõjas.
Vaata Skangaļi mõis ja Kalevlaste Maleva
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Skangaļi mõis ja Karjamõis
Knieriem
Knieriem on Hessenist Eschwegest pärit baltisaksa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Skangaļi mõis ja Knieriem
Kvoodimaa
Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.
Vaata Skangaļi mõis ja Kvoodimaa
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata Skangaļi mõis ja Landesveeri sõda
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Skangaļi mõis ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Skangaļi mõis ja Läti keel
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Skangaļi mõis ja Läti NSV
Liepa vald
Vallamaja Liepa vald (läti keeles Liepas pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas.
Vaata Skangaļi mõis ja Liepa vald
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Skangaļi mõis ja Liivimaa
Mūri mõis
Mūri mõis (saksa keeles Muremoise, läti keeles Mūrmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.
Vaata Skangaļi mõis ja Mūri mõis
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Vaata Skangaļi mõis ja Mõisamaa
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Vaata Skangaļi mõis ja Nõukogude armee
Olof Palme
Olof Palme 1970. aastate alul Sven Olof Joachim Palme (30. jaanuar 1927 Stockholm – 28. veebruar 1986 Stockholm) oli rootsi poliitik, Rootsi peaminister 1969–1976 ja 1982–1986.
Vaata Skangaļi mõis ja Olof Palme
Päästearmee
Päästeearmee tegevuse laienemine maailmas Päästearmee lipp Päästearmee on sõjaväesarnaselt korraldatud evangeelne kirik ja ülemaailmne heategevusorganisatsioon.
Vaata Skangaļi mõis ja Päästearmee
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Skangaļi mõis ja Rüütlimõis
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Skangaļi mõis ja Rootsi
Rootsi peaministrite loend
Siin loetletakse Rootsi peaministreid.
Vaata Skangaļi mõis ja Rootsi peaministrite loend
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Skangaļi mõis ja Saksa keel
Sīkuļi
Sīkuļi on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Mārsnēni vallas.
Vaata Skangaļi mõis ja Sīkuļi
Skangaļi
Skangaļi (vanasti ka Skangaļu muiža) on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Liepa vallas.
Vaata Skangaļi mõis ja Skangaļi
Talumaa
Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.
Vaata Skangaļi mõis ja Talumaa
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Vaata Skangaļi mõis ja Tiin
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Vaata Skangaļi mõis ja Võnnu lahing
Volmari kihelkond
Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Vaata Skangaļi mõis ja Volmari kihelkond
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Skangaļi mõis ja Volmari kreis
1681
1681.
Vaata Skangaļi mõis ja 1681
1793
1793.
Vaata Skangaļi mõis ja 1793
1826
1826.
Vaata Skangaļi mõis ja 1826
1843
1843.
Vaata Skangaļi mõis ja 1843
1861
1861.
Vaata Skangaļi mõis ja 1861
1874
1874.
Vaata Skangaļi mõis ja 1874
1890
1890.
Vaata Skangaļi mõis ja 1890
1892
1892.
Vaata Skangaļi mõis ja 1892
1900
1900.
Vaata Skangaļi mõis ja 1900
1909
1909.
Vaata Skangaļi mõis ja 1909
1920
1920.
Vaata Skangaļi mõis ja 1920
1939
1939.
Vaata Skangaļi mõis ja 1939
1994
1994.
Vaata Skangaļi mõis ja 1994
1997
1997.
Vaata Skangaļi mõis ja 1997
Tuntud ka kui Skangali mõis.